2-07-5030/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2007.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-5030 Tsiviilasi KK’e hagi IK’e vastu elatise suurendamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad hageja KK(isikukood XXX, elukoht XXX,XXX Tallinn) kostja IK (isikukood XXX, elukoht XXX, XXX Viimsi) Kohtuistungi toimumise aeg

13.06 2007.a Istungil osalenud isikud hageja KK kostja IK RESOLUTSIOON Rahuldada KK’e hagi IK’e vastu elatisraha suuruse muutmiseks.

Muuta Tallinna Linnakohtu 05.03.1999.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2/4/28-232/99 kinnitatud elatise maksmise kokkulepet IK’e poolt makstava elatusraha suuruse osas ja mõista välja IK’elt igakuiselt elatusraha 2440 (kaks tuhat nelisada nelikümmend) krooni KK’e kasuks tütar MK’e (sünd. XXX) ülalpidamiseks alates 08.02.2007.a. kuni MK’e täisealiseks saamiseni .

Muuta Tallinna Linnakohtu 05.03.1999.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2/4/28-232/99 kinnitatud elatise maksmise kokkulepet IK’e poolt makstava elatusraha suuruse osas ja mõista välja IK’elt igakuiselt elatusraha 2440 (kaks tuhat nelisada nelikümmend) krooni KK’e kasuks poeg KK’e (sünd. XXX) ülalpidamiseks alates 08.02.2007.a. kuni KK’e täisealiseks saamiseni .

Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud 08.02.2007.a. saabus kohtule KK’e hagi IK’e vastu elatisraha suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt palub hageja muuta Tallinna Linnakohtu 05.03.1999.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2/4/28-232/99 oma alaealise tütre MK’e (sünd. XXX) ja alaealise poja KK’e (sünd XXX.) ülalpidamiseks poolte vahel sõlmitud elatise maksmise kokkulepet igakuise elatusraha, a `875 krooni lapse kohta maksmiseks ning seoses elukalliduse tõusuga palub hageja kostjalt välja mõista kummagi lapse ülalpidamiseks igakuine elatis 2440 krooni kuus lapse kohta. Hageja sisstulek on keskmiselt 15 000 krooni kuus. Ning kulutused lastele on orienteeruvalt

11 660 krooni kuus.

Kostja vastuväited Kostja on maksnud laste ülalpidamiseks elatist alates faktilisest hagejaga lahus elamisest ning rohkem kui aasta tagasi hakkas kostja vabatahtlikult laste ülalpidamiseks maksma kokku 2000 krooni kuus Kostja sissetulek on 12 565,15 krooni kuus. Kostja on nõus maksma kummagi lapse ülalpidamiseks elatist 2000 krooni kuus.

Kohtu põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamis-kohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr. 3-2-1-57-04, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab ülalpidamist ebapiisavalt.

Hageja esitas tütre MK’e (sünd. XXX.) ja poja KK’e (sünd XXX.) ülalpidamiseks elatise suurendamise nõude lähtudes elu kallidusest. Hageja palub kostjalt välja mõista tema kasuks kummagi lapse ülalpidamiseks igakuiselt elatusraha 2440 krooni seoses hindade tõusu ja laste pidevalt suurenevate vajadustega. Kostja maksis kummalegi lapsele elatist 875 krooni kuus Tallinna Linnakohtu 05. märts 1999.a. (tsiviilasi nr. 2/4/28-232/99) poolte kokkulepet kinnitava kohtumääruse alusel ning rohkem kui aasta on kostja maksnud laste ülalpidamiseks elatusraha kokku 2000 krooni kuus.

PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määrusega nr 273 on kuupalga alammääraks kehtestatud 3600 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 1800 krooni. PKS § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Ka elatise suurendamisel peab kohus kindlaks tegema mõlema vanema varalise seisundi. Hageja ametipalk on 10 000 krooni kuus, kostja ametipalk on 12 565,15 krooni kuus. Kohus märgib, et tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Hageja palus elatise suurendamise hagis saada mõlemale lapsele elatist 2000 krooni kuus, millele soovis lisada elatise tulumaksu 22 %, s.o. 440 krooni , kokku 2440 krooni lapse kohta.

Kostja nõustub elatise suurendamisega ning on nõus maksma kummagi lapse ülalpidamiseks elatist 2000 krooni kuus.

Kohus leiab, et on loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (PKS § 51). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Samuti peab lapsega koos elav vanem kindlustama lapsele kodu.

Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning hagi tuleb rahuldada. Elatusraha suurust tuleb muuta ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks igakuine elatusraha 2440 krooni (2000 krooni + tulumaks 22%, s.o. 440 krooni) tütar MK’e (sünd. XXX) ülalpidamiseks alates 08. 02. 2007.a. kuni MK’e täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX. ning igakuine elatusraha 2440 krooni (2000 krooni + tulumaks 22%, s.o. 440 krooni) poeg KK’e (sünd. XXX) ülalpidamiseks alates 08. 02. 2007.a. kuni KK’e täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX.

PKS § 136 lg. 2 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta elatise suurust ja elatise välja mõista käesoleva seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. Hagiavaldus elatise suuruse muutmiseks esitati kohtusse 08.02.2007.a.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel.

Taimi Kollom Kohtunik