3-03-92/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-03-92

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 22.06.2007.a, Tallinn Haldusasja number 3-03-92 (endised nr 3-2019/2003 ja 3-489/2004) Haldusasi K.A., K.T. ja K.K.i kaebused Viimsi Vallavalitsuse korraldustega tekitatud kahju Viimsi vallalt väljamõistmiseks Asja läbivaatamise kuupäev 11.06.2007.a Menetlusosalised Kaebuste esitajad: K.A., K.K. ja K.T., esindaja vandeadvokaat Olev Kuklase Vastustaja: Viimsi Vallavalitsus, esindaja vandeadvokaat Äili Rodi RESOLUTSIOON Mõista Viimsi vallalt Viimsi Vallavalitsuse kaudu välja K.A. kasuks

7 272 848 (seitse miljonit kakssada seitsekümmend kaks tuhat kaheksasada nelikümmend kaheksa) krooni, K.K.i kasuks 7 272 848 (seitse miljonit kakssada seitsekümmend kaks tuhat kaheksasada nelikümmend kaheksa) ja K.T. kasuks 7 272 848 (seitse miljonit kakssada seitsekümmend kaks tuhat kaheksasada nelikümmend kaheksa) krooni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 05.03.1995.a otsusega nr 6752 tunnistati Harjumaal, Viimsi vallas asuva maaüksuse xxxxxx, kinnistu nr xxxx, pindala 15,96 ha kogu maa osas õigustatud subjektiks A. K. (I kd tl 11; II kd tl 11; III kd tl 11).

Tallinna notar Marika Rei 06.10.1999.a testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse kohaselt on xx xx xxxx.a surnud A.K. vara pärijateks võrdsetes mõttelistes osades K.T., K.A. ja K.K. (I kd tl 12; II kd tl 12; III kd tl 12).

2. Viimsi Vallavalitsuse 26.10.1999.a korraldusega nr 1953 „Maa ostueesõigusega erastamine“ otsustati erastada ostueesõigusega L.-M. K.le maaüksus zzzzz, asukohaga: Harju maakond, Viimsi vald, Randvere küla, suurusega 1433 m2. Viimsi Vallavalitsuse 03.10.2000.a korraldusega nr 1305 „Maa ostueesõigusega erastamine“ otsustati erastada ostueesõigusega O. P.le maaüksus zzzzzz, asukohaga: Harju maakond, Viimsi vald, Randvere küla, suurusega 1641 m2. Viimsi Vallavalitsuse 23.11.1999.a korraldusega nr 2120 „Maa ostueesõigusega erastamine“ otsustati erastada ostueesõigusega L.

B.le maaüksus zzzzzz 3, asukohaga: Harju maakond, Viimsi vald, Randvere küla, suurusega 1813 m2. Viimsi Vallavalitsuse 26.10.1999.a korraldusega nr 1958 „Maa ostueesõigusega erastamine“ otsustati erastada ostueesõigusega M. A.le maaüksus zzzzzzz 4, asukohaga Harjumaa, Viimsi vald, Randvere küla, suurusega 1353 m2. Viimsi Vallavalitsuse 26.10.1999.a korraldusega nr 1950 „Maa ostueesõigusega erastamine“ otsustati erastada ostueesõigusega M. K.le maaüksus zzzzzzz 6, asukohaga Harju maakond, Viimsi vald, Randvere küla, suurusega 1742 m2.

Viimsi Vallavalitsuse 26.10.1999.a korraldusega nr 1954 „Maa ostueesõigusega erastamine“ otsustati erastada ostueesõigusega V. P.le maaüksus zzzzzz 23, asukohaga Harju maakond, Viimsi vald, Randvere küla, suurusega 2286 m2. Viimsi Vallavalitsuse 16.11.1999.a korraldusega nr 2080 „Maa ostueesõigusega erastamine“ otsustati erastada ostueesõigusega L. E.le maaüksus zzzzzz 24, asukohaga Harju maakond, Viimsi vald, Randvere küla, suurusega 1873 m2. Viimsi Vallavalitsuse 16.11.1999.a korraldusega nr 2081 „Maa ostueesõigusega erastamine“ otsustati erastada ostueesõigusega M.

H.le maaüksus zzzzzz 1, asukohaga Harju maakond, Viimsi vald, Randvere küla, suurusega 2800 m2. Viimsi Vallavalitsuse 16.11.1999.a korraldusega nr 2083 „Maa ostueesõigusega erastamine“ otsustati erastada ostueesõigusega I. T.le maaüksus zzzzzz 5 asukohaga Harju maakond, Viimsi vald, Randvere küla, suurusega 2582 m2. Viimsi Vallavalitsuse 23.11.1999.a korraldusega nr 2121 „Maa ostueesõigusega erastamine“ otsustati erastada ostueesõigusega V. A.le maaüksus yyyyyy 22, asukohaga Harju maakond, Viimsi vald, Randvere küla, suurusega 2311 m2.

Viimsi Vallavalitsuse 30.11.1999.a korraldusega nr 2180 „Maa ostueesõigusega erastamine“ otsustati erastada ostueesõigusega V. A.le maaüksus zzzzzz 11, asukohaga Harju maakond, Viimsi vald, Randvere küla, suurusega 2913 m2. Viimsi Vallavalitsuse 16.11.1999.a korraldusega nr 2082 „Maa ostueesõigusega erastamine“ otsustati erastada ostueesõigusega A. L.le maaüksus zzzzzz 2, asukohaga Harju maakond, Viimsi vald, Randvere küla, suurusega 5140 m2. Viimsi Vallavalitsuse 30.11.1999.a korraldusega nr 2181 „Maa ostueesõigusega erastamine“ otsustati erastada ostueesõigusega E. P.le maaüksus zzzzzz 15, asukohaga Harju maakond, Viimsi vald, Randvere küla, suurusega 5391 m2.

Viimsi Vallavalitsuse 02.11.1999.a korraldusega nr 1991 „Maa ostueesõigusega erastamine“ otsustati erastada ostueesõigusega J. A.le maaüksus zzzzzz 11, asukohaga Harju maakond, Viimsi vald, Randvere küla, suurusega 4457 m2. Viimsi Vallavalitsuse 16.11.1999.a korraldusega nr 2085 „Maa ostueesõigusega erastamine“ otsustati erastada ostueesõigusega H. V. maaüksus yyyyyy 24, asukohaga Harju maakond, Viimsi vald, Randvere küla, suurusega 3057 m2. Viimsi Vallavalitsuse 14.01.1998.a korraldus nr 135. Viimsi Vallavalitsuse 07.12.1999.a korraldusega nr 2224 „Maa ostueesõigusega erastamine“ otsustati erastada ostueesõigusega Ü.

K.le maaüksus zzzzzz 9, asukohaga Harju maakond, Viimsi vald, Randvere küla, suurusega 1947 m2. Viimsi Vallavalitsuse 26.10.1999.a korraldusega nr 1949 „Maa ostueesõigusega erastamine“ otsustati erastada ostueesõigusega H. S.le maaüksus zzzzzz 7, asukohaga Harju maakond, Viimsi vald, Randvere küla, suurusega 1418 m2. Viimsi Vallavalitsuse 26.10.1999.a korraldusega nr 1952 „Maa ostueesõigusega erastamine“ otsustati erastada ostueesõigusega T.-M. S.le maaüksus zzzzzz 9, asukohaga Harju maakond, Viimsi vald, Randvere küla, suurusega 1751 m2.

Viimsi Vallavalitsuse 26.10.1999.a korraldusega nr 1956 „Maa ostueesõigusega erastamine“ otsustati erastada ostueesõigusega H.-O.H.le maaüksus zzzzzz 19, asukohaga Harju maakond, Viimsi vald, Randvere küla, suurusega 2533 m2. Viimsi Vallavalitsuse 26.10.1999.a korraldusega nr 1957 „Maa ostueesõigusega erastamine“ otsustati erastada ostueesõigusega H. H.le maaüksus zzzzzz 20, asukohaga Harju maakond, Viimsi vald, Randvere küla, suurusega 3226 m2. Viimsi Vallavalitsuse 13.09.1999.a korraldusega nr 1829 „Maa ostueesõigusega erastamine“ otsustati erastada ostueesõigusega H.

E.le maaüksus zzzzzz 22, asukohaga Harju maakond, Viimsi vald, Randvere küla, suurusega 2757 m2. Viimsi Vallavalitsuse

30.11.1999.a korraldusega nr 2182 „Maa ostueesõigusega erastamine“ otsustati erastada ostueesõigusega A. A.le maaüksus zzzzzz 17, asukohaga Harju maakond, Viimsi vald, Randvere küla, suurusega 7588 m2. (I kd tl 13-41, 59-76; II kd tl 13-41, 59-76; III kd tl 13-41, 59-76).

3. K.A. esitas 17.10.2003.a Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 13.09.1999.a korraldusega nr 1829; 14.10.1998.a korraldusega 135; 26.10.1999.a korraldusega nr 1949; 26.10.1999.a korraldusega nr 1950; 26.10.1999.a korraldusega nr 1952; 26.10.1999.a korraldusega nr 1953; 26.10.1999.a korraldusega nr 1954; 26.10.1999.a korraldusega nr 1956; 26.10.1999.a korraldusega nr 1957; 26.10.1999.a korraldusega nr 1958; 16.11.1999.a korraldusega nr 2085; 02.11.1999.a korraldusega nr 1991; 16.11.1999.a korraldusega nr 2080; 16.11.1999.a korraldusega nr 2081; 16.11.1999.a korraldusega nr 2082; 16.11.1999.a korraldusega nr 2083; 23.11.1999.a korraldusega nr 2120; 23.11.1999.a korraldusega nr 2121; 30.11.1999.a korraldusega nr 2180; 30.11.1999.a korraldusega nr 2181; 30.11.1999.a korraldusega nr 2182; 07.12.1999.a korraldusega nr 2224 ja 03.10.2000.a korraldusega nr 1305 tekitatud kahju summas 2 062 845 krooni Viimsi vallalt väljamõistmiseks (I kd tl 2-10).

4. K.T. esitas 17.10.2003.a Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 13.09.1999.a korraldusega nr 1829; 14.10.1998.a korraldusega 135; 26.10.1999.a korraldusega nr 1949; 26.10.1999.a korraldusega nr 1950; 26.10.1999.a korraldusega nr 1952; 26.10.1999.a korraldusega nr 1953; 26.10.1999.a korraldusega nr 1954; 26.10.1999.a korraldusega nr 1956; 26.10.1999.a korraldusega nr 1957; 26.10.1999.a korraldusega nr 1958; 16.11.1999.a korraldusega nr 2085; 02.11.1999.a korraldusega nr 1991; 16.11.1999.a korraldusega nr 2080; 16.11.1999.a korraldusega nr 2081; 16.11.1999.a korraldusega nr 2082; 16.11.1999.a korraldusega nr 2083; 23.11.1999.a korraldusega nr 2120; 23.11.1999.a korraldusega nr 2121; 30.11.1999.a korraldusega nr 2180; 30.11.1999.a korraldusega nr 2181; 30.11.1999.a korraldusega nr 2182; 07.12.1999.a korraldusega nr 2224 ja 03.10.2000.a korraldusega nr 1305 tekitatud kahju summas 2 062 845 krooni Viimsi vallalt väljamõistmiseks (II kd tl 2-10).

5. K.K. esitas 17.10.2003.a Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 13.09.1999.a korraldusega nr 1829; 14.10.1998.a korraldusega 135; 26.10.1999.a korraldusega nr 1949; 26.10.1999.a korraldusega nr 1950; 26.10.1999.a korraldusega nr 1952; 26.10.1999.a korraldusega nr 1953; 26.10.1999.a korraldusega nr 1954; 26.10.1999.a korraldusega nr 1956; 26.10.1999.a korraldusega nr 1957; 26.10.1999.a korraldusega nr 1958; 16.11.1999.a korraldusega nr 2085; 02.11.1999.a korraldusega nr 1991; 16.11.1999.a korraldusega nr 2080; 16.11.1999.a korraldusega nr 2081; 16.11.1999.a korraldusega nr 2082; 16.11.1999.a korraldusega nr 2083; 23.11.1999.a korraldusega nr 2120; 23.11.1999.a korraldusega nr 2121; 30.11.1999.a korraldusega nr 2180; 30.11.1999.a korraldusega nr 2181; 30.11.1999.a korraldusega nr 2182; 07.12.1999.a korraldusega nr 2224 ja 03.10.2000.a korraldusega nr 1305 tekitatud kahju summas 2 062 845 krooni Viimsi vallalt väljamõistmiseks (III kd tl 2-10).

6. Tallinna Halduskohtu 17.11.2003.a määrusega haldusasjas nr 3-2019/2003 võeti K.A. kaebus halduskohtu menetlusse (I kd tl 173). Tallinna Halduskohtu 25.11.2003.a määrusega haldusasjas nr 3-2031/2003 võeti K.T. kaebus halduskohtu menetlusse (II kd tl 172). Tallinna Halduskohtu 25.11.2003.a määrusega haldusasjas nr 3-2032/2003 võeti K.K.i kaebus halduskohtu menetlusse (III kd tl 172). Tallinna Halduskohtu 26.11.2003.a määrusega haldusasjas nr 3-2019/2003 liideti K.A., K.K.i ja K.T. kaebused ühte menetlusse (IV kd tl 1). Kohus tunnistas haldusasjas vastustajaks Viimsi Vallavalitsuse.

7. Tallinna Halduskohtu 08.03.2006.a määrusega peatati haldusasja menetlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 22 lõike 2 punkti 3 alusel kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-06-72 (IV kd tl 94-95). Tallinna Halduskohtu 15.03.2007.a määrusega uuendati haldusasja menetlus (IV kd tl 106).

8. K.A. esitas Tallinna Halduskohtule 09.04.2007.a taotluse nõude suurendamiseks, milles palub välja mõista Viimsi vallalt enda kasuks täiendavalt 5 210 005 krooni, seega kokku koos esialgse nõudega kahjuhüvitist summas 7 272 848 krooni (IV kd tl 124-128).

9. K.T. esitas Tallinna Halduskohtule 11.04.2007.a taotluse nõude suurendamiseks, milles palub välja mõista Viimsi vallalt enda kasuks täiendavalt 5 210 005 krooni, seega kokku koos esialgse nõudega kahjuhüvitist summas 7 272 848 krooni (V kd tl 1-5).

10. K.K. esitas Tallinna Halduskohtule 11.04.2007.a taotluse nõude suurendamiseks, milles palub välja mõista Viimsi vallalt enda kasuks täiendavalt 5 210 005 krooni, seega kokku koos esialgse nõudega kahjuhüvitist summas 7 272 848 krooni (V kd tl 6-10).

11. Tallinna Halduskohtu 11.06.2007.a määrusega võeti kaebuste täiendused vastu (V kd tl 222).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

12. Kaebuste esitajate seisukohad.

12.1 Kaebuste esitajad leiavad, et Viimsi Vallavalitsuse 13.09.1999.a korraldus nr 1829; 14.10.1998.a korraldus 135; 26.10.1999.a korraldus nr 1949; 26.10.1999.a korraldus nr 1950; 26.10.1999.a korraldus nr 1952; 26.10.1999.a korraldus nr 1953; 26.10.1999.a korraldus nr 1954; 26.10.1999.a korraldus nr 1956; 26.10.1999.a korraldus nr 1957; 26.10.1999.a korraldus nr 1958; 16.11.1999.a korraldus nr 2085; 02.11.1999.a korraldus nr 1991; 16.11.1999.a korraldus nr 2080; 16.11.1999.a korraldus nr 2081; 16.11.1999.a korraldus nr 2082; 16.11.1999.a korraldus nr 2083; 23.11.1999.a korraldus nr 2120; 23.11.1999.a korraldus nr 2121; 30.11.1999.a korraldus nr 2180; 30.11.1999.a korraldus nr 2181; 30.11.1999.a korraldus nr 2182; 07.12.1999.a korraldus nr 2224 ja 03.10.2000.a korraldus nr 1305 on vastuolus maareformi seaduse (MRS) § 221 lõikes 1 sätestatuga.

Nähtuvalt Harjumaa Hooneregistritalituse õienditest oli kõikidel maa erastamise õigustatud subjektidel hoonestuse juurde kasutada antud maatüki suuruseks 1000 m2. Erandiks oli A. K., kellele 1997.a aprillis-juunis koostatud ettepanekute ja tingimuste lehel on maaüksuse, millel asub pooleliolev elamu, pindalaks märgitud 900 m2. A. K.le erastati Viimsi Vallavalitsuse 14.01.1998.a korraldusega nr 135 ostueesõigusega 2193 m2. Seega on erastamise õigustatud subjektidele Viimsi Vallavalitsuse poolt suuremas ulatuses maa erastamine kui oli neile õiguspärasesse kasutusse antud maa ulatus, on kaebuse esitajate õigusi rikkuv ning vastuolus MRS sätestatuga. Viimsi Vallavalitsus erastas õigusvastaselt ostueesõigusega erinevatele isikutele loetletud haldusaktide alusel enam maad kokku 41 323 m2.

12.2 Kaebuste esitajad leiavad, et nii Tallinna Halduskohtu 06.04.2006.a otsusega haldusasjas nr 3- 06-72 kui ka Tallinna Ringkonnakohtu 16.10.2006.a otsusega haldusasjas nr 3-06-72 on tuvastatud, et erastamiskorraldused, millega erastati kaebajatele tagastamise teel saamata jäänud maa, on materiaalselt õigusvastased ning kohtud on üheselt leidnud, et kaebajate õigusi saab taastada kahju hüvitamise menetluse kaudu, kuna erastamiskorralduste tühistamist ei pidanud kohtud vajalikuks õiguskindluse ja usalduse kaitse põhimõttest lähtuvalt. Eeltoodud kohtuotsustega on tuvastatud Viimsi valla süü, mis seisnes õigusvastaste erastamiskorralduste vastuvõtmises ja maa ebaõiges erastamises. Kaebajatele tekkinud kahju on põhjuslikus seoses vastustaja õigusvastase käitumisega, sest kahjulik tagajärg, mis seisneb saamata jäänud varas, on saabunud valla õigusvastase tegevuse tulemusena. Kaebajatele ei oleks kahju tekkinud, kui vald ei oleks rikkunud seadust. Kuna kahju hüvitamise eesmärgiks on isiku asetamine olukorda, kus ta oleks olnud, kui talle ei oleks kahju tekkinud, siis on põhjendatud kaebajate nõue hüvitada neile kogu õigusvastase käitumisega tekitatud kahju.

Kaebajatele tagastamisele kuuluva xxxxxx kinnistul asuvad mitme endise aianduskooperatiivi liikmete ehitised ja tuginedes MRS § 38 lõikes 1 sätestatule koostas Maa-amet analüüsi maaüksusel xxxxxxx asuvate aiamajade juurde maa ostueesõigusega erastamise ja õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise kohta, millest nähtub, et Viimsi Vallavalitsuse toimingud ja haldusaktid xxxxxxx asuvate aiamajade juurde maa ostueesõigusega erastamisel ei ole õiguspärased. Analüüsi kohaselt nimetatud aianduskruntide puhul on nende koosseisu haaratud endine külgnev kasutamata krunt või osa sellest, teisisõnu aianduskruntide suuruse ja piiride määramisel on senist maakasutust oluliselt laiendatud.

12.3 Kaebuste esitajad leiavad, et kui Viimsi Vallavalitsus ei oleks vastu võtnud õigusvastaseid maa erastamise korraldusi, ei oleks kaebuste esitajatele kahju tekitatud ja nad oleksid saanud kaebuses nimetatud maa omanikuks. Seega tuleb kaebuste esitajatele hüvitada kahju sellises suuruses, mis vastab Aiandusühistu Mündi asukohaga Harjumaa, Viimsi vald, Randvere küla kinnistu turuhinnale kohtuotsuse tegemise ajal.

AS Arco Vara Kinnisvarabüroo poolt novembris 2006.a koostatud eksperthinnangus Viimsis Aiandusühistu Mündi territooriumil asuvate katastriüksuste turuväärtuste kohta on leitud, et katastriüksuse nr 89008:003:0034 aadressiga zzzzzz 11 suurus 1616 m2, turuhinnaks on 635 kr/m2, mis kokku moodustab 1 030 000 krooni; katastriüksuse nr 89008:003:0036 aadress Zzzzzz 13/Zzzzzz 2, suurusega 3755 m2 turuhinnaks on 537 kr/m2, mis kokku moodustab 2 020 000 krooni; katastriüksus nr 89008:003:0038 aadressiga Zzzzzz 15, mille suurus on 2995 m2 turuväärtuseks on 570 kr/m2, mis kokku moodustab 1 710 000 krooni; katastriüksus nr 89008:003:0052 aadressiga Zzzzzz 17 suurusega 6152 m2, turuväärtusega 472 kr/m2, mis kokku moodustab 2 905 000 krooni. Kokku nelja katastriüksuse turuväärtuseks on 7 665 000 krooni ja summa jagades kinnistu ruutmeetriga 14 518 m2, kujuneb keskmiseks ruutmeetri keskmiseks hinnaks kõnealusel kinnistul 528 krooni. Kuna igale kaebajale kuulub 1/3 mõttelist osa, siis on kaebajatele tekkinud kahju 528 EEK x 41 323 m2 = 21 818 544 krooni.

13. Vastustaja seisukoht.

13.1 Vastustaja tunnistab kaebusi osas, mis puudutab hoonestamata lahustükkide mittetagastamist. Selles osas tunnistab vastustaja korralduste õigusvastasust ja esitatud kahjunõuet, mis on määratud AS Arco Vara Kinnisvarabüroo ekspertarvamusega (V kd tl 221, 226).

13.2 Vastustaja ei ole nõus kaebajate lähenemisega kruntide suuruse kindlaksmääramise küsimuses. Kaebajad ei ole tõendanud, et iga erastatud krundi osas oleks olnud enne 1991.a kindlaksmääratud krunt suurusega 1000 m2, ühel juhul 900 m2. Hooneregistriteatis ei ole dokument, mis tõendab varasema krundi olemasolu.

13.3 Vastustaja ei nõustu ka kaebajate arusaamaga ja esitlusega, et kohtulahendid haldusasjas nr 3- 06-72 on andnud sellise arvamuse, mis võimaldab seda üle kanda kõigile kaebajate poolt käesolevas vaidluses kahjunõude aluseks olevatele korraldustele. Vaidluse maht selles kohtuvaidluses oli tunduvalt piiratum ning käesoleva kahjunõude aluseks olevatest korraldustest oli puudutatud vaid kahte – Zzzzzz 15 ja 17 ostueesõigusega erastamise korraldust, kuue korralduse puutumus oli detailplaneeringu kaudu.

Kaebajad ei ole tõendanud, et korraldused, mis ei ole olnud eelneva kohtuvaidluse objektiks ja ei ole seotud lahustükkidena erastamisega, oleksid õigusvastased. Vastustaja seisukoht on, et maa ostueesõigusega erastamise korraldused, mis on kahjunõude aluseks ja ei ole määratud lahustükkidena, on määratud kooskõlas MRS-ga.

Vaidlusaluste korralduste alusel moodustatud kinnistutel asuvad ehitised selliselt, et kaebajate poolt kahjunõudes alusena märgitud nn tagastamisele kuuluma pidanud ruutmeetrid ei moodusta oma paiknevuselt maa-alasid, mille pinnalt oleks saanud moodustada tagastamiseks iseseisvaid krunte. Kaebuses arvestatud maaüksused oleksid paiknenud mitte korrapäraste võimalike elamukruntidena, vaid siiludena, ebakorrapäraste kujude ja erinevate suurustega, mis poleks võimaldanud neid maaüksusi edaspidi kasutada iseseisvate ehitusõigusega kruntidena, vaid need oleksid olnud enamasti ribad aiandusühistute liikmetele moodustatud kruntide vahel.

13.2 Kontrollides moodustatud katastriüksuste suurusi, selgub, et tegelikkuses on 07.12.1999.a korralduse alusel moodustatud krundi asukohaga Zzzzzz 9 suuruseks 1404 m2, mitte kaebusest tuletatuna 1947 m2 ning 16.11.1999.a korralduse nr 1991 järgi on moodustatud krunt suurusega 2193 m2, mitte 3057 m2. Seega on kaebustes kokku küsitud kompensatsiooni arvestuslikult enam kui on ostueesõigusega erastatud maid 1336 m2 eest ehk 705 408 krooni. Ülejäänud korraldustes katastriandmed kattuvad.

13.3 Vastustaja ei ole nõus kahjunõude arvestusega. Arco Vara Kinnisvarabüroo 2006.a poolt hinnatud kruntide asukohaga Zzzzzz 17, Zzzzzz 15, Zzzzzz 13/Zzzzzz 2 ja Zzzzzz 11, kokku suuruses 14518 m2 tulemi ülekandmine ülejäänud ruutmeetritele, mida kaebajad arvavad olevat õiguse olnud tagasi saada, ei ole õige ka juhul, kui oleks tulnud kogu maa, mis ületab krundi kohta 1000 m2, ühel juhul 900 m2 tagastada õigustatud subjektidele. Seda juba seetõttu, et ei oleks saanud moodustada uusi elamukrunte, mis paljudel juhtudel kajastub moodustatud kinnistute osas juba numbriliste näitajate kaudu, osadel juhtudel aga ehitiste paiknevuse ja juurdepääsuvõimaluste puudumise tõttu. Sellistel maaüksustel ei saa olla ühesugust turuväärtust korrapäraste elamumaa kruntidega.

13.4 Kahjunõude esitamiseks peavad kaebajad tõendama, et iga korraldus, millega on ehitiste juurde määratud erastamiseks krunt, on õigusvastane. Vastustaja arvates ei ole kaebajad seda teinud, kuna nende ainus argument selleks on, et hooneregistri teatises on märgitud ehitiste omanike maakasutuse suuruseks 1000 m2. Kuna kaebaja ei ole tõendanud, et krundi määramine ehitiste juurde oleks õigusvastane, siis hoonestatud kruntide osas on kahjunõue aluseta – puudub haldusakti õigusvastasus. Kui erastamiskorraldused hoonestatud kruntide osas on sisus õiguspärased, ei saa olla maa tagastamise õigustatud subjektide õigused olla nendega rikutud. Maa, milline kuulub ostueesõigusega erastamisele, ei kuulu tagastamisele. Kui kaebajatel puudub maa reaalse tagastamise õigus, on neil õigus saada tagastamata maa eest kompensatsiooni, mida nad ka saavad ning kaebajatele ei saa seetõttu tekkida varalist kahju maa mittetagastamise tõttu. Kui ei teki kaebajatel kahju maa mittetagastamise tõttu, ei teki vallavalitsusel kahju hüvitamise kohustust.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebused tuleb rahuldada järgmistel põhjendustel.

14.1 Vastustaja seisukoht, nagu oleksid kohtud haldusasjas nr 3-06-72 võtnud seisukoha, et ostueesõigusega erastamine suuremas ulatuses, kui oli suvilaomanike seaduslikus kasutuses, vaid üksnes nende erastamiskorralduste osas, mis puudutab maa ostueesõigusega erastamist lahustükkidena aiandusühistu ringipiiri sees - on ekslik ega tugine kohtuotsuses toodud järeldustele.

Tallinna Ringkonnakohtu 16.10.2006.a otsusest nr 3-06-72 (IV kd tl 98-104; V kd tl 11-17) nähtuvalt peatus kohus otsuse põhjendava osa esimeses osas maade ostueesõigusega erastamise ulatusel aiandusühistu ringpiiri sees (otsuse punkt 12). Otsuse esimeses osas punktis 13 on ringkonnakohus asunud seisukohale, et „[h]alduskohus on õigesti leidnud, et kaebajatele maade ostueesõigusega erastamine ei toimunud õiguspäraselt. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata. Halduskohus leidis ka, et aiandusühistu ringpiiri sees oli võimalik erastada maad üksnes konkreetse ehitise juurde ning vabade maade nö suvaline ringijagamine ühistu liikmete vahel ei olnud võimalik /.../ Aiandusühistu liikmed saavad maa ostueesõigusega erastada oma seadusliku maakasutuse ulatuses, st lahustükkidena on maa erastamine võimalik siis, kui vastav maajaotus tuleneb seaduslikust maakasutusest. Käesoleval juhul puuduvad otsustused, millega kaebajatel oleks tekkinud enne ORAS jõustumist õigus kasutada aiandusühistu ringpiiri sees maad ulatuses, nagu seda kajastati hiljem detailplaneeringus ning erastamiskorraldustes“. Seega on ringkonnakohus selgelt öelnud, et maa ostueesõigusega erastamine Aiandusühistu Mündi ringpiiri sees on materiaalselt õigusvastane.

Maa-ameti 17.04.2002.a kirjast õigustatud subjektide esindajale, Viimsi Vallavalitsusele ja Omanike MTÜ-le Mündi (nr 1-6/5076/1067) „Aiamajade juurde maa ostueesõigusega erastamine ning õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine” (I kd tl 13-41; II kd tl 13-41; III kd tl 13-41) ning Maa-ameti 02.09.2003.a kirjast Harju maavanemale (nr 1-6/5076/1067/1611/1612/4500) „Ettepanek maavanema järelevalvemenetluse algatamiseks“ (I kd tl 42-58;II kd tl 42-58; III kd tl 42-58) nähtub, et vaidlusalused maaüksused on erastatud oluliselt suuremana senisest maakasutusest.

Kohus nõustub Maa-ameti seisukohaga, et kui ajamaja juurde maa ostueesõigusega erastamise ulatuseks on MRS-s sätestatud ajamaja juurde kuuluv krunt (ehk siis senise maakasutuse ulatus), siis ei ole millegagi põhjendatud, et ostueesõigusega erastajal oleks võimalik või peaks olema õigus erastada ajamaja juurde maad kordades rohkem, suurusega kuni 1 ha ka sellisel juhul, kui tegemist on krundiga piirnevate vabade maadega. Kohus nõustub Maa-ametiga ka selles, et isikul on õigus taotleda ostueesõigusega erastamiseks üksnes seda maad, mis on tema kasutusse antud õiguspäraselt ja ulatuses, mis on fikseeritud temale maa kasutusse andmise otsuses. Sellise maa kasutusse andmise otsusena on käsitletav ka vastustaja poolt koostatud ja hooneregistrile esitatud õiend. Maa kasutusse andmist tõendavateks dokumentideks ei ole maa ostueesõigusega erastamise avaldused. Kohus nõustub seega kohtute seisukohaga haldusasjas nr 3-06-72, et Aiandusühistu Mündi maa-ala ostueesõigusega erastamise korraldused on materiaalselt õigusvastased.

Tallinna Ringkonnakohtu 16.10.2006.a otsuse põhjendava osa kolmandas osas on kohus käsitlenud Mündi maa-ala detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise põhjendatust. Tallinna Halduskohus tühistas korralduse, millega Viimsi vald tunnistas kehtetuks varem vastu võetud detailplaneeringu, mis oli aluseks kõigi Mündi maa-alal asuvate aiandusühistu liikmete erastamiskorralduste andmisele. Viimsi Vallavolikogu 13.12.2005.a otsusest nr 88, millega tunnistati kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 08.06.1999.a otsus nr 98 „Detailplaneeringu kehtestamine: Randvere külas MTÜ „Mündi“ maa-alal“ ja selle otsusega kehtestatud detailplaneering, nähtub, et detailplaneering ei olnud kooskõlas MRS nõuetega. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et detailplaneeringuga kehtestatud krundi piirid ei vasta MRS nõuetele. Otsuse punktis 18 leidis ringkonnakohus, et kuigi erastamiskorraldused ei sisalda viiteid detailplaneeringule, olid detailplaneeringuga paika pandud krundipiirid sisuliselt aluseks erastamiskorralduste andmisele.

Eeltoodut arvestades nõustub kohus kaebajatega, et lahendades Mündi maa-ala detailplaneeringuga krundi piiride õigusvastasuse küsimuse, on Tallinna Ringkonnakohus võtnud seisukoha kõigi selle alaga seonduvate erastamiskorralduste suhtes. Seega on ekslik vastustaja seisukoht, et halduskohus peaks veelkord eraldi tuvastama igas kaebuses loetletud korralduse õigusvastasuse. Küll aga hindab kohus Tallinna Ringkonnakohtu otsust ja maa-ala detailplaneeringut koos teiste asjas esitatud tõenditega.

14.2 Kohus leiab, et käesolevas asjas vaidlustatud erastamiskorralduste ja kaebajatele tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos, kuna vastustaja nimetatud korralduste tõttu ei olnud kaebajatele, kui omandireformi õigustatud subjektidele, võimalik maad tagastada.

14.3 HKMS § 6 lõike 3 punkti 3 kohaselt võib kaebusega taotleda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist reguleerib 01.01.2002.a jõustunud riigivastutuse seadus (RVastS). Lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS), tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 22 lõikest 1 ja RVastS §-st 31 lõigetest 1 ja 2 on kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse õiguslikuks aluseks tsiviilkoodeksi (TsK) § 448 lõige 1, kuna kahju tekitanud haldusaktid võeti vastu Viimsi

Vallavalitsuse poolt enne 01.07.2002.a jõustunud VÕS-st ja 01.01.2002.a jõustunud RVastS-st. Ajavahemikul 1998.a kuni 2000.a reguleerisid kahju hüvitamist TsK vastavad sätted.

TsK § 448 lõike 1 kohaselt kuulub kodaniku isiksusele või varale tekitatud kahju täies ulatuses hüvitamisele kahju tekitanud isiku poolt. TsK § 450 lõike 1 kohaselt hüvitatakse kahju, mida kodanikule on ebaseaduslike tegudega tekitanud riiklik või ühiskondlik organisatsioon, samuti ametiisik oma ametikohustuste täitmisel administratiivse haldamise alal, hüvitatakse üldistel alustel (§-d 448 ja 449). Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vabaneb kahju tekitanu selle hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju on tekitatud mitte tema süü läbi. Seega eeldab TsK § 448 kohaldamine kahju tekitanud isiku süüd ning kohustusest vabanemiseks peab vastustaja tõendama oma süü puudumist. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma süü puudumise kohta kaebajatele kahju tekitamises õigusvastaste erastamiskorralduste vastuvõtmisega. TsK §-st 448 tuleneva kahju täieliku hüvitamise põhimõtte kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine võimalikult lähedale sellele olukorrale, milles ta oleks olnud siis, kui talle ei oleks kahju tekitatud. Sama põhimõte sisaldub RVastS § 8 lõikes 1, mille kohaselt tuleb hüvitisega luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.

14.4 Kaebajad on viidanud, et isikul on õigus taotleda ostueesõigusega erastamiseks üksnes seda maad, mis on tema kasutusse antud õiguspäraselt ja ulatuses, mis on fikseeritud temale maa kasutusse andmise otsuses. Vastustaja väidab, et vallavalitsusele teadaolevalt ei eksisteeri selliseid maa kasutusse andmise otsuseid, millest nähtuks, et maad anti kasutusse 1000 m² ulatuses.

Kohus ei nõustu vastustajaga. Nimelt nähtub Viimsi Vallavalitsuse 15.07.1996.a õiendist nr 891 (V kd tl 187) ning Harjumaa Hooneregistritalituse 25.07.1996.a tõendist (V kd tl 188), et vastustaja on Harjumaa Hooneregistritalitusele esitamiseks andnud välja dokumendi, mille alusel on kantud Harjumaa Hooneregistrisse Aiandusühistu Mündi liikme kasutuses olev maa suurusega 1000 m2. Seega on tõendatud, et Viimsi Vallavalitsus aktsepteeris krundiomaniku maakasutust 1000 m² ulatuses. Harjumaa Hooneregistritalituse 25.07.1996.a tõendist nähtub, et selle tõendi alusel hooneregistris omandi registreerimine annab omanikule õiguse taotleda maa ostueesõigusega erastamist. Toimiku materjalidest nähtuvalt saab maa erastajate seniseks maakasutuseks lugeda 1000 m² ja ühel juhul 900 m².

14.5 Ebaõige on vastustaja seisukoht, et Viimsi Vallavalitsuse 16.11.1999.a korralduse nr 1991 kohaselt on moodustatud krunt suurusega 2193 m2, mitte aga 3057 m2. Viimsi Vallavalitsuse

02.11.1999.a korralduse nr 1991 alusel on maad erastatud 4475 m2 ja kaebuse kohaselt on ebaõigesti erastatud 3475 m2. 16.11.1999.a on vastu võetud korraldused nr 2080, 2083, 2081, 2082 ja 2085, mitte aga korraldus nr 1991 nagu väidab vastustaja. Seega on vastustaja väide ekslik nii korralduse andmise kuupäeva kui ka erastatud maa suuruse osas. Samuti on Viimsi Vallavalitsuse 07.12.1999.a korraldusega nr 2224 Zzzzzz 9 erastatud maad 1947 m2, mitte aga 1404 m2, nagu väidab vastustaja.

14.6 Kohus leiab, et kaebuste esitajad on hüvitamisele kuuluva kahju määramisel õigesti lähtunud käesoleval ajal Aiandusühistu Mündi territooriumil asuva maa turuväärtusest. Kahju suurus tehakse kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga ja hindades (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.11.1994.a otsus asjas nr III-2/1-45/94). Kahju suuruse määramisel on kaebajad tuginenud AS Arco Vara Kinnisvarabüroo eksperthinnangule (V kd tl 18-44).

Vastustaja leiab, et tagastamata maale ei oleks saanud moodustada elamukrunte. Samas pole vastustaja seadnud kahtluse alla AS Arco Vara Kinnisvarabüroo eksperthinnangus esitatud andmete õigsust. Vastustaja on kahjuhüvitiste arvestamise aluseks oleva eksperthinnanguga nõustunud (V kd tl 226). Vastustaja seisukoht, et erastatud krundid on vähemväärtuslikud, kuna nendele ei ole võimalik ehitisi püstitada, on ebaõige. Asjas puudub vaidlus, et kõik vaidlusalused maatükid asuvad endisel Xxxxxx kinnistul, mille suhtes on kaebajad tunnistatud maa tagastamise õigustatud subjektideks ja millel asuvad erastatud krundid. Seega tuleb tagastamata jäänud kinnistut vaadelda tervikuna, mistõttu puudub vajadus hinnata igat lahustükki eraldi. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et olukorras, kus näiteks tagastataval maatükil asub teisele isikule kuuluv elamu, tuleb tagastatava kinnistuna käsitleda kõiki endise kinnistu lahustükke koos, mitte eraldi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.09.1998.a määrus asjas nr 3-3-1-22-98 ja 30.10.2001.a otsus asjas nr 3-3-1-48-01).

14.7 Vastustaja leiab, et maa, mis kuulub ostueesõigusega erastamisele, ei kuulu tagastamisele ning teeb järelduse, et kui kaebajatel puudub maa reaalse tagastamise õigus, on neil õigus saada tagastamata maa eest kompensatsiooni, mida nad ka saavad ning kaebajatele ei saa tekkida varalist kahju maa mittetagastamise tõttu. Vastustaja leiab, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvestada riigi poolt makstav kompensatsioon.

Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebajatel on õigus saada tagastamata jäänud maa osas kompensatsiooni. Samas ei välista nimetatud õigus kaebajate õigust nõuda vastustajalt neile tekitatud kahju hüvitamist. Kahjuhüvitisest õigustatud subjektidele makstava kompensatsiooni maha arvestamine on põhimõtteliselt võimalik. Kohtupraktikas on tagastamata jääva maa eest õigustatud subjektidele väljamõistetavast turuväärtusest lähtuvast kahjuhüvitisest maha lahutatud neile selle maa eest määratud kompensatsioon (vt Riigikohtu 05.03.2007.a otsus asjas nr 3-3-1- 102-06). Käesolevas asjas pole aga kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kaebajatele oleks neile tagastamata jääva maa eest kompensatsiooni üldse määratud. Seetõttu pole kohtul võimalik seda ka kaebajatele väljamõistetavast kahjuhüvitisest maha arvestada.

14.8 Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kaebajate nõuded Viimsi vallalt kaebajate kasuks Viimsi Vallavalitsuse 13.09.1999.a korraldusega nr 1829; 14.10.1998.a korraldusega 135; 26.10.1999.a korraldusega nr 1949; 26.10.1999.a korraldusega nr 1950; 26.10.1999.a korraldusega nr 1952; 26.10.1999.a korraldusega nr 1953; 26.10.1999.a korraldusega nr 1954; 26.10.1999.a korraldusega nr 1956; 26.10.1999.a korraldusega nr 1957; 26.10.1999.a korraldusega nr 1958; 16.11.1999.a korraldusega nr 2085; 02.11.1999.a korraldusega nr 1991; 16.11.1999.a korraldusega nr 2080; 16.11.1999.a korraldusega nr 2081; 16.11.1999.a korraldusega nr 2082; 16.11.1999.a korraldusega nr 2083; 23.11.1999.a korraldusega nr 2120; 23.11.1999.a korraldusega nr 2121; 30.11.1999.a korraldusega nr 2180; 30.11.1999.a korraldusega nr 2181; 30.11.1999.a korraldusega nr 2182; 07.12.1999.a korraldusega nr 2224 ja 03.10.2000.a korraldusega nr 1305 põhjustatud kahju kogusummas 21 818 544 krooni väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele.

Viimsi vallalt kuulub Viimsi Vallavalitsuse kaudu väljamõistmisele K. A. kasuks kahjuhüvitis

7 272 848 krooni, K.K.i kasuks kahjuhüvitis 7 272 848 krooni ja K.T. kasuks kahjuhüvitis

7 272 848 krooni.

15. Menetluskuludest. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus rahuldab kaebused, siis jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Kaebajad ei ole vastustajalt nende poolt käesolevas asjas kantud menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

Indrek Paukštys Kohtunik