2-06-2621/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-06-2621

1 (6)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-06-2621

Otsuse kuupäev

Jõhvi, 27. juuni 2007.a kl. 15.00

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi

D. K. hagi A. K. vastu ühisvara jagamise nõudes.

Asja läbivaatamise kuupäev

14. juuni 2007.a

Istungil osalenud isikud Hageja D. K. ja tema esindaja V. K.; Kostja A. K.

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Lugeda poolte ühisvaraks mööblisektsioon, nurgadiivan, teler ja videomagnetofon LG, pesumasin, vaip, tolmuimeja LG, muusikakeskus Samsung, sõiduauto Ford Orion eest saadud raha, hageja poolt AS-ilt Hansa Kindlustus 08.02.2005.a saadud hüvitis ning poolte kohustuseks elektrienergia võlgnevus 3 652 krooni.

3. Jagada abikaasade D. K. (isikukood X, elukoht: X) ja A. K. (isikukood X, elukoht X) ühisvara, jättes D. K’le osa ühisvarast väärtusega 10 326 krooni, s.h sõiduvahendi Ford Orion eest saadud raha 3 000 krooni, AS-ilt Hansa Kindlustus 08.02.2005.a saadud hüvitis 3 326 krooni, nurgadiivan 3 000 krooni, muusikakeskus Samsung 1 000 krooni ja AS-ile Eesti Energia tasutud võlgnevus

3 652 krooni.

4. Ülejäänud ühisvara osa väärtusega 6 800 krooni, s.h mööblisektsioon 3 000 krooni, pesumasin 1 500 krooni, vaip 300 krooni, teler ja videomagnetofon LG 1 500 krooni, tolmuimeja LG 500 krooni jätta kostja A. K.’le.

5. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

2-06-2621

2 (6) Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. 06. veebruaril 2006.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu lahutati 29.06.2005.a. Kooselu lõppes veebruaris 2005.a, sellest ajast alates elavad pooled eraldi. Hageja tegi kostjale ettepaneku jagada ühisvara kokkuleppel, millega kostja ei nõustunud. Hageja leidis, et ühisvara koosseis tuleb määrata 2005.a veebruari seisuga.

2. Abielu kestel soetasid pooled vara summas 37 500 krooni, s.h mööblisektsioon 7 500 krooni, nurgadiivan 8 500 krooni, külmik Samsung 3 000 krooni, teler ja videomagnetofon LG 5 500 krooni, pesumasin 7 000 krooni, vaip 1 500 krooni, tolmuimeja LG 1 500 krooni, muusikakeskus Samsung 3 000 krooni. Kõik need esemed on kostja valduses.

3. 25.11.2003.a sõlmis hageja laenulepingu nr. 03-253922-VL summale 15 000 krooni. Leping lõpetati 03.10.2005.a. 11.08.2004.a sõlmis hageja laenuleping nr. 04-351517-VL summale

17 000 krooni. Leping lõpetati 19.07.2005.a. 2005. aasta veebruari seisuga oli lepingute alusel võetud laenust tagastamata 26 690.18 krooni, mida hageja tagastas ajavahemikus veebruar 2005.a kuni 03.10.2005.a. 17.06.2004.a sõlmis hageja krediitkaardi lepingu nr. 04-318226-RK krediidilimiidiga 5 000 krooni. Sellest 4 979,45 krooni kulutati abielu kestel perekonna huvides. Ajavahemikus veebruar 2005.a kuni 06.12.2005.a on hageja tasunud laenuintressi 718.66 krooni. Pooltel on tekkinud võlgnevus Eesti Energia AS ees summas 3 637,59 krooni.

4. Hageja leidis, et ühisvara väärtuseks on 73 525.88 krooni, s.h kostja valduses olev vara 37 500 krooni, laenu jääk 26 690.18 krooni, krediitkaardi alusel tasutud summa 5 698.11 krooni (4 979.45 + 718.66) ja võlgnevus Eesti Energia AS ees summas 3 637,59 krooni. Hageja palus Perekonnaseaduse § 14, § 18, § 19 ja TsÜS § 66 õiguslikel alustel välja mõista kostjalt rahaline hüvitis summas 36 762,94 krooni ja menetluskulud.

KOSTJA VASTUS

5. 14. märtsil 2006.a esitatud kostja vastuse kohaselt ei vasta tõele hageja väited kostja poolt ühisvara kokkuleppel jagamisest keeldumise kohta. Hageja pole ühisvara jagamise ettepanekut teinud. Samuti on eksitav ja puudulik hageja nägemus poolte ühisvarast, selle maksumusest ja jagamisele kuulumisest.

6. Hageja on kostjale jääva vara hulka arvanud külmkapi Samsung, maksumusega 3 000 krooni. Nimetatud külmik kuulub kostja vanematele ja on antud kostjale tasuta kasutamiseks. Külmik ühisvara koosseisu ei kuulu.

7. Hageja on jätnud ühisvara koosseisus märkimata kooselu ja abielu lõppemisel olemasoleva korteriomandi X ja sõiduauto Ford Orion väljalase 1986.a. Loetletud vara oli soetatud abielu ja kooselu ajal ja registreeritud hageja nimele. Hageja on jätnud märkimata ka AS-ile Hansa Kindlustus lapse elukindlustusmaksetelt tasutud summadelt 08.02.2005.a hagejale tagastatud raha

3 326 krooni. Poolte ühisvaraks on ja kuulub jagamisele sektsioon, nurgadiivan, teler LG ja videomagnetofon LG, pesumasin, vaip, tolmuimeja LG, muusikakeskus Samsung, korteriomand, asukohaga X, sõiduauto Ford Orion, rahalised vahendid summas 3 326 krooni.

2-06-2621

3 (6)

8. Kostja ei nõustunud hageja poolt märgitud vara maksumusega ja leidis, et lähtudes vara seisundist on kostja käsutuses oleva vara turuväärtuseks 10 800 krooni, s.h: - mööblisektsioon 3 000 krooni (soetatud 1999.a, soetamismaksumus 5 500 krooni); - nurgadiivan 3 000 krooni (soetatud 2000.a, soetamismaksumus 8 000 krooni); - teler ja videomagnetofon LG 1 500 krooni (soetatud 2000.a.); - pesumasin 1 500 krooni (soetatud 2000.a, soetamismaksumus 4 499 krooni); - vaip 300 krooni (soetatud 2000.a, soetamismaksumus 1 800 krooni); - tolmuimeja LG 500 krooni (soetatud 2000.a, soetamismaksumus 1 500 krooni); - muusikakeskus Samsung 1 000 krooni (soetatud 1 999.a, soetamismaksumus 1 000.- krooni).

9. Lähtuvalt turuväärtusest 2005.a seisuga hageja valduses oleva vara väärtuseks on 58 000 krooni, s.h mootorsõiduk Ford Orion 8 000 krooni ja korteriomand X 50 000 krooni. Hageja võõrandas korteriomandi alla selle turuväärtuse hinnaga 23 645 krooni, seega on vahe turuväärtusega 26 355 krooni.

10. Hageja poolt on abielu kestel võetud kohustusi 32 388.29 krooni kostja ei tunnistanud, sest kohustused ei olnud võetud perekonna huvides ja laenude eesmärk on kostjale teadmata. Laenud on võetud perioodil 2003.a kuni 2005.a. Nimetatud perioodil ei täitnud hageja isegi lapse ülalpidamiskohustust. Hageja on kulutanud nimetatud raha isiklike tarbeesemete ostmiseks ja tema poolt korduvalt toime pandud väärtegude eest rahatrahvide eest tasumiseks. Tegemist on abikaasa lahuskohustustega, mis ei kuulu ühisvara hulka. Korteriomandi võõrandamisel oli elektrienergia võlgnevuse suuruseks 1 100 krooni, selles ulatuses kostja tunnistas võlgnevust Eesti Energia AS-ile.

11. Kostja tegi ettepaneku jagada ühisvara, jättes endale enda käsutuses olev vara väärtusega

10 800 krooni, s.h mööblisektsioon 3 000 krooni, nurgadiivan 3 000 krooni, teler ja videomagnetofon LG 1 500 krooni, pesumasin 1 500 krooni, vaip 300 krooni, tolmuimeja LG 500 krooni, muusikakeskus Samsung 1 000 krooni ning hagejale väärtusega 11 326 krooni, s.h mootorsõiduk Ford Orion 8 000 krooni ja rahalised vahendid summas 3 326 krooni. Kostja palus välja mõista hagejalt enda kasuks rahaline hüvitis 12 890.50 krooni, mis on saadud järgmiselt:

11 326 (hagejale jääv ühisvara) - 10 800 (kostjale jääv ühisvara) + 26 355 (korteriomandi turuväärtuse ja selle võõrandamise vahe) - 1 100 (võlgnevus Eesti Energia AS-i ees) : 2.

HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE

12. 23. märtsil 2006.a esitatud vastuses hageja ei nõustunud mõningate kostja väidetega. Hageja teatas, et sõiduauto on abielu kestel müüdud varuosadeks ning on Autoregistrist kustutatud. Auto müügist saadud raha kulutati pere vajadustele.

13. Korteriomand X korter võõrandati võlgnevuste kustutamiseks hinnaga 23 645 krooni. Kommunaalvõlgnevused tekkisid jaanuarist kuni juulini 2005.a, ajal, mil hageja enam kostjaga antud korteris ei elanud.

KOHTUISTUNG

14. Kohtuistungil hageja ja tema esindaja toetasid hagi, kuid muutsid hageja seisukohta vara suhtes. Hageja nõustus sellega, et kuna vara on kasutatud, siis on vara väärtus vähenenud 15%. Vara väärtuseks on 31 875 krooni, mis on saadud vara soetamismaksumusest 37 500 krooni

2-06-2621

4 (6) 15% kulumi võrra vähendamisega. Sõiduauto suhtes teatas hageja, et see oli müüdud abielu ajal

3 000 krooni eest ja saadud raha kulutati bowlingu peale. Korter oli müüdud võlgnevuste katteks. Hageja nõustus sellega, et külmkapi kinkisid kostja vanemad, kuid väitis, et tasus selle eest raha. Hageja nõustus elukindlustusmakselt tagastatud rahalise hüvitise arvestamisega, kuid palus laenukohustused jagada poolte vahel. Hageja soovis saada hüvitist 33 957 krooni, mis on saadud liites ühisvara väärtus 31 875 krooni, laenud 26 690,18 krooni, 5 698,11 krooni, elektrienergia võlgnevus 3 637,59 krooni ning jagades saadud summa pooleks.

15. Kostja hagi ei tunnistanud ega hageja poolt nõutud vara jagamise viisiga nõustunud. Kostja arvamusel ei peaks kohus 3 laenukohustust ühisvara hulka arvestama. Kuhu läks laenuraha, kostja ei tea, raha ei läinud perekonna jaoks. Kostja arvas, et see raha läks trahvide maksmiseks ja hagejale isiklike tarvete ostmiseks. Elektrienergia võlgnevus tekkis ajal, mil kostja elas lapsega kahekesi ning hageja ei maksnud elatist, seepärast ei olnud kostjal võimalust arvet tasuda. Kostja ei teadnud midagi sõiduauto müügist, kuid nõustus sellega, et auto maksumuseks on 3 000 krooni. Hageja poolt pakutud korteri maksumusega kostja ei nõustunud. Korter osteti 1997.a 25 000 krooni eest ning kostja leidis, et 2005.a jaanuaris oli korteri maksumus vähemalt

50 000 krooni. Kostja palus kohtul jagada ühisvara kohtu äranägemisel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

16. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis et hagi on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.

17. Ühisvara mõiste ja selle jagamise õiguslikud alused on reguleeritud perekonnaseaduse PkS 3 peatüki 3 jaos. PkS §14 lg1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Kostja vastuse kohaselt poolte abielu sõlmiti 03.06.1995.a. PkS §26 ja §30 p2 järgi abielu lahutamisel perekonnaseisuasutuses lõpeb abielu abielulahutusakti koostamisest. Abielulahutuse tunnistuse kohaselt poolte abielu lahutati 29.06.2005.a ja lahutuse kohta koostati akt nr 104 (t.lk. 7). Seega seaduse mõttest tulenevalt ajavahemikus 03.06.1995.a kuni 29.06.2005.a omandatud vara tuleb lugeda poolte ühisvaraks.

18. PkS §18 lg1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Pooltel on vaidlus ühisvara ja selle jagamise üle, mistõttu peab vastavalt PkS §18 lg5 vaidluse lahendama kohus.

19. Hageja väitel abielu kestel võttis ta laenukohustusi, millest abielu lahutamise hetkeks oli tagastamata kokku 32 388.29 krooni. AS-i Hansapank 20.10.2006.a tõendi kohaselt 25.11.2003.a sõlmis hageja väikelaenu lepingu summale 15 000 krooni ja 11.08.2004.a väikelaenu lepingu summale 17 000 krooni. Laenulepingud on lõpetatud vastavalt 03.10.2005.a ja 19.07.2005.a. Lisaks on kostja käsutuses krediitkaart limiidiga 5 000 krooni (t.lk. 10). Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja seda kohustust perekonnahuvides võtnud ja laenude eesmärk ning millistele perekonnahuvidele raha kulutati, on teadmata (t.lk. 42, 76).

20. Seadus ei vabasta pooli ühisvara jagamise hagis tõendamise kohustusest. TsMS §230 lg1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS §231 lg1). Nendest sätetest tulenevalt ühisvara ja kohustuste jagamise

2-06-2621

5 (6) hagi esitamisel peab hageja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendama nii perekonna huvides kohustuste võtmise kui ka tekkinud kohustuse suurust.

21. PkS §20 lg2 alusel perekonnahuvides võetud varaliste kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvara ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Laenulepinguid pole hageja kohtule esitanud. Hageja ei esitanud tõendeid, mille alusel saaks kohus tuvastada laenude perekonna huvides kasutamist. Pangakontoväljavõtte järgi hageja täitis laenulepingu alusel võetud kohustused. Tõendeid laenu kasutamise kohta pole hageja esitanud. Kuna ei ole teada millisel eesmärgil olid laenud võetud ja kas perekonna huvides hageja raha kulutas, siis nõustub kohus kostja vastuväidetega. Tõendamatuse tõttu tuleb laenulepingute alusel võetud kohustuste jagamise osas hagi rahuldamata jätta.

22. Mis puudutab kostja vastuväidet hageja poolt poolte ühisvarasse kuulunud korteriomandi asukohaga X alla turuja korteri soetushinna võõrandamist, peab kohus vajalikuks märkida järgmist. See, et kostja väidete kohaselt osteti korter 1997.a hinnaga 25 000 krooni ja korteriomandite turuhinnad on pidevalt kasvanud, ei tähenda, et korterit ei tohtinud võõrandada turuhinnast madalama hinnaga. Mis oli korteri tegelik turuväärtus selle võõrandamise hetkel ei ole teda, taotlust selle tuvastamiseks ekspertiisi määramiseks, pooled esitanud ei ole. Kostja ise ei soovinud korteri võõrandamisega tegeleda. 23.11.2005.a Jõhvi notar O. B. juures sõlmitud korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt hageja võõrandas korteri hinnaga

23 645 krooni. Ostuhinna pidi ostja tasuma korteril lasuvate kommunaalmaksete katteks (t.lk. 24-27). Kostja ise pole tehingu sõlmimise juures olnud, notarile esitati kostja kirjalik nõusolek korteriomandi võõrandamiseks. Kostjal ei ole vaidlust tema poolt hagejale sellise nõusoleku andmise kohta. Hageja seletuste kohaselt korteri halba seisundi tõttu ei olnud võimalik korterit võõrandada (t.lk. 75). Et kostja avaldas nõusolekut korteri hinnaga üle 50 000 krooni võõrandmiseks ja hageja on seda rikkunud, pole tuvastatud. Sellepärast ei ole ka alust korteriomandi hinnaks müügilepingus toodust kõrgema hinna määramiseks.

23. Kostja vastuse kohaselt külmik Samsung ei ole poolte ühisvara, tegelikult külmiku andis kostjale tasuta kasutamiseks kostja vanemad. Kohtuistungil kinnitas hageja, et külmiku kinkisid kostja vanemad (t.lk. 76), kuid väitis, et hageja tasus neile külmiku eest. Hageja pole tasumist tõendanud. Pealegi on üldiselt teada, et tavaliselt kingituse eest raha ei maksta. Seega leiab kohus et pooled pole külmikut omandanud ja külmikut ei saa lugeda poolte ühisvaraks PkS §14 lg1 mõttes.

24. Kostja palub lugeda ka poolte ühisvaraks sõiduauto Ford Orion. Hageja seletuste kohaselt võõrandati sõiduk abielu kestel ja saadud raha kasutati pere vajadustele. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud hageja venna M. K. ütluste kohaselt seisis poolte sõiduk tunnistaja garaažis ja sõidukit kasutas ainult hageja. Sõiduki võõrandmaise ajast ja hinnast tunnistaja midagi ei teadnud (t.lk. 73). Hageja ei tõendanud sõiduki abielu kestel võõrandamist. ARK Jõhvi büroo 12.06.2007.a tõendi järgi hageja taotlusel sõiduk kustutati registrist 27.09.2005.a. Seega tuleb asuda seisukohale, et sõiduk võõrandati pärast abielu lahutamist ja sellest saadud raha ei olnud võimalik perekonna huvides kasutada. Kohus loeb sõiduki hinnaks kostja poolt pakutud 3 000 krooni.

25. Kohus ei nõustu hageja väidetega ühisvara turuväärtuse kohta. Kostja vastuse kohaselt soetati mööblisektsioon 1999.a hinnaga 5 500 krooni, nurgadiivan 2000.a 8 000 krooni, teler ja videomagnetofon LG 2000.a 1 500 krooni, pesumasin 2000.a 4 499 krooni, vaip 2000.a 1 800 krooni, tolmuimeja 2000.a 1 500 krooni, muusikakeskus Samsung 1999.a 1 000 krooni. Vara

2-06-2621

6 (6) väärtuse väljatoomisel hageja on vähendanud vara soetamismaksumuse 15% kulumi võrra, mis on põhjendamata. On üldiselt teada, et mööbli ja olmetehnika amortiseerub kiiresti ja tema kulum moodustab umbes 35-40% aastas. Hageja ei soovinud ühisvara turuväärtuse tuvastamiseks ekspertiisi määramisega (t.lk. 75). Sellises olukorras ühisvara väärtuse väljatoomisel lähtub kohus kostja poolt pakutud hinnast, mille järgi on poolte ühisvara väärtuseks 17 126 krooni, s.h mööblisektsioon 3 000 krooni, nurgadiivan 3 000 krooni, teler ja videomagnetofon LG 1 500 krooni, pesumasin 1 500 krooni, vaip 300 krooni, tolmuimeja LG 500 krooni, muusikakeskus Samsung 1 000 krooni, sõiduauto Ford Orion eest saadud raha 3 000 krooni, hageja poolt AS-ilt Hansa Kindlustus 08.02.2005.a saadud hüvitis 3 326 krooni (t.lk. 11). Poolte kohustusteks tuleb lugeda hageja poolt tasutud elektrienergia võlgnevus 3 652 krooni, millega kostja on nõustunud (t.lk. 61, 76).

26. Ei ole millegagi põhjendatud hageja nõue jätta kogu ühisvara kostjale ja mõista kostjalt rahaline hüvitis. PkS §19 lg4 tulenevalt kohus mõistab rahalise hüvitise välja üksnes siis, kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvarast. Kostja ei ole nõustunud rahalise hüvitise väljamõistmisega. Vastupidi ka kostja soovib saada hagejalt rahalise hüvitise. Kohtuistungil kostja on nõustunud kohtu äranägemise järgi osa ühisvarast hagejale jätmisega. Kuna käesolevas vaidluses poolte ühisvara ja kohustusi saab jagada ilma rahalist hüvitist välja mõistmata, siis peab kohus põhjendatuks ühisvara jagada, jättes hagejale osa ühisvarast väärtusega 10 326 krooni, s.h sõiduvahendi eest saadud 3 000 krooni, AS-ilt Hansa Kindlustus 08.02.2005.a saadud hüvitis 3 326 krooni, nurgadiivan 3 000 krooni, muusikakeskus Samsung 1 000 krooni ja AS-ile Eesti Energia tasutud kohustus 3 652 krooni. Pärast kohustuse mahaarvamist jääb hagejale vara osa väärtusega 6 674 krooni (10 326 – 3 652). Ülejäänud ühisvara osa väärtusega 6 800 krooni, s.h mööblisektsioon 3 000 krooni, pesumasin

1 500 krooni, vaip 300 krooni, teler ja videomagnetofon LG 1 500 krooni, tolmuimeja LG 500 krooni jätab kohus kostjale.

27. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis vastavalt TsMS §163 lg1 esimesele lausele jätab kohus kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.

28. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 444, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik