Legislator Case Law & Legislation
2-06-38511/14 AI generated

2-06-38511/14 · Tallinna Ringkonnakohus

Case Number 2-06-38511/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

2-06-38511/14 · Tallinna Ringkonnakohus: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
withdrawal following settlement failure to attend counselling substantive deficiencies cure of procedural defects failure to advance costs bad faith litigation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Tsiviilasja number 2-06-38511 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2007. a, Tallinn Kohtukoosseis Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Margo Klaar Tsiviilasi M.Ü hagi A.Ü vastu lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ja elatise suuruse muutmiseks (elatise vähendamiseks) ning kostja vastuhagi elatise suuruse muutmiseks (elatise suurendamiseks) Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 25.04.2007 määrus vastuhagi osas menetluse lõpetamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.Ü määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M.Ü, esindaja adv Birgit Punison; kostja A.Ü, esindaja adv Madis Mahlapuu

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 25.04.2007 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik 1. 15.12.2006 esitas M.Ü Harju Maakohtule hagi A.Üse vastu lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ning elatise suuruse muutmiseks, paludes vähendada väljamõistetud elatist 3500 kroonilt 2500 kroonini kuus. 02.02.2007 esitas A.Ü kohtule elatise suuruse muutmiseks vastuhagi, milles palus hagejalt väljamõistetud elatist suurendada 4500 kroonini kuus. 24.04.2007 toimunud istungil esitas kostja avalduse vastuhagist loobumiseks. Hageja ei vaielnud sellele vastu.

2. 25.04.2007 määrusega võttis kohus kostja loobumise vastu ning lõpetas vastuhagi osas menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 164 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda.

2 Määruskaebuse taotlus ning menetluse edasine käik 3. M.Ü esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda ning teha selles osas uue määruse ja jätta menetluskulud kostja kanda. Määruse põhjenduse kohaselt ei olnud vastuhagi puhul tegemist hagilise abieluasja ega põlvnemisasjaga, mistõttu ei ole põhjendatud menetluskulude poolte endi kanda jätmine TsMS § 164 lg 1 alusel. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt. A.Ü loobus vastuhagist küll menetluse algstaadiumis, kuid hageja oli juba kandnud täiendavaid õigusabikulusid vastuse koostamise eest. Hageja esitas kohtuistungil koheselt ka TsMS § 168 lg-le 4 tugineva taotluse vastavate kulude hüvitamise kohta. Asjaolu, et hageja ei osanud täpsustada menetluskulude summat, ei olnud kohtmääruse seisukohalt oluline, sest vastavalt TsMS §-le 174 määratakse menetluskulud rahaliselt kindlaks eraldi menetluses.

4. 01.06.2007 määrusega võttis kohus määruskaebuse menetlusse ning küsis kostjalt arvamust. Kostja vastuse kohaselt ei ole maakohtu kaevatava määruse muutmiseks alust ning kaebus tuleks jätta rahuldamata. Elatise suuruse muutmiseks esitas nõude hageja, millele vastukaaluks esitas kostja vastuhagi, mis tulenes otseselt lapse huvidest. A.Ü loobus vastuhagist hea tahte avaldusena.

5. 11.06.2007 määrusega jättis Harju Maakohus määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 6. Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjaliga, leidis, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu määruse tühistamiseks. Kuigi elatise nõue ei ole hagiline abieluasi (TsMS § 102 tähenduses), mille puhul kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (§ 164 lg 1), nagu kohus on määruses märkinud, on sellele vaatamata määruse lõppjäreldus õige. Ülalpidamisasjas kui hagilises perekonnaasjas ei ole kohus menetluskulude jaotamisel seotud üldiste põhimõtetega (näiteks võimaldab TsMS § 164 lg 3 jaotada menetluskulusid sõltumata vaidluse lahendamise tulemustest).

7. Menetluskulude jaotust hagimenetluses reguleerib TsMS § 162 lg 1, millest tuleneb põhimõte, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 võimaldab kohtul jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui nende väljamõistmine oleks ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud reeglina välja hagejalt. Antud juhul ei oleks aga otstarbekas ega õiglane mõista kostjalt vastuhagist loobumisel välja hageja menetluskulud. Nii hageja üheks nõudeks kui kostja vastuhagi esemeks oli varem väljamõistetud elatise suuruse ümbervaatamine, mistõttu oleks vaidluse olemusega vastuolus menetluskulude kostja kanda jätmine. Maakohus ei tuginenud määruse põhjendustes asjaolule, et hageja ei esitanud täpset kulude suurust, nagu väidab apellant. Kuigi kohus võib TsMS § 174 lg 4 kohaselt menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse, ei annaks vastava nimekirja ja tõendite esitamata jätmine alust jätta taotlust rahuldamata.

Ü.Jänes G.Kivinurm M.Klaar