2-06-38575/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(7) Koopia Tsiviilasi nr 2-06- 38575

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2007. a Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Paluoja Tsiviilasja number 2-07-38575 Tsiviilasi Exxx Txxxxx hagi Axxx Mxxxxxx vastu lastele elatise väljamõistmise nõudes Axxx Mxxxxxx vastuhagi ExxxxTxxxxx vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks ja vanema sünnikande vaidlustamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastuhagis kostja): Exxx Txxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxxxelukohtxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja (vastuhagis hageja): AxxxxMxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxxxxelukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 14.03.2007.a. ja 04.06.2007.a.

RESOLUTSIOON

Rahuldada Exxx Txxxxxx hagi Axxx Mxxxxxx vastu lastele elatise nõudes.

Lugeda tuvastatuks, et Exxxxx Txxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) põlvneb Axxx Mxxxxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx).

Suurendada Jõgeva Maakohtu 24.09.1998.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-231/98 Axxx Mxxxxxxxxx ExxxxTxxxxxxxkasuks laste JxxxTxxxxxxi ja Exxxxx Txxxxxx ülalpidamiseks välja mõistetud elatist.

Välja mõista AxxxxMxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) Exxx Txxxxxxx kasuks elatis alates 18.12.2006.a. järgmiselt: • poeg JxxxxTxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks summas 1800 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxxxxxxxxx.a.; • tütar Exxxxa Txxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks summas 1800 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxxxxxxxxx.a.

Jätta rahuldamata AxxxxMxxxxxx vastuhagi Exxx Txxxxxx vastu Exxxxx Txxxxxx sünniakti kande ebaõigeks tunnistamise nõudes.

2(7) Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks kuulutamisega kohtu kantselei kaudu 21. juunil 2007.a.

Menetluskulude jaotus:

Jätta kõik menetluskulud Axxx Mxxxxxx kanda.

Välja mõista AxxxxMxxxxxxxx ExxxxTxxxxxxx kasuks 378 krooni kohtuväliste kulude katteks.

Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi t. 1 Tartu) 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja põhjendused

Exxx Txxxxx esitas 18.12.2006.a. hagi Axxx Mxxxxxx vastu lastele elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja elanud kostjaga vabaabielu alates 1984.a. kuni 1992.a. Kooselust on pooltel sündinud ühised lapsed: Mxxx Txxxxx, Mxxx Txxxxx, Kxxx Txxxxx, Jxxx Txxxxx ja Exxxxx Txxxxx. Poolte vaheline kooselu on lõppenud ja hageja elab koos lastega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Lapsed JxxxxTxxxxx ja Exxxxx Txxxxx on alla 18-aastased ja kostjal on nende ülalpidamiskohustus. Eelnevalt on kostjalt Jõgeva Maakohtu 24.09.1998 otsusega tsiviilasjas nr 2-231/98 välja mõistetud laste ülalpidamiseks elatis 600 krooni iga lapse kohta kuus kuni laste 18 aastaseks saamiseni. Kostja pole välja mõistetud elatist nõuetekohaselt maksnud, makstav summa on olnud 200 krooni kuus lapse kohta. 2006.a. juulis maksis kostja suurema summa elatisevõlga (98 500 krooni). Hageja on töötu ja tema kuu sissetulekuks on 600 krooni lasteraha ja töötuabiraha. Exxx Txxxxx palub kohtul Axxx Mxxxxxxxx välja mõista elatis 1500 krooni kuus laste JxxxxTxxxxxx ja Exxxxx Txxxxxx ülalpidamiseks kuni laste täisealiseks saamiseni.

Kostja vastuväited

Axxx Mxxxxxxxesitas 15.01.2007.a. hagile vastuse. Kostja vaidleb hagile vastu. 1. Hagiavaldus on esitatud puudustega, see oleks tulnud jätta käiguta ja anda hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kostja teatab, et TsMS § 394 lg 2 p 1 kohaselt on tal vastuväide selles, et kohus hagi menetlusse võttis. Kohus on otsustanud 24.09.1998.a. välja mõista poolte lastele Jxxx ja Exxxxx Txxxxxxxx elatise kuni laste täisealiseks saamiseni 600 krooni kuus ühe lapse kohta. Hagiavalduse põhjal ei soovi hageja menetleda hagi PkS § 61 lg 3 alusel elatise suuruse muutmist. Kuna kostja suhtes on jõustunud kohtuotsus lastele elatise välja mõistmise osas ja kostjal pole elatisevõlgnevust, siis ei ole hagi menetlusse võtmine kooskõlas TsMS § 371 lg 1 p 4. Kohtul puudub alus elatise asja uuesti menetleda ja teha asjas uus otsus. Hagiavalduses esitatud nõue ei ole selge.: hagi pealkirjas sisaldub, et hageja on esitanud hagi elatise väljamõistmiseks kummalegi lapsele 1500 krooni kuus. Hagi põhjendavas osas sisaldub, et hageja nõuab alaealistele lastele 1500 krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni.

3(7) Hageja ei ole märkinud hagis hagi hinda, millega ei ole järgitud TsMS § 135 ja TsMS § 363 p Antud puudus on oluline kostja jaoks seetõttu, et võib tekkida olukord, kus kohus elatise suurendamisel võib hagihinnana arvestada ka juba eelnevalt kohtu poolt välja mõistetud elatise suurust, mis võib kostjale kaasa tuua riigilõivu tasumisel täiendavaid kohustusi. Hageja ei ole märkinud hagis, millist asjaolu ta millise tõendiga tõendada soovib, seega ei järginud TsMS § 363 lg 1 p 3. Hageja ei ole märkinud hagis, kas soovib hagi lahendamist kirjalikus menetluses või asja läbivaatamist kohtuistungil, ega järginud hagi esitamisel TsMS § 363 lg 1 p 4. Hageja ei ole märkinud hagis põhjendusi, mis põhjusel ei pöördu ta kostja asukoha üldise kohtualluvuse järgsesse kohtusse. Asjaolu, et seadus võimaldab pöörduda hagejal Tartu Maakohtusse, ei välista hageja seaduslikke kohustusi hagiavaldusse märgitavas TsMS § 363 lg 1 p 4 järgi. 2. Kostja ei nõustu temalt täiendava 300 krooni elatise väljamõistmisega lapse kasuks. Kostja on alates 14.01.2002 töövõimetu, töövõime kaotus 80 %. Selle põhjuseks on südamepuudulikkus. Kostja pole võimeline tegelema ettevõtlusega, saama sissetulekuid füüsilisest isikust ettevõtjana ega ka omama töökohta. Kostja ainsaks sissetulekuks on riiklik töövõimetuspension 2113 krooni kuus. Märgitud pensionist maksab kostja laste Jxxxx ja Exxxxx ülalpidamiseks 1200 krooni kuus ehk 60 % pensionist Kostja väitel saab ta aru, et laste ülalpidamiseks tuleb järgida PkS § 61 lg 1 p 4, mille kohaselt peaks laps vanemalt saama elatist ½ suuruse summa miinimumpalga määrast ehk 1800 krooni kuus lapse kohta ühelt vanemalt või 3600 krooni kahelt vanemalt. Kostja ei vaidle vastu hageja väitele, et ühe lapse vajadus kuus on 2000 krooni või kokku kahele lapsele 4000 krooni kuus. Hagiavalduse põhjal on laste vajadustest kaetud kummagi lapse kohta 900 krooni, puudu on laste vajadustest kummalegi 1100 krooni kuus. Kostja arvates tuleks pool ülalpidamiskuludest kanda hagejal. Hageja on terve, haritud, töövõimeline isik. Hageja pole täitnud PkS § 60 lg 1 ettenähtud laste ülalpidamiskohustust pikema perioodi jooksul. Hageja peres on koos täiskasvanud lastega 4 töövõimelist inimest. Perekond on hetkel riigi ja kostja ülalpidamisel. Hageja on kahe lapse elatise ümber jaganud kogu pere kuludeks. Kostja arvates tuleks lastele puuduolev elatisesumma 2200 krooni (kahe lapse kohta) hankida hagejal. Hageja töötus ei ole seaduslik takistus ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Hageja omab elamuga kinnistut ja selle juurde kuulvat maa-ala, kust on võimalik saada lastele ilma olulisi kulutusi tegemata sissetulekuid põllumajandussaaduste näol. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.

Hageja vastus kostja vastuväidetele

Hageja selgitas esitatud nõuet. Hageja pöördus kohtusse nõudega tõsta kostjalt 24.09.1998.a. kohtuotsusega Exxxxx Txxxxxx ja Jxxx Txxxxxx ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust. Kohtuotsusega määrati elatis 600 krooni kummalegi lapsele. PkS § 61 lg 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 01.01.2007.a. on 3600 krooni). Hagejale teadaolevalt ei vasta kostja väited tema sissetulekute kohta tõele. Interneti andmetel on kostja äriregistris ettevõtjana kirjas. 2006.a. on kostja saanud näiteks PRIA-lt ühtset pindalatoetust 67 629 krooni. Hetkel on hageja kirjas tööotsijana ja saab toimetulekutoetust. Tööl käies tuli hageja laste ülalpidamisega toime. Kostja maksis elatist vaid 200 krooni lapse kohta. Kodu lähedal pole hageja sobivat tööd leidnud. Kaugemale tööleminekut ei pea hageja laste huvisid arvestades põhjendatuks. Hageja väitel on täisealised lapsed Mxxx ja Kxxx õpinguteks kogunud raha suvevaheajal töötades ja kasutanud ka õppelaenu võtmise võimalust. Hageja ei pea õigeks, et lapsed lõpetaksid õpingud ja asuksid tööle.

4(7) Hageja seletab, et perekonna ülalpidamiseks kulub 4000 krooni kuus: 900-1000 krooni jooksvad eluasemekulud, 8000 krooni aastas küttepuud, 400 krooni kuus internet ja telefon. Lisaks on perel kulutused riietele, jalanõudele, pesemisvahenditele, õppevahenditele, kirjatarvetele, hügieenivahenditele, ravimitele ja transpordile. Jxxxx ühiselamu üür on 250 krooni kuus, Exxxxx maadlustrenn on 70 krooni kuus, maadluslaagrid 2 x aastas 200 krooni kord. Võistlustel ja olümpiaadidel käimistega kaasnevad lisakulud. Kooliekskursioonid ja üritused on 200 krooni kuus. Hoolt ja remonti vajab ka elamu, kus hageja koos lastega elab.

Vastuhagi nõue ja põhjendused

Axxx Mxxxxxx esitas 08.03.2007.a. ExxxxTxxxxxx hagile lastele elatise nõudes vastuhagi vanema sünnikande vaidlustamiseks. Axxx Mxxxxxxxväitel on temani jõudnud informatsioon, mis võimaldab kahelda, et laps Exxxxx Txxxxx põlvneb temast. Tema tädipoeg Mxxx Lxxx jutu põhjal ei ole Exxxxx Axxx Mxxxxxx laps. Juba aastaid tagasi avaldas keegi Axxx talle, et tal on suhetest Exxx Txxxxxxxx sündinud tütar Exxxxx. Axxx on pärit xxxx Txxxxxxxxxsamast paigast xxxxxxx Läänemaalt ja töötas mitmel aastal juhutöödel xxxxxx, seda ka aastal 1992 ning hilisemalt, aidates ExxxTxxxxxxx puude lõhkumisel. Vastuhagi põhjal halvenesid poolte suhted 1990. ja jätkuvalt 1991. aastal ja kooselu muutus võimatuks. Vastuhageja lahkus 1991. aastal kodunt, pärast mida oli talle teadaolevalt kummalgi poolel mitmeid erinevaid intiimsuhteid väljaspool vabaabielusuhet. Kuna oldi seotud ühise loomapidamisega, viibis vastuhageja tihti talus. Pidevalt toimus suhete klaarimine, mis lõppes vahete-vahel intiimsuhetega ja seda kuni 1994. aastani. Kui Exxx Txxxxxxootas last Exxxxxx 1992 ja 1993 aastal, ütles ta, et tegemist on vastuhageja lapsega. Exxx Txxxxxx nõudmisel ja teadmisel, et Exxxxx on vastuhageja laps, tegi vastuhageja avalduse kohalikus omavalitsuses selles, et teda kantakse lapse sünniakti lapse isana. Pärast lapse sündi suhted halvenesid veelgi ja Exxx Txxxxxxlahkus elama xxxxxxxxxxx, vastuhageja lõi endale uue pere. Axxx Mxxxxxx palub: tunnistada lapse Exxxxx Txxxxxx sünniakti kanne, milles on tema isana kantud, ebaõigeks, kui kohus tuvastab, et laps ei põlvne Axxx Mxxxxxxxt ning määrata lapse põlvnemise tuvastamiseks DNA ekspertiis.

Hageja (vastuhagis kostja) vastus vastuhagile

Hageja peab kostja väiteid selle kohta, et tal on olnud muid intiimsuhteid ja kahtlusi laps Exxxxx põlvnemise kohta solvavaks nii endale kui lastele. Hageja märgib, et isa suhtumine Exxxxxxxx kui mitte oma lapsesse võib olla tingitud tema vastu esitatud elatisenõudest. Hageja on nõus põlvnemise tuvastamiseks määratava DNA ekspertiisiga.

Menetluse käik

28.03.2007.a. määras kohus molekulaargeneetilise ekspertiis laps Exxxxx Txxxxxx põlvnemise kindlakstegemiseks.

Kohus pidas asja arutamiseks kaks kohtuistungit: 14.03.2007.a. ja 04.06.2007.a. Hageja (vastuhagis kostja) selgitas kohtuistungil oma nõuet. Hageja nõue on esitatud kostjalt laste Exxxxx ja JxxxxTxxxxxx ülalpidamiseks Jõgeva Maakohtu otsusega välja mõistetud elatise suurendamiseks. Hageja suurendas hagiavalduses esitatud nõuet ja palus kostjalt laste Exxxxx ja Jxxx Txxxxxx ülalpidamiseks välja mõista elatis kehtivas miinimummääras s.o. 1800 krooni kuus lapse kohta. Muus osas jäi hageja varem kirjalikult esitatud seisukohtade juurde.

5(7) Kostja (vastuhagis hageja) jäi kohtuistungil varem esitatud seisukohtade ja vastuhagi nõude juurde.

Kostja taotles asja lahendamist kohtuistungil 04.juunil tema osavõtuta ja elatist suuremas summas mitte välja mõista.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud asja materjalidega, hinnanud tõendeid ja kuulanud ära pooled, leiab, et Exxx Txxxxxx hagi lastele elatise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Axxx Mxxxxxx vastuhagi lapse sünnikande vaidlustamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Exxx Txxxxxxmuutis kohtuistungil esitatud elatisenõuet. Kohus lähtub asja lahendamisel TsMS § 5 lg 1 kohaselt muudetud nõudest.

AxxxxMxxxxxx on esitanud Exxx Txxxxxxxhagile lastele elatise nõudes vastuhagi lapse sünnikande vaidlustamiseks ja põlvnemise tuvastamiseks. Kuna PkS § 38 lg 1 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, siis käsitleb kohus vastuhagis esitatud nõuet enne elatisenõuet.

Axxx Mxxxxxx nõue Exxx Txxxxxx vastu laps Exxxxx Txxxxxx sünniakti kande vaidlustamiseks ja põlvnemise tuvastamiseks

Hageja on esitanud kohtule tõendina Exxxxx Txxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) sünnitunnistuse (tl.8), millel on märgitud lapse isaks AxxxxMxxxxxx ja emaks ExxxxTxxxxxx Lisaks on esitanud hageja isaduse tuvastamise tunnistuse (tl.7), mille järgi on Axxx Mxxxxxx tunnistatud xxxxxxxxx.a. sündinud Exxxxx Txxxxxx isaks. Isaduse tuvastamine on registreeritud xxxxxx Vallavalitsuses xxxxxxxxxx.a.

Kostja on esitanud elatise nõudele vastuhagi isaduse tuvastamiseks. Kostja pole kindel laps Exxxxa Txxxxxx põlvnemises temast ning nimetab asjaolud, mis annavad alust väites kahelda. Axxx Mxxxxxx tunnistab, et tutvus Exxx Txxxxxxxx 1984.a. ja samal aastal asuti koos elama vabaabielupaarina. Suhted halvenesid alates 1990.a., seda jätkuvalt ja 1991.a. muutus kooselu võimatuks ning Axxx Mxxxxxx lahkust kodust. Peale seda oli vastuhagejale teadaolevalt kummalgi poolel mitmeid erinevaid intiimsuhteid. Kuna oldi seotud ühise loomapidamisega, viibis vastuhageja tihti talus Exxx Txxxxxx ja ühiste laste elukohas. Pidevalt toimunud suhete klaarimine lõppes vahete-vahel intiimsuhtega ja seda kuni 1994 aastani. Exxx Txxxxxx nõudmisel ja vastuhageja teadmisel, et Emilia on tema laps, kanti vastuhageja lapse sünniakti lapse isana. Kostja on nõus lapsele elatist maksma üksnes juhul, kui kohus on kindlaks teinud, et laps põlvneb temast.

Kostja taotlusel määras kohus lapse põlvnemise tuvastamiseks molekulaarbioloogilise ekspertiisi. Molekulaargeneetika ekspert E.Toover esitas 13.04.2007.a. molekulaargeneetilise ekspertiisi akti nr 070170 (tl.83-85). Ekspertiisi käigus uuriti ja võrreldi Axxx Mxxxxxxx Exxx Txxxxxx ja laps Exxxxx Txxxxxx DNA-d. Ekspertiisi tulemuse põhjal on ekspert arvamusel, et tõenäosus, mille kohaselt Axxx Mxxxxxx saab olla Exxxxx Txxxxxi bioloogiline isa on 99,99986 %-i. Eksperdi arvates ei saa ühegi uuritud DNA piirkonna alusel eitada Axxx Mxxxxxx bioloogilist isadust Exxxxx Txxxxxx suhtes.

PkS § 38 lg 3 kohaselt põlvneb laps isast, kes on tema eostanud.

6(7)

PkS § 42 lg 2 järgi tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

Kohus leiab, et uuritud tõendite põhjal saab lugeda tuvastatuks Exxxxx Txxxxxx põlvnemise AxxxxMxxxxxxxx. Põlvnemise võimalikkust kinnitavad poolte ütlused. Menetlusosaliste suhtes läbi viidud molekulaarbioloogiline ekspertiis on piisavalt usaldusväärne tõend lapse põlvnemise kindlakstegemiseks.

Kõige eeltoodu põhjal loeb kohus tuvastatuks laps Exxxxx Txxxxxx põlvnemise AxxxxMxxxxxxxx.

AxxxxMxxxxxxxnõue Exxxxx Txxxxxx sünniakti kande ebaõigeks tunnistamise nõudes tuleb jätta rahuldamata.

ExxxxTxxxxxx nõue AxxxxMxxxxxxxvastu laste Exxxxx Txxxxxxxja JxxxxTxxxxxx ülalpidamiseks elatise nõudes

Exxx Txxxxx on esitanud nõude Jõgeva Maakohtu 24.09.1998.a. otsusega tsiviilasjas nr 2- 231/98 AxxxxMxxxxxxxx laste Exxxxx Txxxxxx ja JxxxxTxxxxxx ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurendamiseks. Kohtuistungil avaldas hageja, et palub kostjalt välja mõista laste ülalpidamiseks elatis kehtestatud miinimummääras s.o. 1800 krooni lapse kohta kuus.

PkS § 38 lg 1 järgi tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras.

Kohus tuvastas Exxxxx Txxxxxx põlvnemise Axxx Mxxxxxxxx.

Jxxx Txxxxxx põlvnemise kohta esitas hageja tõenditena: isaduse tuvastamise tunnistuse (tl.6) ja lapse sünnitunnistuse (tl.5). nimetatud tõenditelt nähtub, et Axxx Mxxxxxxxon tunnistatud xxxxxxxxxxxa. sündinud Jxxx Txxxxxx isaks ja AxxxxMxxxxxx on kantud isana xxxxTxxxxxx sünnitunnistusele. AxxxxMxxxxx ei ole vaidlustanud lapse Jxxx Txxxxxx põlvnemist temast.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kostja Axxx Mxxxxxx isana on kohustatud lapsi Exxxxxx ja Jxxxx ülal pidama.

Kohus tegi kindlaks, et 24.09.1998.a. Jõgeva Maakohtu otsusega on Axxx Mxxxxxxxx Exxx Txxxxxxxkasuks välja mõistetud laste: Mxxx Txxxxxx, MxxxxTxxxxxx, KxxxxTxxxxxx, JxxxxTxxxxxx ja Exxxxx Txxxxxx ülalpidamiseks elatis 600 krooni ühe lapse kohta kuus kuni laste täisealiseks saamiseni.

Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast. Alates 01.01.2007.a. on elatise miinimummääraks 1800.- krooni kuus. Hageja nõuab elatise suurendamist ja taotleb alaealistele lastele elatise väljamõistmist kehtestatud miinimummääras.

Kohus leiab, et hageja nõue elatise suurendamiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada.

PkS § 136 lg 2 kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudel muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates.

7(7) PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

Hageja nõuab elatise suurendamist kehtestatud elatise miinimummäära ulatuses, s.o. 1800 krooni kuus lapse kohta. Kohus on seisukohal, et elatise alammäära puhul ei tule elatist eraldi põhjendada ja tõenditega tõendada. PkS § 61 lg 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine selliseid mõjuvaid asjaolusid, mis võiks olla aluseks PkS § 61 lg 5 ja lg 6 kohaselt elatise vähendamiseks allapoole kehtestatud miinimummäära. Kostja vaidleb elatise suurendamisele vastu põhjendusel, et talle on omistatud 80 % ulatuses töövõimetus ja tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension 2113 krooni kuus. Kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostjal on olemas vara: tema nimele on ARK-is registreeritud TIKI TREILER C-1 ja sõiduauto Ford Mondeo Turnier. Kinnistusregistri väljavõtetest nähtub, et kostjale kuuluvad maatulundusmaaga ja põllumajanduslike tootmishoonetega kinnistud xxxxxxxxxxxxxxxxxvallas. Kinnistud on soetatud 2005 ja 2006.aaastatel, s.o. ajal, mil kostja juba väidetavalt töövõimetuspensionil on olnud. Poolte endi ütluste ja AxxxxMxxxxxx 2006.a. tuludeklaratsiooni väljavõtte põhjal on ta maksnud 2006.a. Exxx Txxxxxxxx elatisevõlga kokku 119 155 krooni. Kõik nimetatud asjaolud lubavad kahelda kostja võimetuses maksta lastele elatist ettenähtud miinimumulatuses. Need tõendid tõendavad vastupidist: kostja on varakas kinnisvaraomanik. Maatulundusmaa kuulumine kostjale viitab, et kostjal on olemas püsiv tuluallikas. Elatise suurendamine on põhjendatud ja kostjalt tuleb laste ülalpidamiseks välja mõista elatis kehtestatud miinimummääras, s.o. 1800 krooni kuus lapse kohta kuni laste täisealiseks saamiseni. Alates detsembrist 2006 on kostja maksnud elatist 1200 krooni kuus kahele lapsele kokku. Seda tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel.

Kohus märgib, et vanemal on lapse ülalpidamiskohustus PkS § 60 lg 2 kohaselt ka lapse täisealiseks saamisel, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. PkS § 63 lg 1 alusel mõistab kohus täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku enda nõudel.

Kostja väited teemal, et hagi on esitatud puudustega ja pidanuks jääma kohtu poolt menetlusse võtmata, ei takista nõude lahendamist. Puudused hagis ei ole sellised, mis TsMS § 371 järgi saaksid olla aluseks hagi menetlusse võtmisest keeldumisele. Hageja on esitanud hagis ka kõik vajalikud asjaolud, sealhulgas asjaolu, et elatis on varem kohtuotsusega välja mõistetud ja sellest ei piisa, seega ei ole tegemist hagi eseme muutumisega.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas Exxxxxxxxxxxxhagi elatise nõudes ja jättis rahuldamata AxxxxMxxxxxxxvastuhagi lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamiseks, seega tuleb jätta kõik menetluskulud AxxxxMxxxxxxxkanda.

Elatisenõudelt ei tule Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu maksta. AxxxxMxxxxxx on tasunud vastuhagilt riigilõivu 1000 krooni (tl.37). Menetluse käigus on

8(7) Axxx Mxxxxxx tasunud kohtu määramisel 3600 krooni ekspertiisitasu. Nimetatud kulud tuleb jätta Axxx Mxxxxxx kanda.

Hageja on esitanud kohtule tõendid temale sõidukulude hüvitamiseks (bussipiletid). Sõidukulud on kantud seoses kohtuistungile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxja tagasi sõiduks ja ekspertiisi teostamisele xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja tagasi sõiduks. Sõidukulud kokku on 298 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 2 järgi on kohtuväliseks kuluks muu hulgas menetlusosaliste sõidukulud. Kohus leiab, et hageja sõidukulud on põhjendatud ja need tuleb hageja kasuks kostjalt TsMS § 162 lg 1 alusel välja mõista. On esitatud tõend toitlustuskulude kohta ekspertiisis käimise päeval 04.aprillil summas 80 krooni ja selle summa palub hageja hüvitada, kuna ekspertiisi viidud laps soovis päeval süüa. Kohus leiab, et analoogia alusel TsMS § -ga 157 kuulub hüvitamisele ka menetlusosalise lapse toitlustuskulu.

TsMS § 177 lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes.

Kohtunik Ü.Raag / allkiri /

Koopia õige . Kohtunik :