2-06-7194/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-06-7194

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

09.07. 2007. a, kohtukantselei kaudu

Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtunik Epp Haabsaar

Kohtuasi

Menetlusosalised RV(isikukood XXX, elukoht XXX, esindaja v-adv Imbi Seimar) hagi LJ(isikukood XX, elukoht XXX) vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks.

Pooled ning avalikku huvi kaitsma õigustatud isik Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu.

Kohtuistungi aeg 13.06.2007. a

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtuotsuse resolutsioon: Hagi rahuldada. Lugeda tuvastatuks, et XXX Tallinnas sündinud H-MJ(IK XXX) põlvneb hageja RV(isikukood XXX).

Otsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul selle jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt.

Mõista kostjalt välja kohtukulusid hageja kasuks 2 060 krooni .

Menetluse asjaolud ja poolte seisukohad:

Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja alaealise tütre H-M J bioloogiline isa.

Eeltoodust lähtuvalt palus hageja lapse põlvnemine kostjast tuvastada.

Hagiavaldus on kostja arvates pahatahtlik. Kohtu põhjendused Lähtuvalt lapse sünnitunnistusest on lapse ema kostja. Isa kanne sünnitunnistusel, mille järgi lapse isa on RJ, on tunnistatud Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-05-1659 ebaõigeks. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo DNA ekspertiisi akti nr 050134 kohaselt on hageja 99,995 % tõenäosusega lapse isa.

PKS § 38 lg 3 järgi põlvneb laps isast, kes on tema eostanud. PKS § 42 lg 1 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Sama sätte lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Poolte omavahelised suhted või hageja vägivaldne käitumine ei ole PKS § 42 lg 1 tähenduses tuvastamist välistavaks asjaoluks. ÜRO lapse õiguste konventsiooni art 7.1 annab lapsele muuhulgas õiguse võimaluse piires tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud. Seega kuulub hagi rahuldamisele.

Põlvnemise tuvastamise nõudes alustati menetlust 2005. a ning menetlus jätkus käesolevas tsiviilasjas seoses põlvnemise nõude eraldamisega kostja vastu esitatud muudest nõuetest (toim lk 1). Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus seega TsMSRS § 3 järgi kuni 01.01.2006. a kehtinud seaduse redaktsioonist. TsMS § 60 lg

1 nimetatud redaktsiooni alusel jäävad hageja põhjendatud kohtukulud kostja kanda, sest hagi rahuldati. TsMS § 61 lg 1 p 2 alusel on hinnata hagi puhul tasu suurus õigusabi eest kohtu määrata. Kohtukulude nimekirja järgi palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu, mille suurus on 60 krooni ning tasu õigusabi eest 11 800 krooni. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu, kuuludes seega väljamõistmisele. Väljamõistetavat õigusabi kulu peab kohus arvestades asja raskusastet võimalikus vähendada. Kohus arvestab, et menetletav nõue seostus vanema kande vaidlustamise ning viidatud menetluses kogutud tõenditega. Seega peab kohus õiglaseks õigusabi osas kostjalt 2 000 krooni välja mõista. KOHTUNIK EPP HAABSAAR