2-07-1729/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja

Kohtuniku nimi

Ene Tsefels

Määruse tegemise aeg ja koht

28.06.2007.a. Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-1729

Tsiviilasi

Kohtutäitur Hille Sadam’a avaldus EAS trahvimiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja kohtutäitur Hille Sadam (XXX);

Sissenõudja MV(isikukood XXX, elukoht XXX);

Võlgnik EAS (registrikood XXX, asukoht XXX);

Võlgniku esindaja EJ

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohtumääruse resolutsioon

1. Rahuldada kohtutäitur Hille Sadam’a avaldus võlgniku EAS trahvimiseks.

2. Välja mõista EAS-lt trahv 3 000 krooni riigi tuludesse. Trahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB Eesti Ühispangas 10220034796011 või Hansapangas 221023778606, mõlemal viitenumber 4100064939,

ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

3. Jätta menetluskulud MVkanda.

4. Kohtumäärus teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15

päeva jooksul kuid mitte pärast viie kuu möödumist määruse teatavaks tegemisest eestkostjale.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Avalduse sisu

Harjumaa kohtutäitur Hille Sadam esitas 11.01.2007.a. avalduse EAS trahvimiseks 50 trahviühiku ulatuses tuginedes

TMS § 183 lg 1. MV(V ) avalduse alusel on 05.06.2006 algatatud täitmenetlus EAS suhtes, tööle ennistamise nõudes

Saaremaa Töövaidluskomisjoni 05.10.2004.a. otsuse nr 9.10.-02/1911-04 alusel. Pooled sisuliselt vaidlevad selle üle,

kas sissenõudja on tööle ennistatud kooskõlas ITLS § 32 lg 2. Avaldaja teeb, arvestades sissenõudja 27.12.2006.a.

avaldust võlgniku trahvimiseks, ettepaneku trahvida võlgnikku EAS-i 50 trahviühiku ulatuses.

Sissenõudja seisukoht

Sissenõudja M V `u 12.02.2007.a. seisukoha järgi sissenõudja ei saa nõustuda sellega, et avaldaja on märkinud

võlgniku esindajaks EJ ja seda ilma volikirja olemasoluta. EJ ei ole lepinguline esindaja, kuna temal puudub seaduslik

volikiri EAS esindamiseks ja kõik tema poolt esitatud kaebused ja vastuskirjad on õigustühised. Sissenõudja palub

kohustada võlgnikku viivitamatult täitma tööle ennistamise otsust vastavalt seadusele ettenähtud viisil.

Võlgniku seisukoht

Võlgnik EAS esitas 26.02.2007.a. vastuse avaldaja ettepanekule võlgniku trahvimiseks. Võlgnik leiab, et sissenõudja

poolt esitatud võlgniku trahvimise nõue ei ole põhjendatud. Võlgnik on seisukohal, et sissenõudja nõue oli täidetud,

nimelt EAS-i käskkirjaga nr 40 loodi alates 06.10.2004.a. uuesti klienditeenindaja ametikoht EAS klienditeeninduses,

MV töölepingu nr 89 lisa nr 9 tõendab, et töötaja peale tööle ennistamist tööle ka vormistati. Seega on dokumentaalselt

tõendatud sissenõudja nõude täitmine.

Kohtu põhjendused

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades menetluse kohta

sätestatud erisusi. TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning

otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab.

Kohtutäitur esitas kohtusse 11.01.2007.a. ettepaneku võlgniku EAS trahvimiseks, kuivõrd võlgnik ei ole täitnud

viivitamatult Saaremaa Töövaidluskomisjoni 05.10.2004.a. nr 9.10-02/1911-4 otsust. Võlgnik leiab, et tema on

osundatud Saaremaa Töövaidluskomisjoni otsuse täitnud ning seega ei ole alust võlgniku trahvimiseks.

Saaremaa Töövaidluskomisjoni 05.10.2004.a. nr 9.10-02/1911-4 otsuse kohaselt kohus rahuldas MV avalduse ning

tunnistas töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 3 alusel ebaseaduslikuks ja ennistas avaldaja tööle viivitamatult

06.10.2004.a. Mõistis avaldaja kasuks välja keskmise palga sunnitud töölt puudumise aja eest summas 25175 kr ning

otsustas, et tööandjal on õigus teha tasaarvestus väljamaksmisele kuuluva summa osas juba välja makstud

koondamishüvitisega summas 30818 kr.

Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITLS) § 32 lg 1 kohaselt töövaidlusorgani otsus töötaja tööle

ennistamiseks ja töötaja palvel keskmise palga väljamõistmiseks sunnitud töölt puudumise aja eest kahe kuu ulatuses

kuulub viivitamatult täitmisele ning otsuse täitmist ei ole õigus peatada, lg 2 kohaselt tööle ennistamise otsus on

tööandja poolt täidetud, kui tööandja on kirjalikus vormis tühistanud töölepingu lõpetamise kande töölepingus või

vastava käskkirja või muu kirjaliku dokumendi töölepingu lõpetamise kohta ega tee takistusi tööle ilmunud töötajale

endise (otsuses märgitud) töö tegemiseks. Töölepingu lõpetamisel töölepingu seaduse § 86 punktides 6-8 ettenähtud

juhtudel on tööandja kohustatud tunnistama kehtetuks ka dokumendi, mille ta koostas vastavalt töötajate

distsiplinaarvastutuse seaduse §-le 11. Asja materjalidest nähtub, et võlgniku EAS 01.03.2004.a. käskkirja nr 7P (t lk

12) kohaselt likvideeriti alates 01.04.2004 Teeninduse Saarte piirkonna Kuressaare klienditeeninduse liitumise

klienditeenindaja ametikoht. Asjaolu, et sissenõudjaga lõpetati tööleping 22.06.2004.a., on tõendamist leidnud

dokumendiga „töölepingu nr 89 lõpetamine 21.06.2004.a.“ (t lk 48), milline on poolte poolt allkirjastatud. Asjaolu, et

tööandja oleks nimelt tühistanud töölepingu lõpetamise kande töölepingus või vastava käskkirja või muu kirjaliku

dokumendi töölepingu lõpetamise kohta, asja kohtuliku menetluse käigus tõendamist leidnud ei ole.

See, et EAS 15.10.2004.a. käskkirja nr 40 (t lk 13) kohaselt loodi alates 06.10.2004.a. Kuressaare klienditeeninduses

klienditeenindaja ametikoht, ei ole käsitletav ITLS § 32 lg 2 sätestatud nõuete täitmisena, sest varem töötas

sissenõudja Teeninduse Saarte piirkonna Kuressaare klienditeeninduse liitumise klienditeenindaja ametikoht, tööle

ennistamisel aga loodi tema tarvis Kuressaare klienditeeninduses klienditeenindaja ametikoht. 06.10.2004.a. EAS

koostas töölepingu nr 89 lisa nr 9 (t lk 15), mida sissenõudja ei ole allkirjastanud, kuid on tutvumiseks vastu võtnud ühe

eksemplari. Seega puudus poolte vahel ka kokkulepe selles, et sissenõudja jätkaks tööd 06.10.2004.a. Kuressaare

klienditeeninduses klienditeenindaja ametikohal.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 183 lg 1 kohaselt kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda

määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, teeb kohtutäitur

sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku võlgniku trahvimiseks. Trahv nõutakse sisse riigieelarvesse. Kohus

tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kohtutäituri taotlus võlgniku EAS trahvimiseks on põhjendatud ja tuleb

rahuldada. Olenemata sellest, et võlgnik on loonud sissenõudjale alates 06.10.2004.a. klienditeenindaja ametikoha

(EAS käskkiri nr 40 15.10.04.a.t lk 13; on tehtud töölepingu muudatus 06.10.04 t lk 15, 54) ja seega teoreetiliselt loodud

võimalus asuda uuesti tööle EAS , ei ole aga millegagi tõendatud asjaolu, et võlgnik oleks Töövaidluskomisjoni otsuse

täitmisel juhindunud ITVL § 32 lg 2 sätestatust. Asjaolu, et M.V oleks asunud tööle 06.10.2004.a. nimelt sellele

ametikohale, millisel ta töötas enne koondamist, millegagi tõendamist leidnud ei ole. Seega tuleb lugeda sissenõudja

taotlus võlgniku trahvimiseks põhjendatuks, sest võlgnik on rikkunud kohustust taluda toiminguid, mille viivitamatu

täitmise kohustus tulenes talle Saaremaa Töövaidluskomisjoni 05.10.2004.a. nr 9.10-02/1911-4 otsusest.

TMS § 183 lg 2 kohaselt esmakordsel trahvimisel ei ole trahvisumma väiksem kui 50 ja suurem kui 200 trahviühikut,

korduval trahvimisel suurem kui 500 trahviühikut karistusseadustiku mõttes. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või

kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi

baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Arvestades seda, et kohtutäitur on teinud ettepaneku võlgniku

trahvimiseks 50 trahviühiku ulatuses ning kohus leiab, et trahvimiseks on alus olemas, tuleb võlgnikul AS-il E tasuda

trahv summas 3 000 krooni riigi tuludesse.

E.V väited selle kohta, et võlgniku esindajal Ene Johansonil puuduvad volitused, ei ole asja materjalide pinnalt

tuvastamist leidnud. Kohus selgitab, et esindaja valik on esindatava, kes ei ole millegagi esindaja tegevust kahtluse alla

seadnud ega tema volitusi tühistanud, otsustada. Kohus on seisukohal, et EAS juhatuse liikmel TN (seaduslik esindaja),

kelle volitused esindada võlgnikku, on sätestatud ka volikirjas nr 26 01.12.2005.a. (t lk 33) , oli volikirja p 7 ja 9 ning

volikirja eelviimasest lõikest lähtuvalt õigus anda välja volikiri nr 345 28.12.2005.a. EJ(t lk 35).

Kohtumäärus tuleb teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu (TsMS § 466 lg 1).

Asjas esitatud dokumendid seoses kõnealuse täitemenetluse algatamise, peatamise, sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise, teistkordse töölepingu lõpetamise osas jätab kohus arvestamata, kuivõrd need ei puuduta käesoleva asja

lahendamist.

Menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega tuleb

menetluskulud jätta sissenõudja kanda.

Ene Tsefels

Kohtunik