2-06-9322/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

V I R U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-06-9322 Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2007, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi

I. K. hagi T. K. vastu elatise nõudes.

Menetlusosalised Hageja: I. K., isikukood . Kostja: T. K., isikukood .

Kohtuistungi toimumise aeg

26. juuni 2007 Istungil osalenud isikud Hageja: I. K. Kostja: T. K.

Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Jekaterina Yakovleva Resolutsioon

Rahuldada I. K. hagi T.K. vastu elatise nõudes.

Välja mõista kostjalt T. K. hageja I. K. kasuks poeg J. Ko., sünd. ..a, ülalpidamiseks alates 18.04.2006.a. elatusrahana igakuuliselt 2200 krooni kuni lapse täisealisuseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Menetluskulud

Pooled kannavad oma menetluskulud ise.

Kohtuotsus tehakse teatavaks 28. juuni 2007.a kell 10.00 kohtukantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt hageja koos kostjaga elasid koos kuni abielu lahutamiseni 11.10.2005.a. Sel ajal sündis neil poeg J. K., sünd. .. Laps elab koos hagejaga. Poeg on 2-aastane ja tema ülalpidamiskulud on märkimisväärselt suuremad kui eelmistel aastatel. Perekonnaseaduse § 60 paneb oma laste ülalpidamiskohustuse mõlematele vanematele võrdsetes osades. Vaatamata sellele, et põhikoormus on ikkagi sel vanemal, kelle juures laps elab, Perekonnaseadus 61 lg 3 kehtestab ikkagi elatise summa maksmise arvestuse korra. Nii määratakse elatis lapse vajadustest lähtudes, samuti vanemate materiaalset olukorda arvestades. Lapse vajadused kokku on 4400 krooni kuus. Ülaltoodu alusel ning juhindudes Perekonnaseaduse § 60, 61 lg 3, Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 palub hageja mõista kostjalt välja elatis suuruses 2200 krooni kuus lapse ülalpidamiseks igakuiselt. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja kohtukulud ning õigusabikulud summas

590 krooni.

Kostja vastus Kostja sai hagimaterjalid koos lisadega 06.03.2007.a. Kirjaliku vastuse kohaselt tunnistab kostja osaliselt haginõudeid. Kostja on nõus, et vanemad peavad ülal pidama oma alaealist last, kuid ei ole nõus nõutava summaga. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäära, s.o 1800 krooni. Kostja väitel ei saa tema sellistki summat maksta kuna tema keskmine palk on umbes 6000 krooni kuus. kostja on sunnitud üürima korterit kuna hageja enda korterisse teda ei lase. Kostja tasub pangalaenu summas 1100 krooni, mis oli võetud poolte kooselu ajal. Kostja ei ole nõus hageja poolt toodud poja vajaduste arvestustega. Kui arvestada kõiki kostja väljaminekuid ja ka elatusraha summas 1800 krooni, siis jääb kostjale 1500 krooni. Selle rahaga kostja ära elada ei saa. Perekonnaseaduse § 64 lg 6 p 3 alusel võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva § 4 lõikes nimetatud suuruse, kui ilmnevad kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja on võimeline maksma elatist 1000 krooni igakuiselt. Kostja palub kohtukulud jätta hageja kanda.

Kohtu seisukoht

Kohus, ära kuulanud poolte seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ning palus mõista kostjalt välja elatis summas 2200 krooni igakuiselt.

Kohtuistungil ei tunnistanud kostja haginõuded elatise väljamõistmiseks suuruses 2200 krooni, kuid oli nõus maksma elatis hageja kasuks lapse ülalpidamiseks miinimumsuuruses, mis on seadusega ettenähtud.

Kohus leiab, et laps elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja seletuste alusel kohus jõuab arvamusele, et kostja ei täitnud lapse ülalpidamise kohustusi.

Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PkS § 60 lõikes 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist.

Vastavalt PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. Alates 01.01.2007.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1800 krooni. Tegemist on miinimum elatisega terve lapsele.

PkS § 61 lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse. Kohtul ei ole alust elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse.

Hageja töötab, saab palka summas 6500 krooni ja lapsetoetust summas 300 krooni igakuiselt. Kostja töötab, saab palka 7000 krooni igakuiselt. Kostja võib toetada oma last.

Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps elab hageja juures.

Hageja nõue elatise väljamõistmiseks on põhjendatud. Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. Seetõttu kulub rahuldamisele hageja nõue elatise väljamõistmises igakuuliselt summas 2200 krooni alates 18.04.2006.a., kuid mitte väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.

PkS § 70 kohaselt mõistetakse elatis välja avalduse esitamise momendist. Hageja esitas hagiavaldus 18.04.2006.a.

Kohtukulud

Riigilõivu (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine.

TsMS § 164 lg kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus juhindub Perekonnaseaduse (PkS ) § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 70; TsMS §§ 434-436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1, 164 lg 1, 173 lg 1 ja lg 3.

Natalja Losevtsova Kohtunik