2-06-14477/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 28.06.2007.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-14477 Tsiviilasi RK hagi JM-A vastu elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise ning elatise vähendamise nõudes. Menetlusosalised

Hageja RK(isikukood XXX, elukoht XXX); hageja esindaja vandeadvokaadi abi MS (Advokaadibüroo XXX); kostja JM-A(isikukood XXX, elukoht XXX); kostja esindaja vandeadvokaat J-EA (XXX). Istungi toimumise aeg 12.06.2007.a., Tallinn Istungil osalenud isikud Hageja RK Hageja esindaja vandeadvokaadi abi MS Kostja J M –A Kostja esindaja vandeadvokaat J –E A Kohtuotsuse resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt.

1. Vähendada 05.02.2001.a. Tallinna Linnakohtu kohtuotsuse alusel tsiviilasjas nr 2/3/25-8971/00 R K (K ) poja KK ülalpidamiseks JM kasuks välja mõistetud elatise suurust alates 01.11.2006.a.

1.1. Välja mõista hagejalt RK elatis perioodi 01.11.2006.a. -31.12.2006.a. eest 1500 kr kuus ja alates 01.01.2007.a. 1 800 krooni kuus lapse KK (isikukood XXX) ülalpidamiseks kostja JM-A kasuks.

2. Välja mõista hagejalt RK elatise võlgnevuse (periood 03.2003.a.-10.2006.a.) katteks 70 000 krooni kostja JM-A kasuks.

3.Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud 08.06.2006.a. esitas RK hagi JM-A vastu, elatise maksmise lõpetamise ja elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise nõudes ning alternatiivse nõudena elatise vähendamise nõudes. RK ja J M –A kooselust on XXX sündinud poeg KK. Tallinna Linnakohtu 05.02.2001.a. otsusega mõisteti R.K J.M kasuks välja elatis 3 000 krooni kuus alates 05.02.2001.a. kuni K.K täisealiseks saamiseni. Kohus märkis, et igakuine elatusraha ei või olla väiksem, kui veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Hageja on seisukohal, et esinevad mõjuvad põhjused hageja vabastamiseks väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest. Hagejal on olnud võimalik tasuda elatist juba mitmete käesoleva hagiavalduse esitamisele eelnevate kuude jooksul vaid 1 000 krooni kuus, mistõttu hagiavalduse esitamise ajal on hagejalt väljamõistetud elatise võlgnevuse suuruseks enam kui 80 000 krooni. Hageja igakuise brutosissetuleku suuruseks oli hagi esitamise hetkel 3 331,58 krooni kuus ning tema netosissetulek on väiksem, kui 3 000 krooni kuus. Hageja taotleb, et kohus loeks hageja väikese sissetuleku elatise võlgnevuse tekkimise mõjuvaks põhjuseks ning hagejal muu vara puudumise tõttu vabastaks ta väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest. Hageja palub vähendada lapsele makstava elatise suurust. Hageja varaline seisund on võrreldes 3 000 krooni suuruse elatise väljamõistmise ajaga muutunud. Elatise väljamõistmise ajal oli hageja sissetuleku suuruseks olenevalt kuust 7 000 - 10 000 krooni. Hageja palub elatise suurust vähendada 500 kroonile kuus. Mõjuvad põhjused hageja vabastamiseks väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest on tingitud hageja varalise seisundi märkimisväärsest halvenemisest, mis ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda.

Hageja palub võlgnevusest summas 129 630,76 kr end täielikult vabastada ja elatist vähendada, arvestades tema majanduslikku olukorda. Hetkel hageja igakuine töötasu moodustab ca 6000 kr.

Kostja seisukoht Kostja esitas 28.07.2006.a. vastuse hagile. Kostja hagiga ei nõustu, kuna see on esitatud eesmärgiga vabaneda kriminaalvastutusest ja kohustusest tasuda oma poja K. K ülalpidamiseks elatisraha ning vabaneda aastatel 2001 kuni 2006 tekkinud elatisraha võlgnevuse tasumisest. Arusaamatu on nõue vabastada hageja elatise võlgnevuse tasumisest. Kulutusi lapse ülalpidamiseks on tehtud ja ei ole mingit põhjust vabastada võlgnevuse tasumisest. Kostja on lapse ülalpidamisega ja kasvatamisega viis viimast aastat ilma hagejata hakkama saanud. Mingeid mõjuvaid põhjusi vabastada hageja väljamõistetud elatisraha tasumisest ei ole. Hagejal R. Kurel ei esine vaimseid ega füüsilisi puudeid ning tal on võimalus teha tasuvamaid töid. Hageja ei pidanud vajalikuks otsida tööd, mis võimaldaks suuremat sissetulekut.

Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Pooled vaidlevad lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suuruse ja elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise üle. Esmalt lahendab kohus elatise vähendamise nõude ning seejärel elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise.

Perekonnaseaduse (PKS) § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 50 lg 1 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 61 lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 61 lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Vastavalt PKS § 61 lg 4 on elatise miinimummäär pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, so alates 01.01.2006.a. 1500 kr ja alates 01.01.2007.a. 1 800 krooni kuus. Nimetatud summast võib elatis olla väiksem, kui elatist maksval vanemal on teine laps. Samuti on sama paragrahvi lõikes 6 toodud tingimused, mille esinemisel võib elatist vähendada. Antud juhul kaks esimest tingimust, so vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek, langevad ära. Seega analüüsib kohus, kas hagejal ilmnevad muud mõjuvaks tunnistatavad põhjused. Mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel võib olla ka see, kui vanemalt kohtuotsusega välja mõistetud elatis ei vasta enam kohustatud isiku tegelikule varalisele seisundile ega maksevõimele. Hageja väidab, et tal ei ole võimalik maksta lapsele elatist 3 000 krooni kuus, milline on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud 05.02.01.a. Tallinna Linnakohtu otsuse alusel ning palub määrata uueks elatise summaks 500 krooni. Kohtule on hageja esitanud palgatõendid (t lk 16 ja 62). 23.05.2007.a. palgatõendist nähtub, et hageja töötasu on üle 6 000 krooni kuus.

Hageja väitel puudub temal registrisse kantud vara (kinnisasjad, sõidukid jms) ja ka igasugune muu vara, mille arvelt vanema kohustusi lapse ülalpidamiseks täita. Nimetatud hageja väide asja kohtuliku menetluse käigus kummutamist ei leidnud. Arvestades asjaolu, et hageja teenib üle 6 000 krooni kuus, asub kohus seisukohale, et puuduvad mõjuvad põhjused maksta elatist vähem seaduses kindlaks määratud igakuisest elatusraha suurusest. Asjaolu, et hageja elab maal, temal on algharidus ja väike palk, ei ole käsitletavad, sedavõrd kaalukate argumentidena ,millised võiksid olla elatise vähendamise aluseks alla PKS § 61 lg 4 kehtestatud määra. Kohus küll möönab, et hagejal eeldatavasti ei ole võimalik antud hetkel maksta lapsele elatist summas 3 000 krooni kuus, kuid võimalused elatise maksmiseks ½ minimaalpalga ulatuses, peaksid hagejal olema. Tõendeid selle kohta, et hageja tervislik seisund seaks tema teenimisvõimalustele mingeid piiranguid, asjas esitatud ei ole. Seega tuleb hagejal leida tasuvam töö ja korraldada oma elu selliselt, et oleks tulevikus võimalik oma vanemakohustusi täita. Kohus on seisukohal, et hageja nõue vähendada igakuist maksmisele kuuluvat elatist summas 3000 kr on põhjendatud. Elatist tuleb vähendada alates 01.11.2006.a. (so peale võlaperioodi lõppemist 10.2006.a.). Kohus, arvestades asja materjale ja eeltoodut, asub seisukohale, et hagejal tuleb maksta elatist oma alaealise poja K ülalpidamiseks alates 01.11.2006.a. 1500 kr kuus ja alates 01.01.2007.a. 1800 kr kuus. Hageja väide, et elatist tuleks vähendada 500 kroonini, on ainetu.

Asja kohtuliku menetluse käigus on tuvastamist leidnud, et hageja võlgnevus tasumata elatise näol on tekkinud perioodil 03.2003.a.- 10.2006.a. ja moodustab 129 630 krooni. Nimetatud asjaolu üle pooled ei vaidle. Hageja palub end kogu võlgnevuse tasumisest vabastada arvestades hageja majanduslikku seisundit. PKS § 71 kohaselt võib kohus elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või

muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Eelnimetatud asjaolud, hageja algharidus, maal elamine ja väike palk ei ole käsitletavad mõjuvate asjaoludena, millised annaksid alust vabastada hageja täielikult tekkinud elatise võlgnevuse tasumisest, küll aga tuleb eeltoodut ja hageja varalist seisundit arvestades vabastada hageja osaliselt tekkinud võlgnevuse tasumisest.

Kohus märgib, et vaatamata hageja poolsele elatise mittetasumisele on laps ülalpeetud ja hoolisetud ühe vanema poolt st üks vanem on kandnud ka teise vanema kohustused. Puuduvad alused mõjuvate põhjuste näol, millised annaksid võimaluse jättagi kogu lapse ülalpidamine kostja kanda ja hageja vabastada kogu ulatuses võlgnevuse tasumisest. Kohus, arvestades poolte, sh hageja majanduslikke võimalusi, peab põhjendatuks vähendada hageja poolt tasumisele kuuluvat võlga selliselt, et tasumisele kuuluvaks võlaks jääb 70 000 kr. Kohus arvestab nimetatud summa so tasumisele kuuluva võla kujundamisel võlgnevuse tekkimise perioodil, so märts 2003-oktoober 2006, Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud igakuise elatise suurust (PKS § 61 lg 4), asjaolu, et kostja on pidanud lapse ülalpidamise eesmärgil tegema kõik endast oleneva, et laps saaks ülalpeetud ja kasvatatud, kui ka hageja hoolimatut suhtumist oma vanema kohustustesse elatise maksmisel. Kohus on seisukohal, et ka lapse teine vanem, kes ei osale igapäevaselt lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel, peab tegema kõik endast oleneva, et toetada vähemalt lapse ülalpidamist.

Menetluskulu Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).

Ene Tsefels Kohtunik