2-05-9703/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Lihtmenetluses tehtud otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Jaanus Saaremõts Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

18. juuni 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja, lihtmenetlus Tsiviilasja number 2-05-9703 (endine nr 2/287-10949/05) Tsiviilasi OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) hagi VO (isikukood XXX, elukoht XX) vastu 4 505,08 krooni saamiseks RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista VO 4 505,08 (neli tuhat viissada viis krooni kaheksa senti) osaühingu Aktiva Finants kasuks. Menetluskulude jaotus

1. Välja mõista VO menetluskulud 555,15 (viissada viiskümmend viis krooni 15 senti) OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6].

Asjaolud 29.06.2005 esitas OÜ hagi VO vastu 4 505,08 krooni saamiseks. Nõue tulenes 23.12.1997 kostja ja AS-i (AS-i õigusjärglane) vahel sõlmitud XXX lepingust nr XXX ja 05.03.2001.a. sõlmitud XXX-Lepingust, millede alusel esitatud arved jättis kostja maksmata. Antud lepingust tuleneva nõude omandas hageja. Kostja lepingust tulenev põhivõlg oli 2 252,54 krooni ning lepingu üldtingimuste kohane viivisevõlgnevus 2 252,54 krooni, mille hageja palus kostjalt välja mõista. Hageja palus kostjalt välja mõista ka kohtukulud – riigilõivu summas 420 krooni ja õigusabikulud summas 225,25 krooni.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Kostja esitas 12.04.2006.a. kohtule vastuse, milles teatab, et kuni hagimaterjalide kättesaamiseni ei ole ta saanud mingeid teateid seoses oma võlgnevusega, kuivõrd kostja elas öömajades, sõprade juures või üldse tänaval. Kostja ei esita hageja nõudele vastuväiteid, kuid soovib saada selgitusi võlgu olevate rahasummade kohta. Kostja palub arvesse võtta asjaolu, et tal pole juba ammu alalist töökohta ja vastavalt sellele ka rahalisi sissetulekuid. Kostja soovib asja lahendada kompromissiga.

08.06.2006 esitas hageja täiendavad tõendid ning teatab, et on nõus pidama kostjaga läbirääkimisi kompromisslepingu sõlmimiseks, kuid paraku ei ole hagejal võimalik saada kostjaga kontakti, sest kostja ei ole oma vastuses avaldanud oma kontakttelefoni numbrit ja avalikus informatsioonis ei ole samuti võimalik kostja numbrit tuvastada. Eeltoodust lähtuvalt on hageja seisukohal, et on piisavalt hagiavalduses toodut tõendanud ning et hagiavaldus on esitatud õigetel alustel. Juhul kui kostja ei näita peale hageja vastuse saamist üles huvi kompromisslepingu sõlmimiseks, palub hageja kohtul hagiavaldus täies ulatuses rahuldada ning mõista kostjalt välja põhivõlgnevus ja viivised. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Kohus saatis hageja vastuse koos tõenditega kostjale seisukoha andmiseks. Kostja ei ole hageja vastuse ega kompromissi sõlmimise võimalikkuse osas kohtule oma seisukohta esitanud. 30.04.2007 määrusega on kohus määranud menetleda asja lihtmenetluses ning andnud pooltele tähtaja asja menetlemiseks tähtsust omavate tõendite esitamiseks. Hageja teatas kohtule, et on esitanud kõik asjas tähtsust omavad tõendid ja jääb oma nõude juurde. Kostja ei ole täiendavaid tõendeid esitanud.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni.

Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses.

AS-i (AS-i õigusjärglane) ja kostja vahel 23.12.1997 sõlmitud XXX Lepingust ja 05.03.2001.a. sõlmitud XXX-lepingust ning teatisest AS-i ja OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise kohta nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hagiavaldusest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 4 505,08 krooni, millest põhivõlg moodustab 2 252,54 krooni ja viivised 2 252,54 krooni.

Kostja ei ole hageja nõude suurust vaidlustanud. Kostja väitel ei ole ta enne hagimaterjalide kättesaamist saanud mingeid teateid võlgnevuse kohta, kuivõrd kostja elas öömajades, sõprade juures või üldse tänaval.

05.03.2001 sõlmitud XXX-Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et ta on tutvunud ja nõustunud XXX-lepingu lahutamatuks osaks olevate XXX-Tingimustega ja muude materjalidega, mis käsitlevad teenuseid ja XXX võrku ning kohustub neid täitma. Nimetatud tingimuste punktis 4.1.7. on sätestatud, et klient on kohustatud teenuse osutajale teatama kirjalikult oma nime ja/või aadressi muutumisest, olulistest muudatustest oma finantsolukorras ning teistest asjaoludest, mis võivad mõjutada lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Seega oleks kostja pidanud teenuse osutajat oma kontaktandmete muutumisest teavitama. Kohus leiab, et kostja ei saa tugineda asjaolule, et ta ei ole arveid kätte saanud, kuivõrd kostjal lasus lepinguga võetud kohustus teavitada teenuse osutajat oma andmete muutumisest. Kohus lisab, et kasutades telefoniteenuseid ei saanud kostja eeldada, et see teenus on tasuta. Kostja kohustatud isikuna pidanuks arvete mittesaamisel ise pöörduma hageja õiguseelneja poole arve saamiseks. Kostja seda teinud ei ole.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK §

191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 4 505,08 krooni, mis koosneb põhivõlgnevusest summas

2 252,54 krooni ja viivistest summas 2 252,54 krooni.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist).

Hageja on tasunud riigilõivu 420 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja on kandnud kulutusi ka õigusabi eest, mis arvestades asja mahtu ja keerukust kuulub väljamõistmisele summas 135,15 krooni (3% hagihinnast). Kokku kuulub kostjalt kohtukuludena väljamõistmisele 555,15 krooni.

Jaanus Saaremõts Kohtunik