2-04-1740/3 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtu koosseis Eestistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2007. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-04-1740 Tsiviilasi I.L hagi L.S vastu üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29. novembri 2006. a. määrus menetluse lõpetamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L.Si määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I.L (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x,), esindaja adv. Tiina Mare Hiob Kostja L.S (sünd. xx. september xxxx, elukoht x), esindaja adv. Kaupo Lepasepp Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 29. novembri 2006. a. määrus osas, millega kohus jättis kostja kohtukulude väljamõistmise taotluse rahuldamata.

2. Välja mõista I.Lt L.Si kasuks õigusabikulu 15.000 (viisteist tuhat) krooni.

3. Määruskaebus osaliselt rahuldada.

4. Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata.

Asjaolud

30. novembril 2004. a. esitas I.L Tallinna Linnakohtusse hagi L.Si vastu üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks. 16. novembril 2006. a. esitas hageja avalduse hagist loobumiseks, märkides selles, et hagist loobumise tingis Tallinna Ringkonnakohtu 18. juuli 2006. a. lahendi jõustumine ja kinnistamiskande muutmine, mida võib sisuliselt käsitleda kui esitatud nõude rahuldamist kostja poolt TsMS § 168 lõike 4 tähenduses. Hageja palus tsiviilasja menetluse lõpetada ja jätta menetluskulud poolte kanda.

Kostja ei vaielnud menetluse lõpetamise taotlusele vastu. Kostja esindaja palus hagejalt kostja kasuks välja mõista kohtukulud kokku summas 36.980, 38 krooni. Kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud. Teises tsiviilasjas jõustunud kohtuotsuse alusel kinnistusraamatu kannete tegemine ei ole käsitletav käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuete rahuldamisena. Nimetatud lahend ei seostu poolte vahel üürilepingu ülesütlemisega seonduva vaidlusega. Kostjal on õigus kuni 31. detsembrini 2004. a. kehtinud TsMS § 62 lõike 1 alusel nõuda enda poolt kantud kohtukulude hagejalt väljamõistmist.

Esimese astme kohtu määrus

29. novembri 2006. a. määrusega lõpetas Harju Maakohus menetluse I.L hagis L.Si vastu üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks. Kohus leidis, et kohtukulud ei kuulu hagejalt väljamõistmisele, kuna kostja esindaja volitused ei ole tõendatud. L.Si volikiri H. P on väljastatud edasivolitamise õiguseta.

Määruskaebus

Kostja palub maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega hagejalt mõistetakse kuni 31. detsembrini 2005. a. kehtinud TsMS § 62 lg. 1 alusel kostja kasuks välja õigusabikulud summas 36.980, 38 krooni.

Õigusabikulude summa on põhjendatud ja mõistlik. Hageja esitas hinnata hagi. Kuni

31. detsembrini 2005. a. kehtinud TsMS § 61 lg. 1 p. 2 alusel antud justiitsministri 23. augusti 1999. a. määruse nr. 42 kohaselt oli hinnata hagi puhul väljamõistetava advokaaditasu ülempiiriks 50.000 krooni. Advokatuuriseaduse § 571 kohaselt piisab advokaadi esindusõiguse tõendamiseks advokaadi kinnitusest volituste olemasolu kohta. Kostja esindaja volituse küsimus käesolevas vaidluses on lõplikult ja dokumentaalsete tõendite alusel tuvastatud. Hageja poolt eelmenetluses tõstatatud kahtlus volituse puudumise kohta on tõenditega ümber lükatud. Toimiku lk. 118 asub kostja esindaja R. M. T. S kirjalik kinnitus, et H. P oli ja on kostja advokaatidest esindajate edasivolitamise õigus. H. P edasivolitamise õiguse andnud isiku õigust esindada kostjat (edasivolitamise õigusega) tõendab toimiku lk. 132 asuv volikiri. Nendest dokumentidest tulenevalt oli H. P ja R.M. T õigus kostjat kohtus esindada. Kehtiva TsMS § 222 lg. 1 p. 9 kohaselt annab õigus kohtus esindamiseks esindajale muuhulgas ka edasivolitamise õiguse. Seega oli nendel isikutel ka seadusest tulenev õigus volitada Advokaadibüroo Sorainen Law Offices advokaate kostjat käesolevas tsiviilasjas esindama.

Advokaadibüroo Sorainen Law Offices juristid on kostjat kohtus esindanud. Kohus lubas kostja esindajatel menetluses osaleda, s. h. lubas neil kostja nimel hagile sisuliselt vastu vaielda. Kohus ei ole peale esindusõiguse olemasolu tõendavate dokumentide esitamist avaldanud kahtlust esindusõiguse puudumise kohta. Samuti lasi kohus kostja esindajatel menetluses osaleda. Ka hageja ei vaidlusta kostja esindajate esindusõiguse olemasolu. Hageja esindaja edastas hagist loobumise avalduse ka allakirjutanule. Sellega hageja sisuliselt ja ka TsMS § 337 alusel nõustus sellega, et allakirjutanul on kostja esindamise õigus. Kohus ise sedastab menetluse lõpetamise määruses, et kostja ei vaidle esitatud taotlusele vastu. Seega on kohus hagist loobumise vastuvõtmise küsimuse otsustamisel tuginenud allakirjutanu kui kostja esindaja seisukohtadele.

Hageja seisukoht Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. L.S on 14. aprillil 2003. a. väljastanud volikirjad R. M. T. S ja M. H. 17. detsembril 1998. a. väljastas L.S volikirja H. P. Edasivolitamise õigust 17. detsembri 1998. a. volikirjast välja lugeda võimalik ei ole. Õigusabi lepingu advokaadibürooga Sorainen Law Offices sõlmis L.Si volitatud esindaja H. P, kellel edasivolitamise õigus puudus.

Kuna menetlust on alustatud 2004. a., tuleb menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel lähtuda enne 1. jaanuari 2006. a. kehtinud TsMS sätetest. Kuni

1. jaanuarini 2006. a. kehtinud TsMS § 182 ei sätestanud hagist loobumisel kohtuja menetluskulude jätmist hageja kanda. L. S vastupidine seisukoht on põhjendamatu.

Menetluse edasine käik

22. mail 2006. a. võttis Harju Maakohus määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lõike 1 alusel Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega kohus jättis kostja õigusabikulu väljamõistmise taotluse rahuldamata. Taotlus tuleb osaliselt rahuldada.

Maakohus jättis õigusabikulu välja mõistmata põhjendusel, et kostja esindaja volitused ei ole tõendatud ning L.Si volikiri H. P on väljastatud edasivolitamise õiguseta. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 9 lõike 1 kohaselt eeldustele, mille korral esindaja tehtud tehing tekitab esindatavale õigusi ja kohustusi kolmanda isiku suhtes, kohaldatakse selle riigi õigust, kus esindaja tegutses. Kohtule on esitatud L.Si poolt väljaantud volikiri, mille kohaselt

H. P on volitatud esindama L.Sit Eesti kohtutes kogu kostja Tallinnas x asuvasse varasse puutuvas asjaajamises ning haldama nimetatud vara, koguma rendiraha ning sooritama muid, vara haldamiseks vajalikke toiminguid (tl. 129 – 130). Volikirja väljaandmise ajal kehtinud tsiviilkohtu-menetluse seadustiku (TsMS) § 87 lg. 1 ja praegu kehtiva TsMS § 222 lg. 1 punkti 9 kohaselt annab õigus esindamiseks kohtus esindajale muuhulgas õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid, sealhulgas on esindajal edasivolitamise õigus. Seega oli ka H. P edasivolitamiseks õigustatud. Lisaks sellele on L. S 24. augusti 2004. a. volikirjas nimetanud oma esindajaks, kellel on täielikud volitused tegutseda L. S eest ja tema nimel, R.M. T. S (tl. 132 – 135). Viimane on kinnitanud ka L. S soovi selles, et H. P on kõik õigused tegutseda L. S nimel x asuvasse varasse puutuvas asjaajamises ning H. P on antud edasivolitamise õigus (tl. 118). Seega ei andnud kohtumääruses märgitu alust menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata jätmiseks.

Kuni 1. jaanuarini 2006. a. kehtinud TsMS § 62 lg. 1 lauses 2 sätestati, et kohus võib kostja nõudel menetluse lõpetamise määrusega hagejalt välja mõista kostja kohtukulud, välja arvatud siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude rahuldanud. Vaidlusaluse tsiviilasja materjalidest ei tulene, nagu oleks kostja vaidlusaluses asjas esitatud hagi vabatahtlikult rahuldanud. Apellatsioonimenetluses määruskaebusele esitatud vastuses ei ole hageja väitele hagi rahuldamisest ka enam tuginenud. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks tema kohtukulu välja mõista. Õigusabikulu määrale tuleb analoogia korras kohaldada TsMS § 61 lg. 1 p. 2, mille mõtte kohaselt määrab kohus hinnata hagi puhul esindaja poolt osutatud õigusabi eest vajaliku ja põhjendatud kulu suuruse, kuid see ei tohi ületada justiitsministri kehtestatud suurust, milleks oli 50.000 krooni. Kolleegium leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabikulu 15.000 krooni.

Margo Klaar

Kai Kullerkupp

Malle Seppik