2-06-38804/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtu koosseis Eesistuja Malle Seppik, kolleegiumi liikmed Margo Klaar ja Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2007. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-06-38804 Tsiviilasi N OÜ hagi I S. A. vastu kohustusja käsutustehingu tühisuse tuvastamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks ning kinnistusraamatu ebaõige kande muutmiseks puudutatud isiku nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks või tühiste tehingute alusel üleantu tagastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks puudutatud isiku nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 24. mai 2007. a. määrus määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ N määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ N (registrikood xxxxxxxx, asukoht XX tee xx, Tallinn), seadusjärgne esindaja Andres Mägi, lepingulised esindajad adv. Vesse Võhma ja Tanel Tikan Kostja I S. A. (Luksemburgi Suurhertsogiriigi ettevõtteregistri nr. X xx xxx, aadress xx. rue XX, X- xxxx, Luksemburgi Suurhertsogi-riik) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 24. mai 2007. a. määrus, millega kohus keeldus menetlusse võtmast vandeadvokaadi Vesse Võhma poolt 4. jaanuaril 2007. a. esitatud määruskaebust, milles palutakse tühistada Harju Maakohtu 3. jaanuari 2007. a. määrus hagi tagamise tühistamiseks.

2. Määruskaebus saata TsMS § 663 nõuete täitmiseks, sealhulgas menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.

3. Määruskaebus osaliselt rahuldada.

4. Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata.

Asjaolud

19. detsembril 2006. a. esitas N OÜ Harju Maakohtule hagi I S. A. vastu kinnisasja võõrandamisele suunatud kohustusja käsutustehingu tühisuse tuvastamiseks ja hageja omandiõiguse tunnustamiseks ning kinnistusraamatu ebaõige kande muutmiseks puudutatud isiku nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks või alusetu rikastumise sätete alusel tühiste tehingute alusel üleantu tagastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks puudutatud isiku nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks. 21. detsembril 2006. a. määrusega rahuldas maakohus hagi tagamise taotluse, arestis ning seadis vara käsutamise keelumärke kostjale kuuluvale kinnistule ning keelas kostjal igasuguste tehingute ja toimingute tegemise Tallinnas XX tee xx asuva kinnistu koormamiseks, s. h. võlaõiguslike lepingute sõlmimine.

3. jaanuaril 2007. a. esitas Raivo Mererand avalduse hagist loobumiseks ja taotluse hagi tagamise abinõu tühistamiseks. Harju Maakohus tegi 3. jaanuaril 2007. a. kaks määrust: esimesega võttis kohus hagist loobumise vastu ning lõpetas tsiviilasjas menetluse, teisega tühistas kohus 21. detsembri 2006. a. määrusega seatud hagi tagamise.

OÜ N esindajana esitas vandeadvokaat Vesse Võhma 4. jaanuaril 2007. a. kaks määruskaebust, millest ühes palus tühistada menetlust lõpetava määruse ning tsiviilasjas menetluse taastada ja teises palus tühistada hagi tagamise tühistamise määruse.

Harju Maakohus otsustas 22. jaanuari 2007. a. määrusega (koos 24. mai 2007. a. vea parandamise määrusega) võtta menetlusse määruskaebuse, milles taotleti menetluse taastamist. Kohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 31. mai 2007. a. määrusega tühistas ringkonnakohus menetluse lõpetamise määruse ja saatis tsiviilasja menetluse jätkamiseks maakohtule.

Esimese astme kohtu määrus

24. mai 2007. a. määrusega keeldus maakohus menetlusse võtmast vandeadvokaadi Vesse Võhma poolt 4. jaanuaril 2007. a. esitatud määruskaebust, milles palutakse tühistada Harju Maakohtu 3. jaanuari 2007. a. määrus hagi tagamise tühistamise kohta.

Määruskaebuse esitanud isikul ei ole N OÜ esindamise õigust ning seega tuleb keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest. OÜ N registrikaardile on juhatuse liikmetena kantud Andres Mägi ning Raivo Mererand, kusjuures juhatuse liikmed võivad osaühingut esindada ainult ühiselt. Määruskaebuse on esitanud advokaadibüroo Lepik ja Luhaäär vandeadvokaat Vesse Võhma. OÜ N juhatuse liige Raivo Mererand teatas kohtule hagist loobumise avalduses, et advokaadibüroo Lepik ja Luhaäär volitused OÜ N esindamisel on lõpetatud. Kohus ei võta TsMS § 637 lg. 1 p. 4 kohaselt määruskaebust menetlusse, kui määruskaebuse esitanud isik ei ole põhistanud oma esindusõiguse olemasolu. TsMS § 226 lg. 1 kohaselt eeldatakse advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu. Kohtu arvates ei saa seda eeldust rakendada olukorras, kus juhatuse liikmed saavad osaühingut esindada ühiselt ning üks juhatuse liikmetest on teatanud, et advokaadibürool esindamiseks volitusi ei ole.

Määruskaebus

Hageja palub Harju Maakohtu määruse tühistada. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt teatas OÜ N juhatuse liige Raivo Mererand kohtule hagist loobumise avalduses, et advokaadibüroo Lepik ja Luhaäär LAWIN volitused OÜ N esindamisel on lõppenud. Advokaadibüroole Lepik ja Luhaäär LAWIN ei ole OÜ N õigusabilepingu ülesütlemise teadet esitanud.

Avaldaja on nii 4. jaanuari 2007. a. määruskaebuses hagi tagamise tühistamise kohta kui ka määruskaebuse täienduses märkinud, et Raivo Mererannal puudus OÜ N nimel hagist loobumise avalduse esitamise õigus ning muud menetlusosalise seadusjärgse esindaja õigused

(s. h. õigus lepingulise esindaja volituste lõpetamiseks), kuna R. Mereranna volitused OÜ N juhatuse liikmena olid hagist loobumise avalduse esitamise hetkeks lõppenud. R. Mererand valiti OÜ N juhatuse liikmeks 22. oktoobril 1997. a. Tema volitusi ei ole pikendatud ega teda uueks ametiajaks OÜ N juhatuse liikmeks valitud. OÜ N 18. detsembri 2006. a. osanike erakorralise üldkoosoleku otsusega on endise juhatuse liikme R. Mereranna volituste lõppemine fikseeritud, R. Mereranda ei kutsutud ennetähtaegselt tagasi vaid fikseeriti kehtiv õiguslik olukord ja otsustati endine juhatuse liige äriühingu B-kaardilt kustutada.

Hagist loobumise avalduse esitamisega (muuhulgas advokaadibüroo Lepik ja Luhaäär LAWIN volituste lõppemise väite esitamisega) on R. Mererand kuritarvitanud OÜ N äriregistri deklaratiivset kannet, teades, et tal puudub esindusõigus OÜ N esindamiseks. R. Mereranna poolt esitatud hagist loobumise avaldus on tühine TsÜS § 87 ja § 128 alusel ning hagist loobumise avalduses esitatud väide lepingulise esindaja volituste lõppemise kohta ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Avaldaja juhatuse liige Andres Mägi on kirjalikult kinnitanud, et avaldaja ja advokaadibüroo vahel sõlmitud õigusabilepingud on kehtivad ning lepingulise esindaja volitusi ei ole piiratud ega kitsendatud.

Kaevatav määrus rikub avaldaja õigusi ja kuuluks tühistamisele isegi juhul, kui

R. Mererand oleks avaldaja juhatuse liige. Avaldaja juhatuse endine liige R. Mererand sõlmis kostjaga avaldajale kuuluva ainsa kinnistu osas avaldajale kahjulikud lepingud, mille sisuks ja eesmärgiks on avaldaja omandist vara „kõrvalekantimine“ ning avaldaja varatuks muutmine. Avaldaja õiguste rikkumise kõrvaldamiseks ning temale kuuluva vara tagasisaamiseks esitas avaldaja R. Mereranna poolt sõlmitud kahjulike tehingute tühisuse tuvastamiseks nii käesoleva tsiviilasja esemeks oleva hagi kui ka kohtualluvuse järgi Eesti erinevatesse kohtutesse täiendavalt mitmed hagid. On ilmne, et hagist loobumise avalduse esitamise eesmärgiks on

R. Mereranna poolt avaldaja nimel sõlmitud kahjulike lepingute tühisuse tuvastamise pahatahtlik takistamine ning seega avaldajale pöördumatu ja ulatusliku varalise kahju tekitamine.

Arvestades avaldaja juhatuse endise liikme R. Mereranna senist pahatahtlikku käitumist oma tsiviilja menetlusõiguste kasutamisel ning asjaolu, et käesolevas kohtuasjas käsitletakse muuhulgas R. Mereranna õigusvastast tegevust, on ülimalt tõenäoline, et R. Mererand ei nõustu sõlmima ka ühtegi teist õigusabilepingut avaldaja esindamiseks. Kuna äriregistrisse on kantud ühine esindusõigus, ei oleks avaldaja juhatuse liikmel Andres Mägil võimalik õigusabilepingut sõlmida ilma R. Mereranna nõusolekuta. Seega piirab maakohtu määruses esitatud seisukoht, mille kohaselt ei ole advokaadibürool Lepik ja Luhaäär LAWIN avaldaja esindamise õigust, avaldaja õigust osaleda menetluses õigusteadmisi omava lepingulise esindaja (advokaadi) kaudu. Eeltoodust tulenevalt rikub maakohtu 24. mai 2007. a. määrus avaldaja tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevat õigust professionaalsele esindusele ja poolte võrdsele kohtlemisele.

Edasine menetluse käik

4. juunil 2007. a. võttis Harju Maakohus määruskaebuse menetlusse, ei pidanud esitatud määruskaebust põhjendatuks ja saatis selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada, määruskaebus tuleb saata TsMS § 663 nõuete täitmiseks maakohtule.

Maakohus põhjendas määruskaebuse menetlusse võtmata jätmist asjaoluga, et üks äriühingu juhatuse liikmetest, kellel on teise liikmega ühine esindusõigus, on kohtule teatanud, et määruskaebuse esitanud advokaadibüroo advokaatide volitused on lõpetatud. Kolleegium leiab, et see asjaolu ei anna alust väitele, nagu oleks määruskaebuse esitanud volituseta advokaat. TsMS § 225 lg. 1 lause 1 kohaselt, kui esindatav võtab volituse tagasi, lõpeb volitus vastaspoole ja kohtu suhtes volituse tagasivõtmisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. TsMS § 217 lg. 4 kohaselt kohaldatakse esindusele kohtus TsÜS-is sätestatut, kui sellest seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 122 lg. 2 kohaselt, kui mitu esindajat võivad esindatavat esindada üksnes ühiselt (ühine esindamine), võib igaüks neist siiski eraldi võtta esindatava nimel vastu tahteavaldusi. Sellest sättest tuleneb, et ühise esindamise korral ei saa esindajad üksteisest sõltumatult teha muid tahteavaldusi. Kuna ühist esindust ei ole TsMS-is sätestatud erinevalt TsÜS-ist, kuulub TsÜS § 122 lg. 2 tsiviilkohtumenetluses kohaldamisele. Volituse tagasivõtmine on tahteavaldus, mis lõpetab volituse, seega saavad ühise esinduse korral ka selle tahteavalduse teha esindatavad üksnes ühiselt. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, nagu oleksid ühised esindajad lõpetanud adv. Vesse Võhma volituse ühiselt, samas ei ole tõstatatud vaidlust selle üle, nagu ei olekski advokaadibüroo Lepik & Luhaäär Lawin advokaatidele volitust antud. Seega ei ole ümber lükatud adv. Vesse Võhma volituse kestuse eeldust, mis tuleneb TsMS § 226 lg. 1 lausest 3 ja maakohtu määruse põhjendus ei ole õige.

TsMS § 663 nõuete täitmise käigus tuleb maakohtul muuhulgas kontrollida, ega ei esine muid aluseid, mis võimaldaksid järeldada, et kaebuse on esitanud isik, kellel ei olnud selleks volitust.

Margo Klaar

Kai Kullerkupp

Malle Seppik