2-06-14190/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Mare Kõlvart Otsuse tegemise aeg ja koht 06.07.2007a,Kentmanni kohtumaja ,Tallinn Tsiviilasja number 2-06-14190 Tsiviilasi LD hagi AS vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ,hüvitise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja LD(ik XXX,elukoht XXX) Hageja volitatud esindaja KS ( OÜ,XXX)

Kostja AS (reg kood XX,asukoht XXX) Kostja esindaja vandeadvokaat LL

Kohtuistungi toimumise aeg 05.06.2007 , avalik istung Kohtuistungil osalesid Hageja LD Hageja esindaja KS Kostja esindaja vandeadvokaat LN RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt. Tunnistada AS ja LD vahel sõlmitud töölepingu nr.XXX lõpetamine TLS § 86 p.9 alusel ebaseaduslikuks . Lugeda tööleping lõpetatuks TLS § 79 alusel töötaja algatusel.

Välja mõista AS-lt (registrikood XXX asukoht XXX) hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest brutosummas 10 253.10 ( kümme tuhat kakssada viiskümmend kolm krooni ja 10 senti) krooni LD(ik XXX ,elukoht XXX) kasuks .

Kohtukulude jaotus

Jätta LDpoolt kantud põhjendatud menetluskulud AS kanda.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud tööleping.Hageja töötas monteerijana.XXX oli hageja töövõimetu perioodidel XX 48 päeva ,XXX 9 päeva ,XX 8 päeva ,XXX 30 päeva,XXX 14 päeva,XX 32 päeva ja XXX 32 päeva .Hageja oli töövõimetu XXX 114 kalendripäeva ja XXX 59 kalendripäeva.Kostja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 86 p.9 alusel pikaajalise töövõimetuse tõttu üle 5 kuu kalendriaastas. Hageja leiab,et töölepingu lõpetamine sellel põhjusel on ebaseaduslik,kuna ta ei ole olnud töövõimetu 4 kuud järjest või 5 kuud kalendriaasta jooksul.Kalendriasta algab 1 jaanuaril ja lõpeb 31 detsembril. Hageja palub tunnistada temaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p.9 alusel ebaseaduslikuks ja lugeda tööleping lõpetatuks TLS § 79 alusel.Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hüvitis hageja kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 30 759.30 krooni.Hageja palub kohtukulud jätta kostja kanda.

Kostja vastus

Kostja vaidleb hagile vastu.Hageja on XXX kuni XXX viibinud haiguslehel 173 päeva ,seega üle 5 kuu kalendriaastas.Kostja leiab,et kalendriaastaks TLS § 107 lg1 p 2 mõttes on mistahes järjestikune üheaastane ajavahemik.Kostja peab hagejaga töölepingu lõpetamist seaduspäraseks ning ei nõustu T ja H T T XXX otsusega,millega tunnistati LDtöölepingu lõpetamine kostjaga ebaseaduslikuks ja mõisteti kostjalt hageja kasuks hüvitisena kuue kuu keskmine palk.Kostja leiab,et hüvitise väljmõistmine hageja kasuks maksimaalses ulatuses ei ole põhjendatud,kostja tööandjana ei ole töölepingut lõpetades käitunud pahatahtlikult ,tegemist on seaduse tõlgendamisest tuleneva vaidlusega. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kohtu põhjendused

Kohus,kuulanud ära menetlusosaliste selgitused ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ,leidis,et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

LDtöötas AS –s monteerijana alates XXX kuni XXX ,mil tööleping temaga lõpetati TLS §

86 p9 alusel pikaajalise töövõimetuse tõttu.

Vaidlust ei ole selles,et hageja viibis haiguslehel perioodil XXX kuni XXX. kokku 173 kalendripäeva ,millest XXX 114 kalendripäeva ja XXX 59 kalendripäeva. Vaidlust ei ole ka selles ,et LD keskmine kuupalk on 5126.55 krooni.

TLS § 107 lg.1 p.1 ja 2 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping § 86 p.9 ettenähtud alusel töötaja töövõimetuse ajal kui töötaja on töövõimetuse tõttu töölt puudunud üle nelja järjest,tuberkuloosi haigestumise tõttu üle kaheksa kuu järjest või kui töötaja on töövõimetuse tõttu töölt puudunud üle viie kuu kalendriaasta jooksul,tuberkuloosi haigestumise tõttu üle kaheksa kuu kalendriaasta jooksul.

Üldteada on asjaolu,et kalendriaasta algab 1 jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril. Kohtu hinnangul on mõiste ”kalendriaasta” kostjapoolne käsitlus, lugeda kalendriaastaks mistahes järjestikulist üheaastast ajavahemikku,meelevaldne ja ebaõige.

TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus leidis,et ehkki hageja on haiguse tõttu (pikaajaline olmetrauma jm) töölt puudunud 6 erineval perioodil peaaegu 1/3 kalendriaastast ,ei ole tõendatud tema töölt puudumine üle nelja kuu järjest või üle viie kuu kalendriaasta jooksul.

ITLS § 28 lg.1 kohaselt on ebaseaduslik töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel,mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks,või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Kohus leidis,et kostja on lõpetanud hagejaga töölepingu asjaolude puudumisel,mis oli töölepingu lõpetamise aluseks,mistõttu töölepingu lõpetamine hagejaga TLS § 86 p.9 alusel tuleb tunnistada ebaseaduslikuks. Juhindudes ITLS § 29 lg.2 tuleb töölepingu lõpetamine LDga lugeda lõpetatuks XXX TLS §

79 lg.1 alusel töötaja algatusel.

Vastavalt TLS § 117 lg.2 kui töötaja loobub tööle ennistamisest,on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses.

Hüvitise määramisel arvestab kohus kõiki töölepingu lõpetamise asjaolusid ja seaduserikkumise iseloomu töölepingu lõpetamisel .

Kohus leiab,et töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest tuleb AS-lt välja mõista LD kasuks hüvitus tema kahe kuu keskmise palga ulatuses,summas 10 253.10 krooni.

TsMS § 162 tulenevalt kannab hagimenetluse kulud ,sealhulgas poole seadusliku esindaja menetluskulud,pool,kelle kahjuks otsus tehti. Kostja kanda tuleb jätta ka riigilõiv hagi rahuldatud ulatuses.

TsMS § 174 lg.1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel päeva jooksul ,alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest.Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule koos menetluskulude nimekirja ja ning kulusid tõendavate dokumentidega.

Mare Kõlvart kohtunik