2-07-3928/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-07-3928

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pavel Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 26.juunil 2007.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-3928 Tsiviilasi, hageja nõue

O. T. hagi S. T. vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: O. T. Kostja: S. T. Kostja esindaja: Paul Paas Asja läbivaatamise kuupäev 19.06.2007.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Hageja: O. T. Kostja: S. T. Kostja esindaja: Paul Paas Sekretär Tõlk Natalja Fjodorova Aili Hirt

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista välja kostjalt S. T. hageja O. T. kasuks elatis lapse V. T. ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1 800 /üks tuhat kaheksasada/ krooni alates 31.01.2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

3. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-07-3928 kannab S. T.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hagiavalduse sisu

Viru Maakohtule 31.01.2007.a esitatud hagiavalduse (toimiku lk 3-4) kohaselt oli hageja ja kostja abielus kuni 05.09.2005 aastani. Abielust sündis tütar V. T. ning lahkuminekul oli kostjaga kokkuleppe, et kostja kannab hagejale tütre ülalpidamiseks igakuiselt 1000 krooni, mida kostja siiani on tasunud hageja arveldusarvele. Nimetatud summa ei ole piisav tütre ülalpidamiseks, kuna elu läks kallimaks, eriti seoses tütre kooli minekuga. Lapse igakuiseks vajadusteks on hageja oma avalduses nimetanud: eluasemekulud 750 krooni; kulutused toidule 1500 krooni; kulutused transpordile 200-500 krooni; sidekulud 45 krooni; kulutused tervisehoiule 500 krooni; kulutused

2-07-3928

hügieenitarvetele 150krooni; kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 500 krooni; kulutused riietele ja jalanõudele 500 krooni; muud vältimatud kulutused : arvuti ostmine 5000 krooni; telefoni ostmine 150 krooni. Hageja palub rahuldada hagi ning mõista tema kasuks kostjalt välja tütre ülalpidamiseks elatis summas 3500 krooni.

Kostja vastus

Kostja nõustub hageja nõudega osaliselt, st elatise suurendamist 1800 kroonini kuus. Ülejäänud nõudele vaidleb kostja vastu. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 61 neljanda lõike kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS § 61 teise lõike kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes lapse vajadusest. Kostja pole nõus hageja poolt esitatud lapse vajaduste arvestusega. Kohtupraktika kohaselt on elatist nõudev poolt kohustatud põhjendama elatise suuruse komponente.

Avalduse kohaselt on lapse kommunaalkulude osaks märgitud 750 krooni kuus, mis teeb hageja korteri kuludeks 2250 krooni kuus aastaringselt, sest hageja korteris elab kolmi inimest. See summa ilmselgelt ülepaisutatud ja tõendamata. Hageja elab tema emale kuuluvas ühetoalises korteris. Kostja tunnistab 250 krooni kuus lapse osaks eluasemekuludest. Ülemäära suureks on märgitud ka kulutused transpordile - 700 krooni kuus, sest laps õpib samas linna ja käib kooli jalgsi. Ülemäära suureks on märgitud ka kulutused ravimitele - 500 krooni kuus, mis teeb 6000 krooni aastas.

Hageja pole seda vajadust tõendanud. Ülemäära suureks on märgitud ka kulutused koolikohustustega seoses pole tõendatud ega põhjendatud, sest koolitoit ja õpikud ning on tasuta. Tasuma peab töövihikute ja muude koolitarvete eest. Kostja peab piisavaks 200 krooni kuus, mis teeb 2400 krooni aastas. Ülemäära suureks on märgitud ka kulutused arvutile - 5000 krooni kuus. Arvuti kui ostetakse, siis vähemalt kolmeks aastaks, mitte aga üheks kuuks. Kuna arvutit hakkavad kasutama kõik korteris elavad isikud (3), siis lapse osa väheneb veel kolm korda.

Laps saab arvuti kasutamise vajaduseks kasutada kostja juures olevat arvutit, mis on kostjal olemas. Ülemäära suureks on märgitud ka kulutused telefonile - 1050 krooni kuus. Telefoniaparaat, kui ostetakse, siis vähemalt kolmeks aastaks, mitte aga üheks kuuks. Kostja ostis lapsele telefoni koos kaardiga, kuid see tagastati kostjale põhjusi selgitamata. Hageja pole põhjendanud, miks on vaja just sellist võrdlemisi kallist telefoni. Ja isegi kui jaotada hageja poolt pakutud telefoni maksumus 36 (kuud), siis saame ühe kuu kuluks 30 krooni.

Kostja poolt arvestatu kohaselt ja isegi kui nõustuda osaliselt hageja poolt pakutud kulutustega tervisele (400 krooni) ja transpordile (400 krooni), siis on kõigi vajaduste summaks ikkagi alla 3600 krooni. PkS § 61 neljanda lõike kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammääraks on praegu 3600 krooni. Sellega saavad lapse vajadused kaetud. PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seega on kostja poolt pakutud 1800 (3600/2) krooni elatise suurus põhjendatud.

2-07-3928

Kohtuistung

Kohtuistungil hageja jäi hagiavalduses toodud nõuete juurde, kuid dokumentaalselt hagiavalduses näidatud kulutusi tütre ülalpidamiseks summas 10495 krooni tõendada ei saanud. Hageja pole esitanud kuludokumente, mis saaksid tõendada, et lapse ülalpidamiskulud kuus moodustavad 7000 krooni. Vastates kohtu küsimustele hageja avaldas, et lapsele kuluvad igakuiselt järgmised summas: eluasemekulud – 375 krooni; 1500 – toitlustamine; 300 krooni - sõidukulud; 45 krooni

– sidevahendite kulud; 500 krooni – ravimite peale; 150 – hügieentarvete peale; 500 krooni – koolivahendite peale; 500 krooni – rõivaste ja jalanõuete peale. Kokku kulud moodustavad seega 3870 krooni. Kohtu küsimusele millest koosnevad ravimikulud ning milliseid ravimeid lapsele ostetakse – ei saanud hageja vastata. Samuti ei saanud hageja tõendada kulutusi ravimite peale dokumentaalselt. Hageja avaldas, et laps on allergiline paljude ainete suhtes.

Kostja jäi oma vastuses avaldatud seisukohtade juurde ning seadis kahtluse alla, et lapse osa eluasemekuludes moodustab 750 krooni; kulutused tervisehoiule moodustavad 500 krooni; kulutused transpordile 200 kuni 500 krooni. Arvuti ja telefoni ostmist ei saa käsitleda igakuise kuludena. Kostja on seisukohal, et lapse vajadused ei saa ületada 3600 kuus, seega kostja osa lapse ülalpidamises peab moodustama 1800 krooni kuus.

Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1). Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2). PkS § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. 2007 aasta seisuga 1800 krooni. Kostja on nõus maksma hagejale elatist nimetatud summas. Andes hinnangu lapse vajadustele, kohus seab kahtluse alla, et füüsiliselt terve lapse (kes on allergiline teatud ainete peale) igakuiseks ravimikuluks on 500 krooni. Hageja ei saanud nimetatud kulu ka tõendada, ega seletanud mis ravimeid konkreetselt ostetakse lapsele 500 krooni eest iga kuu. Kui möönda, et igakuiseks ravimikuluks võib olla 200 krooni, siis hageja poolt kohtuistungil nimetatud kuludeks lapse ülalpidamiseks on 3570 krooni. Vanematel on võrdsed kohustused lapse ülalpidamiseks. Mõlemad vanemad on töövõimelised töötavad isikud. Lähtudes eeltoodust ning märkides, et hageja pole dokumentaalselt tõendanud lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kohus mõistab kostjalt välja Perekonnaseaduse § 61 lg 4 sätestatud elatise miinimumsumma ehk 2007 aastal 1 800 krooni.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

2-07-3928

jõustumisest.

Kohtunik

Pavel Gontšarov