3-06-1683/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2007 Tallinn

Haldusasja number

3-06-1683

Haldusasi

P.V. kaebus Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna

pensionikomisjoni 01.juuni 2006.a. otsuse nr 1.1-8 TL

15/1060

tühistamiseks

ja

Tallinna

Pensioniameti

kohustamiseks

maksma

kaebajale

määratud

vanaduspensioni alates selle maksmise peatamisest.

Menetluse liik

Kirjalik menetlus.

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja P.V..

Vastustaja Tallinna Pensioniamet.

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult

teatavakstegemisest

kohtukantselei

kaudu

21.06.2007

esitada

apellatsioonkaebus

otse

Tallinna

Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna 29.mai 2006.a. otsusega

nr 730416/1 määrati P.V.´le eluaegne vanaduspension summas 3644 krooni kuus (tl 6

pöördel, 21).

2. Tuginedes „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni

relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil“

(edaspidi Kokkulepe) artiklile 5 peatati Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti

Tallinna osakonna pensionikomisjoni 01.juuni 2006.a. otsusega nr 1.1-8 TL 15/1060 (tl 5,12-

13, 23-24) alates 13.04.2006 kuni Vene Föderatsiooni vahenditest pensioni maksmise

lõpetamiseni P.V.´le pensioni maksmine, kuna vaatamata Vene Föderatsiooni Suursaatkonna

Sotsiaalkindlustuse osakonna teavitamisele P.V.´le pensioni määramise kohta Eesti Vabariigi

kaudu, ei ole Vene Föderatsiooni Suursaatkonna Sotsiaalkindlustuse osakond väljastanud

teatist P.V. pensioni väljamaksmise peatamise kohta.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

3. P.V. esitas 24. augustil 2006.a. Tallinna Halduskohtule kaebuse ( tl 1) ja 16.oktoobril 2006

kaebuse täienduse (tl 11), milles taotleb Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna

pensionikomisjoni 01.juuni 2006.a. otsuse nr 1.1-8 TL 15/1060 tühistamist ja Tallinna

Pensioniameti kohustamist maksma kaebajale määratud vanaduspensioni alates selle

maksmise peatamisest.

4. Kaebuse ja kaebuse täienduste kohaselt teenis kaebaja 1940.a. septembrist kuni 1956.a.

juulikuuni Punaarmee ja Nõukogude Armee koosseisus. Selle sõjaväeteenistuse aja eest

määrati kaebajale Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise 7.juuli 2004 kokkuleppe

järgi Nõukogude Armee ohvitseri pension 3256 krooni, mida kaebajale maksab Vene

Föderatsioon. Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjoni 23.mai 2006.a.

otsusega määrati kaebajale pensionikindlustuse seaduse p 7 alusel Eesti Vabariigi

vanaduspension 3644 krooni. Selle aluseks on kaebaja tööstaaž väljaspool teenistust

Nõukogude Armees.

5. Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjoni 01.juuni 2006.a. otsusega nr

1.1-8 TL 15/1060 välistatakse kaebajal võimalus saada samaaegselt nii Vene Föderatsiooni

kui ka Eesti Vabariigi vanaduspensioni. Kaebaja peab vaidlustatavat otsust ebaseaduslikuks,

sest see ei tugine ühelegi seadusele, vaid ainult ebamäärasele Vene Föderatsiooni Eesti

saatkonna ja Eesti sotsiaalkindlustuse departemangu 7.juuli 2004 kokkuleppele. Kaebaja

leiab, et Eesti Vabariigi Põhiseaduse kohaselt on kaebajal kui sünnijärgsel Eesti Vabariigi

kodanikul õigus vanaduspensionile ja 7. juuli 2004 kokkuleppega ei saa kaebaja poolt Eesti

Vabariigis

väljateenitud

aastate

eest

Eesti

Vabariigi

vanaduspensioni

ära

võtta

(väljamaksmata jätta).

6. Kaebajal on peale sõda enne lõplikku pensionile jäämist teenitud välja 35-aastane tööstaaž

Eesti Vabariigis, (enne sõda 5 aastat ja pärast sõda veel ligi 30 aastat). Kaebaja arvates on tal

õigus Vene Föderatsioonilt saadava ohvitseri pensioni kõrval täiendavalt saada ka Eesti

Vabariigi vanaduspensioni. Nii on see kõigis Euroopa Liidu teistes kultuurriikides,

kuuldavasti ka Lätis ja Leedus.

7. Kaebaja läks 10.aprillil 2006.a. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniametisse oma

vanaduspensioni vormistama, kus määrati pensionitunnistuse kätte saamise kuupäevaks 28.

aprill 2006.a. 25 aprillil 2006.a. sai kaebaja Tallinna Pensioniameti kirja, et pensioni

määramine on peatatud pensionikindlustuse seaduse p 7 alusel, kuna on tehtud järelepärimine

Vene Föderatsiooni Suursaatkonna Sotsiaalkindlustuse osakonnale, mis ajast peatatakse

kaebajale pensioni maksmine.

8. Kaebaja leiab, et tal on õigus Eesti Vabariigi tsiviilpensionile põhjusel, et ta on oma 35

aastase tööstaaži jooksul Nõukogude Eestis ja praeguses Eesti Vabariigis maksnud

korralikult kõik riigimaksud ja kogunud sellega endale korraliku pensionifondi. Kaebaja

leiab, et on ebaõiglane, et ajal, mil ta vajab riigi abi, talle sellest keeldutakse, viidates,

mingisugusele kokkuleppele Vene Föderatsiooniga. Kaebaja leiab, et Eesti Vabariigi

Põhiseaduse järgi on tal õigus saada oma väljateenitud aastate eest korralikku

vanaduspensioni. Kaebaja leiab, et kuna ta ei ole migrant, vaid sünnijärgne Eesti Vabariigi

kodanik, siis vajab ta vastavat kohtlemist. Kaebaja ei loobu kunagi Vene Föderatsiooni

pensionist ja nõuab Eesti vabariigilt väljateenitud pensioni määramist ja maksmist.

9. 27.veebruari 2007.a. kaebuse täienduses (tl 35) leiab kaebaja, et tulenevalt Kokkuleppe

artiklist 5 on üksnes Vene Föderatsioonil eelisõigus peatada sõjaväepensioni maksmine. Kuna

Vene Föderatsioon ei ole pensioni maksmist peatanud, ei ole Eesti Vabariigil Kokkuleppe

artikli 5 alusel õigust tsiviilpensioni maksmist peatada. Seda tehes rikub Tallinna

Pensioniamet Kokkuleppe artiklit 5.

10. Kaebaja peab Kokkulepet ebaseaduslikuks, sest Tallinna Pensioniamet ei ole näidanud

Eesti Vabariigi Välisministeeriumi poolt peetavat rahvusvaheliste lepingute kokkulepete

registrit, kus niisugune kehtiv rahvusvaheliselt aktsepteeritud kokkulepe peaks arvel olema.

11. Kaebaja leiab, et Tallinna Pensioniamet on alusetult jätnud arvesse võtmata fakti, et

kaebajale Vene Föderatsiooni poolt makstav ohvitseripension on määratud 16 aastase

teenistuse ja II Maailmasõjas liitlaste poolel tegevarmees oldud päevade eest, mitte aga

tsiviiltöö eest, mida kaebajal on ennesõjaaegses Eesti Kaitseväes teenimise ja pärast sõda

ENSV rahvamajanduses ja Eesti Vabariigis töötamise eest veel lisaks Nõukogude Armee

Eesti Rahvuskorpuses teenimise staažile 35 aastat.

12. Kaebuse esitajale teadolevalt NSVL sõjaväepensionärid, kes on töötanud Läti ja Leedu

Vabariigis, saavad lisaks sõjaväepensionile veel nimetatud vabariikide tsiviilpensioni.

Kaebaja leiab, et Tallinna Pensioniamet käitub kaebajale sõjaväepensionile lisaks

tsiviilpensioni mittemaksmisega diskrimineerivalt, mis Euroopa Liidus kehtivate põhimõtete

kohaselt pole lubatud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

13. RPKS § 4 lg 3 sätestab, et kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni

määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid kui käesolev seadus, kohaldatakse

välislepingut.

14. Vastavalt Kokkuleppe artiklile 5 võivad sõjaväepensionäridele, kellel on õigus pensionile

vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele, pensioni nende soovil määrata ja välja maksta Eesti

Vabariigi vastavad organid tema vahendite arvelt. Varem Vene Föderatsiooni poolt määratud

pensionide väljamaksmine peatatakse seejuures ajaks, mil pensione maksavad välja Eesti

Vabariigi vastavad organid ja vastupidi.

15. Selle Kokkuleppe on lepingupooled ratifitseerinud ning Kokkuleppe sätted kuuluvad

tingimusteta täitmisele. Seega peab Kokkuleppe artikli 5 mõtte kohaselt olema välistatud

sõjaväepensionäridele pensionide maksmine samaaegselt nii Eesti Vabariigi kui Vene

Föderatsiooni poolt.

16. P.V.´ile määrati tema avalduse alusel vanaduspension Riikliku pensionikindlustuse

seaduse (edaspidi RPKS) alusel alates 13.aprillist 2006.a. 24.aprillil 2006.a. tegi Tallinna

Pensioniamet oma kirjaga nr 6.TL 15.1-2/16579 Vene Föderatsiooni Suursaatkonna

sotsiaalkindlustuse osakonda järelepärimise, milles palus teatada, mis ajast peatatakse

kaebajale pensioni maksmine Vene Föderatsiooni poolt ning millele ei ole käesoleva ajani

vastust saadud. Kooskõlas Kokkuleppe artikliga 5 peatati kaebajale 01.juuni 2006.a. otsusega

Eesti Vabariigi eelarvest pensioni maksmine. Tallinna Pensioniamet on seisukohal, et 01.

juuni 2006.a. otsus on tehtud kooskõlas Kokkuleppega ja ei kuulu tühistamisele.

17. 14.märtsi 2007 vastuses kaebaja täiendavatele seisukohtadele märgib vastustaja, et Eesti

Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Kokkuleppe on allkirjastanud Eesti Vabariigi nimel

L. Meri ja Vene Föderatsiooni nimel B. Jeltsin. Kuidas ja kus (millises registris) peetakse

arvet sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete üle, ei ole vastustaja arvates kehtiva kokkuleppe

ebaseaduslikuks tunnistamise asjaoluks. Vastustajal puuduvad andmed kas, kuidas ja miks on

Vene Föderatsiooni Kaitseministeerium võtnud enda peale nõukogude ohvitserile pensioni

maksmise Eesti Vabariigis tehtud tsiviiltöö eest. Asjaolu, mille eest on Vene Föderatsioon

oma relvajõudude pensionäridele „ohvitseripensioni“ määranud, ei mõjuta Kokkuleppe sisu ja

selle rakendamist. Kaebaja väide, et Läti ja Leedu Vabariigis saavad Vene Föderatsiooni

sõjaväepensionärid lisaks sõjaväepensionile veel nimetatud vabariikide tsiviilpensioni, ei ole

alus selleks, et vastustaja ei peaks täitma Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud

ja jõus olevat Kokkulepet.

KOHTU PÕHJENDUSED

18. Poolte vahel on vaidlus selles, kas sõjaväepensionäril, kes saab pensioni Vene

Föderatsiooni vahendite arvel, on õigus samal ajal saada ka pensioni vastavalt Eesti Vabariigi

seadusandlusele (s.o kas sõjaväepensionäril on õigus saada samal ajal pensioni Vene

Föderatsiooni vahendite arvel ja Eesti Vabariigi vahendite arvel) ning juhul kui ei ole, siis kas

selline olukord on kooskõlas Põhiseaduse ning rahvusvahelise õigusega.

19. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et P.V. saab jätkuvalt talle varem

Vene Föderatsiooni poolt määratud sõjaväepensioni.

20. Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon sõlmisid 26.juulil 1994 „Eesti Vabariigi ja Vene

Föderatsiooni vahelise Kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride

sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil“ (Kokkulepe). Riigikogu

ratifitseeris Kokkuleppe 20.detsembril 1995, Vabariigi President kuulutas ratifitseerimise

seaduse välja 22.detsembril 1995 (RT II 1995,46,203). Kokkulepe jõustus 2.veebruaril 1996

(RT II 1996,13,lk 463). Seega on Kokkulepe Riigikogu poolt ratifitseeritud jõus olev

välisleping.

21. Kokkuleppe artikli 5 kohaselt sõjaväepensionäridele, kellel on õigus pensionile vastavalt

Eesti Vabariigi seadusandlusele, võivad pensioni nende soovil määrata ja välja maksta Eesti

Vabariigi organid tema vahendite arvelt. Varem Vene Föderatsiooni poolt määratud

pensionide väljamaksmine peatatakse seejuures ajaks, mil pensione maksavad välja Eesti

Vabariigi vastavad organid, ning vice versa (ümberpöördult/vastupidi). Kohus leiab, et

Kokkuleppe artikli 5 sätte sõnastus on selge ja ühemõtteline – sõjaväepensionärile maksab

pensioni ainult üks riik ning samaaegselt ei maksa mõlemad riigid pensioni. Kuni Kokkuleppe

sellist sõnastust pole muudetud, ei ole õige kaebuse esitaja väide, et pensioni maksmise saab

peatada ainult Vene Föderatsioon ja Eesti Vabariigil pensioni maksmise peatamise õigust ei

ole. Tulenevalt Kokkuleppe artikli 5 teise lause lõppu lisatud klauslist „vice versa“ on ka

Eesti Vabariigil õigus peatada pensioni väljamaksmine, kui sõjaväepensionär saab pensioni

Vene Föderatsioonilt ning ei soovi selle saamisest loobuda.

22. Vastavalt Põhiseaduse §-ile 28 on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse,

töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral; abi liigid ulatuse ning saamise tingimused ja

korra sätestab seadus; kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga

ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Kohus nõustub analoogses

kohtuasjas Tallinna Ringkonnakohtu 25. mai 2007 otsuses nr 3-06-1555 väljendatud

seisukohaga, milles on leitud järgmist: „Põhiseaduse §-s 28 sätestatud sotsiaalsete põhiõiguste

näol on tegemist igaühe õigusega saada riigilt hüvesid, mis tagaksid tema inimväärse

äraelamise. Siinjuures on riik kohustatud aktiivselt tegutsema selle nimel, et igaühele oleksid

need hüved tagatud. Eelkõige tähendab see toimiva sotsiaalkindlustussüsteemi loomist, aga ka

abi andmise tagamist muude vahendite abil. Eesti riik ei ole jätnud kaebajat ilma abita

vanaduse korral: Eesti riik on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt kohustub Vene

Föderatsioon tagama sõjaväepensionärile pensioni, mis on vähemalt Eesti miinimumpensioni

suurune. Seega ei saa väita, et Eesti riik oleks kaebaja sotsiaalsete õiguste tagamisel

tegevusetu ja rikuks PS § 28 lg-s 2 sätestatud kohustust.“

P.V.´l on Vene Föderatsiooni poolt saadava sõjaväepensioni näol olemas sissetulek, mis

makstakse Kokkuleppe artikli 3 alusel välja vähemalt Eesti Vabariigis kehtestatud

minimaalpensioni suuruses. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebuse esitaja ilma jäetud

Põhiseaduse §-s 28 ettenähtud abist vanaduse korral, vaid ta saab seda rahvusvahelise lepingu

alusel Vene Föderatsiooni vahenditest.

23. Kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud riiklike elatusrahade seaduse § 4 sätestas, et isikule,

kellel on õigus mitmele elatusraha liigile, määratakse üks liik tema valikul. Kehtiv RPKS § 4

lg 2 sätestab, et Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratakse riiklik pension juhul,

kui isik ei saa riiklikku pensioni Eesti teiste seaduste alusel ja RPKS §-i 6 kohaselt isikul,

kellel on õigus mitmele pensionile, määratakse üks riiklik pension tema valikul. Eelnimetatud

sätted võimaldavad isikul, kellel on õigus mitmele riiklikule pensionile, pensioniliiki valida,

kuid välistavad võimaluse saada samaaegselt mitut pensioni. Seega ei näinud Kokkuleppe

sõlmimise ajal kehtinud seadused ette võimalust saada kahte pensioni. Samuti ei näe Eesti

Vabariigis kehtiv siseriiklik pensionikindlustuse korraldus ette võimalust saada korraga kahte

pensioni ning see ei ole vastuolus põhiseaduse §-ga 28.

24. Ka juhul kui Eesti Vabariigi õigusaktides puuduksid mitme pensioni üheaegset maksmist

keelavad sätted, ei oleks P.V.´l võimalik korraga saada Vene Föderatsiooni sõjaväepensioni ja

Eesti Vabariigi vanaduspensioni, sest RPKS § 4 lõige 3 kohaselt peab juhul, kui Eesti

Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks sellest

seadusest teistsuguseid sätteid, kohaldama välislepingut. Välislepingu ülimuslikkus

siseriikliku seaduse suhtes tuleneb Põhiseaduse §-st 123. Riigikohtu Halduskolleegium on

oma 20. detsembri 2002.a. kohtuotsuses nr 3-3-1-58-02 märkinud: „Põhiseaduse § 123 lg 2

alusel tuleb juhul, kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt

ratifitseeritud välislepingutega, kohaldada välislepingu sätteid. Sellest põhimõttest ei tulene,

et ratifitseeritud välislepingut ei saa kohaldada juhtumil, kui Eesti seadus ja välisleping ei ole

vastuolus./…/Ratifitseeritud välislepingu vahetu kohaldamine eeldab, et Eesti õiguses ei ole

asjassepuutuvat normi või on see vastuolus välislepingu vastava sättega./…/Välislepingu

vahetu kohaldamine eeldab ka seda, et välislepingu vastav säte on suunatud siseriiklike suhete

reguleerimisele ja ei vaja konkretiseerimist Eesti õigusega.“

25. Kokkulepe ja Eesti Riikliku pensionikindlustuse seadus ei ole vastuolus. Riikliku

pensionikindlustuse seadus ja selle alusel antud õigusaktid ei reguleeri Vene Föderatsiooni

poolt määratud sõjaväepensionide väljamaksmist Eestis elavatele isikutele. Antud küsimuses

on vahetult kohaldatav Kokkulepe. Vastavalt Kokkuleppe artiklile 3 kindlustab Vene

Föderatsioon sõjaväepensionärid pensioniga Eesti Vabariigi territooriumil sõltumata nende

kodakondsusest. Seega puudub Tallinna Pensioniametil alus kaebaja suhtes erandi

tegemiseks ning Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjon on õiguspäraselt

peatanud P.V.´le Riikliku pensionikindlustuse seaduse sätete alusel määratud vanaduspensioni

maksmise seniks, kuni on tõendatud, et talle Vene Föderatsiooni poolt makstava

sõjaväepensioni maksmine on peatatud.

26. Asjakohane ei ole kaebaja viitamine Lätis ja Leedus Vene Föderatsiooni relvajõudude

sõjaväepensionäridele tsiviilpensioni võimalikule maksmisele, kuna Kokkulepe, mille alusel

toimub kaebajale pensioni maksmine, on sõlmitud eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel

ja ei reguleeri Lätis ja Leedus töötanud sõjaväepensionäridele pensioni maksmist.

27. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et riiklike maksude maksmisega on ta kogunud endale

pensionifondi. RPKS § 56 lg 1 kohaselt on riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikateks

riigieelarves sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vastavalt sotsiaalmaksuseadusele;

distsiplinaartrahv vastavalt töötajate distsiplinaarvastutuse seadusele; sihtotstarbelised

omatulud (intressid, dividendid, regresshagidena tagastatavad summad jm); eraldised eelmiste

aastate vabadest vahenditest; riigieelarves ettenähtud muud vahendid. RPKS §-i 2 kohaselt

on selle seaduse alusel makstav riiklik pension solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine

rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral, mida

makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest. Isiku

riikliku pensionikindlustusega seonduv on isiku ja riigi vaheline avalik-õiguslik suhe ning on

reguleeritud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja välislepinguga. Ja nagu kohus on eespool

juba märkinud, sätestab RPKS § 4 lg 3: „Kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping

sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid kui käesolev seadus,

kohaldatakse välislepingut.“

28. Kohus on seisukohal, et kaebajale vaidlustatud otsusega pensioni maksmise peatamise

näol ei ole tegemist diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemisega. Pensioni maksmise

peatamise aluseks on olnud kahe riigi vahel sõlmitud Kokkulepe, mis reguleerib Vene

Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalseid tagatisi Eesti Vabariigi territooriumil

ning Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäre on koheldud võrdselt.

29. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et P.V. õigust pensionile ei ole rikutud, kuna P.V.´l on

Vene Föderatsiooni poolt saadava sõjaväepensioni näol olemas sissetulek, mis makstakse

Kokkuleppe artikli 3 alusel välja vähemalt Eesti Vabariigis kehtestatud minimaalpensioni

suuruses ja seega on talle tagatud vanaduse korral äraelamist võimaldav sissetulek.

Aili Maasik

Kohtunik