2-07-10704/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr. 2-07-10704

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2007. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-10704 Tsiviilasi Põltsamaa Vallavalitsuse avaldus Mxxxx Kxxxxxxxx eestkostja määramiseks Menetlustoiming Eestkostja määramine Menetlusosalised Avaldaja: Põltsamaa Vallavalitsus (registrikood 75023496, asukoht Viljandi mnt t. 3 PÕltsamaa 48103) Puudutatud isikud: Mxxxx Kxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; MxxxxKxxxxxxisikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg Ärakuulamine 01.juunil 2007

RESOLUTSIOON

Rahuldada PÕLTSAMAA VALLAVALITSUSE avaldus Mxxxx Kxxxxxxx eestkostja määramiseks.

Määrata Mxxxx Kxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) eestkostjaks Mxxx Kxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx).

Mati Köörna ülesanneteks Mxxxx Kxxxxx eestkostjana on: • Mxxxx Kxxxxxxx kuuluvate rahaliste vahendite kasutamise tagamine eestkostetava huvides; • Mxxxx Kxxxxxxravi ja hoolduse korraldamine; • Mxxxx Kxxxxx varaliste õiguste ja huvide kaitse tagamine; • Mxxxx Kxxxxxxx kuuluva kinnistu kaasomandiga seotud küsimuste lahendamine

Mxxxx Kxxxxxx on õigus ilma eestkostja nõusolekuta teha tehinguid kuni 500 krooni ulatuses kuus.

Eestkoste lõpetamine või pikendamine tuleb otsustada enne 2010. aasta aprillikuud.

2(2)

Jätta menetluskulud täielikult riigi kanda.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. Määruskaebuse esitamise õigus on isik, kelle eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne vallavõi linnavalitsus (TsMs § 532 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Põltsamaa Vallavalitsus on esitanud Tartu Maakohtule avalduse, milles taotleb Mxxxx Kxxxxxxx eestkostja määramist. Avalduse kohaselt on Mxxx Kxxxxx psüühiliselt haige ja ei suuda ise oma varaliste õiguste ja huvide eest seista. Ta on viibinud ravil SA Viljandi Haigla Jämejala Psühhiaatriakliinikus aastatel 1963-1988 diagnoosiga skisofreenia kümnel korral. Rahvastikuregistrisse on kantud andmed, et M.Kxxxxx on teovõimetu, tema valimisõigus puudub. Mxxxx Kxxxxx poeg on andnud nõusoleku olla emale eestkostja, Sellega on olnud nõus ka Mxxxx Kxxxxx ise, ta saab aru, millega on tegemist. Mxxxx Kxxxxx viibib xxxxxxx Hooldekodus. Avaldusele on lisatud väljavõte Mxxxx Kxxxxx haigusloost SA-st Viljandi Haigla, kus ta on viibinud veebruaris 2004. Siin on kirjas diagnoos paranoidne skisofreenia-episoodiline süveneva defektiga.

Kohus võttis asja juurde Jõgeva Rajooni Rahvakohtu otsuse 24.11.2987, millega on Mxxxx Kxxxxxtunnistatud teovõimetuks ja seatud tema üle eestkoste(tl.14-15). Kohus kuulas Mxxxx Kxxxxx ära tema tavalises keskkonnas xxxxxxx Hooldekodus 02.aprillil 2007. Mxxxx Kxxxxx mõistis oma seisundit, tajus õigesti keskkonda, oskas eale kohaselt kõnelda erinevatel teemadel. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi tulemusena andis ekspert arvamuse, et vaimuhaigust skisofreenia kujul põdev Mxxxx Kxxxxxx esineb süvenev defekt tahte-tundeelus, mille tõttu ta ei ole võimeline oma tegusid juhtima, tegudest arusaamise võime on piiratud. Eksperdi arvates tuleks Mxxxx Kxxxxxxxkeelata tehingud kinnisvaraga ja eestkostja peaks tegema tema eest tehinguid suuremas summas kui 500 krooni (tl.26-28). Eestkosteasutus on seisukohal (tl.23), et Mxxxx Kxxxxxx võiks olla õigus teha iseseisvalt tehinguid kuni 500 krooni ulatuses, eestkoste tähtaeg peaks olema kolm aastat. Kohus kuulas ära eestkostjaks taotletava MxxxxKxxxxx (tl.31-32). Mxxx Kxxxxx arvates on ema rahulikumaks jäänud, oma raha annab ta hoiule kas Mxxx Kxxxxx ämma või Mxxx Kxxxxx kätte. Võisikult külas on ta ise käinud ja ära eksinud pole. xxxxxxx Hooldekodu teatel tasub klient mxxxx Kxxxxx oma pensionist majutusja toitlustuskulude eest 1500 krooni kuus, tegevuskulud kaetakse riigieelarvest.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, vaadanud läbi asja materjalid ja kuulanud ära puudutatud isikud, leiab, et Põltsamaa Vallavalitsuse avaldus MxxxxxKxxxxxxxxeestkostja määramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

TsÜS § 8 lg 2 näeb ette, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.

3(2) Kohus tegi kindlaks, et Mxxxx Kxxxxxx on piiratud teovõime.

PkS § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks.

Jõgeva Rajooni Rahvakohus on 24.11.1987.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-274/1987 lahendanud mxxxx Kxxxxx teovõime küsimust ja tunnistanud ta teovõimetuks (tl.18). Käesoleval ajal läbiviidud ekspertiisi tulemusena saab hinnata, et M.Kxxxxx ei ole võimeline oma tegusid juhtima, tema arusaamise võime oma tegudest on piiratud. Oma õiguste ja huvide kaitseks vajab ta eestkostet. Seetõttu tuleb eestkoste seada ja määrata eestkostja ülesanded ja MxxxxxKxxxxx õigus vastavalt TsMS § 526 lg.2 p.3,4. Sellekohaseid ettepanekuid on teinud nii ekspert kui eestkosteasutus.

TsMS § 526 lg 2 kohaselt tuleb kohtul eestkostja määramise määruses märkida aeg, mil kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Eksperdi hinnangul vajab Mxxxx Kxxxxx eestkostet minimaalselt üheks aastaks, eestkosteasutus taotleb eestkoste seadmist kolmeks aastaks. Kohus seab eestkoste kuni kolmeks aastaks ja eestkoste seadmise aluste äralangemisel enne seda tähtaega on eestkoste võimalik lõpetada TsMS § 529 alusel. Mxxxx Kxxxxx poeg Mxxx Kxxxxx on oma suhete poolest Mxxxx Kxxxxxxx kui ka isikuomaduste poolest sobiv eestkostjaks, vastab PkS § 95 tingimustele ja tuleb eestkostjaks määrata.

TsMS § 172 lg 2 alusel jätab kohus asja menetluskulud täielikult riigi kanda.

Kohtunik Ü.Raag