2-06-37783/5 · 2-06-37783/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-06-37783

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2007 Tartu Tsiviilasja number 2-06-37783 Tsiviilasi AS EMT hagi X vastu 5 038,40 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS EMT (RK 10096159, asukoht Valge 16, 19095 Tallinn), hageja esindaja Raul Feldman (AS Julianuse Inkasso Agentuur, RK 10686553, asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn);

kostja X Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada AS EMT hagi X vastu. 2. Välja mõista X 5 038,40 krooni (viis tuhat kolmkümmend kaheksa krooni ja nelikümmend senti) AS EMT kasuks.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud X kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 1. detsembril 2006 esitas AS EMT Tartu Maakohtusse hagi X vastu 25.03.2002 ja 15.04.2002 sõlmitud liitumislepingute alusel osutatud teleteenuse võlgnevuse 2 519,20 krooni ning viivise 2 519,20 krooni nõudes. Hageja on esitanud kostjale arved nr B02082517513, B02092723428 ja

2 B02102987919 vastavalt 31.08.2002, 30.09.2002 ja 31.10.2002 kokku summas 2 566,20 krooni. Lisaks on hageja esitanud kostjale 15.11.2002 koondarve nr K1854052000. Liitumislepingu ning selle osaks olevate EMT teenuste kasutamise üldtingimuste alusel kohustus kostja tasuma arveid 14 kalendripäeva jooksul alates kättesaamisest, kui arvel ei ole märgitud pikemat tähtaega. Kostja ei ole arveid nõuetekohaselt tasunud. Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja tasumata võlg hageja ees 2 519,20 krooni. Viivise osas suurusega 0,15 % päevas on pooled kokku leppinud liitumislepingus ning selle osaks olevas EMT teenuste kasutamise üldtingimustes. Kostja viivisevõlg on 2 519,20 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõla 2 519,20 krooni ja viivise 2 519,20 krooni, kokku summas 5 038,40 krooni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. KOSTJATE VASTUVÄITED Kostja teatas oma 11. jaanuari 2007 vastuses, et ta ei nõustu hagiga. Kostja sõnul ei ole ta kunagi sõlminud liitumislepingut AS-iga EMT. Aadressilt Puusepa 29-9, mis on liitumislepingusse kirja pandud tema aadressina, tõsteti kostja tema sõnul perega välja aprillis 2002 ja ta oli sellest teadlik juba kaks kuud varem, seega ei oleks ta seda aadressi lepingusse kirjutanud. Raudtee 22, mis on kostja aadressina kirjas teises liitumislepingus, ei ole kostja kunagi elanud. Pärast väljatõstmist läks kostja koos lapsega elama turvakodusse. Kostja ei ole enda sõnul saanud ühtegi võlateatist. Ta on üksik kahe lapse ema, elab sotsiaalpinnal ja ei oma midagi. Seega ei ole tal võimalik midagi maksta. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja palub vabastada teda võlgnevuse tasumisest, eriti viivisest ja kulude hüvitamisest. KOHTU PÕHJENDUSED Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse tasumist, mis on tekkinud hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingute alusel. Kostja väidab, et ta ei ole hagejaga nimetatud lepinguid sõlminud. Kostja soovib oma väidet tõendada sundkorras väljatõstmise aktiga ja avaldusega Oksana Zelenštšekova’lt. Asjaolu, et kostja elukohas, mille aadressi ta hageja väitel AS-ile EMT andis, tegelikult ei elanud, ei tõenda, et ta lepingut ei sõlminud. Kohtule jääb arusaamatuks, mida kostja püüab tõendada Oksana Zelenštšekova avaldusega. Viimase tekstist „Kinnitan, et aastal 2002 meid perega tõsteti välja ja mina kolisin Tartu Raudtee 22 ja X läks elama turvakodusse koos lapsega.“ tuleneb, et O. Zelenštšekova on kostja pereliige. See pigem kinnitab seda, et kostja võis liitumislepingut sõlmides anda oma kontaktaadressiks Raudtee 22 kui oma pereliikme aadressi, arvestades, et turvakodus elamine on eelduslikult ajutine ja seega oleks selle aadressi lepingupartnerile andmine ebamõistlik. Oma avalduses kinnitab O. Zelenštšekova, et kostja on alati kasutanud Smart kõnekaarti. Ei kostja ega O. Zelenštšekova ei ole selgitanud, kuidas viimane on kostjaga seotud ning kust pärineb tema kindel teadmine, et kostja ei ole kasutanud EMT teenuseid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Järelikult, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole hagejaga vaidlusaluseid lepinguid sõlminud, loeb kohus, et kostja on lepingud sõlminud. Lisaks kinnitab O. Zelenštšekova, et ei Puusepa 29-9 aadressil ega Raudtee 22 aadressil ei ole võlateatist tulnud. Hagile lisatud võlanõudest (koondarvest) nähtub, et see on saadetud kostjale aadressil Puusepa 29-9 15. novembril 2002. Kostja poolt esitatud sundkorras väljatõstmise aktist tulenevalt on ta (ja koos temaga ka O. Zelenštšekova) nimetatud aadressilt lahkunud juba aprillis 2002, seega ei saa O. Zelenštšekova olla kindel, et võlateatist sinna ei saabunud, sest ta ise seal ei elanud. Kinnitus, et Raudtee 22 aadressil võlateatist ei tulnud, ei ole aga oluline, kuivõrd hageja ei saatnudki koondarvet sinna, vaid Puusepa 29-9 aadressile.

3 Samas on hageja saatnud kõik arved kostja aadressile Kartuli 12-8, mis oli samal ajal tema elukohana registreeritud ka rahvastikuregistris. Seega tuleb järeldada, et kostja pidi olema teadlik hageja nõudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lähtudes eeltoodust, rahuldab kohus AS EMT hagi X vastu 5 038,40 krooni nõudes. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik