Legislator Case Law & Legislation
2-06-36299/4 AI generated

2-06-36299/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-06-36299/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista X AS-i EMT kasuks võlg koos viivisega 2 135 (kaks tuhat ükssada tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

Legislator headnote

AI generated

2-06-36299/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kaja võib esitada sõltumata

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2007, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-06-36299

Tsiviilasi

AS EMT hagi X vastu 2 135.40 krooni väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja AS EMT, rk 10096159, asukoht Valge 16, 19095,

Tallinn;

hageja esindaja Raul Feldman, asukoht AS Julianuse Inkasso

Agentuur, Jõe 3, 10151 Tallinn;

kostja X

RESOLUTSIOON

Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1 ja 3, 174 lg 1 ja 2, 407 lg 1, 415,

kohus

o t s u s t a s:

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista X AS-i EMT kasuks võlg koos viivisega 2 135 (kaks tuhat ükssada

kolmkümmend viis) krooni 40 senti.

3. AS-i EMT menetluskulud kannab X .

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

Tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule. Seetõttu

tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt

menetlusosaliste arvule.

Hageja nõue ja põhjendused

AS EMT sõlmis kostjaga 13.04.2002 liitumislepingu, mille alusel kohustus pakkuma kostjale

mobiilside teenust. Kostja kohustus saadud teenuse eest õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele

tasuma. Maksmisega viivitamisel kohustus kostja tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast

summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Esitatud arvete ulatuses on kostja kasutanud

pakutud teenuseid, arved on tasumata. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla

1067.70 krooni ja viivise 1067.70 krooni, kokku 2135.40 krooni.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha

tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud.

Kostja elukohas on 24.05.2007 kostja vanaema T. Lindjärv vastu võtnud politseitöötajalt

hagimaterjalid, kinnitades, et R. X elab aadressil X 114-4 Tartus. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui

isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse

dokument saajale kätteantuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale vähemalt

neljateistaastasele isikule. Kohus loeb menetlusdokumendi – hagiavalduse koos lisade ja

kohtumäärusega, milles kostjat kohustati vastama hagile ning hoiatati tagajärgedest – kostjale

kättetoimetatuks. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui

ta 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega.

Hagi on tõendatud liitumislepinguga, võlanõudega ja arvetega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208

lg 1 ja 3 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva,

valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi

ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja võtma asja vastu. Asja

müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile … Õiguse

müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. VÕS § 76 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

võla koos viivisega summas 2135.40 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

tagaseljaotsuse.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja kohtukulud kanda kostjal.

TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse

jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik