3-04-335/12 · Tallinna Ringkonnakohus

3-04-335 1(9)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Ivo Pilving, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2007, Tallinn Haldusasja number 3-04-335 Haldusasi Vaike Kotkase kaebus Maardu Linnavalitsuse kohustamiseks avama Kallavere tee all asuv nn Kabelkivi truup läbilõikega 1,4 m ja kõrgusel 8,54 m Kroonlinna nullist Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 07.09.2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Vaike Kotkase apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Vaike Kotkas, esindaja advokaat Anto Kasak Vastustaja – Maardu Linnavalitsus RESOLUTSIOON Jätta Vaike Kotkase apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.09.2006 otsus haldusasjas nr 3-04-335 muutmata.

Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK

1. Vaike Kotkas esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Maardu Linnavalitsuse kohustamist avama Kabelkivi truubi „endises läbilõikes ja voolu kõrguses“.

Kaebaja väitel paigaldati 2004. a. detsembris Muugal Kallavere tee alla ummistunud vana toru läbimõõduga 70 cm kõrvale uus plastmassist toru läbimõõduga 100 cm, mille voolukõrgus (kõrgus kraavi põhjast truubi alumise servani) oli küll 30 cm madalam, kuid

3-04-335 2(9) piirkonna liigniiskust see ei vähendanud ja üleujutused jätkuvad. Muugal asub kaebaja suvemaja, mis on Kabelkivi truubist u 500 m kaugusel. Kaebaja krunt on u 880 m² suur ja on üleujutuste korral üleujutatud umbes labajala kõrguselt. Samalaadne mure on ka teistel Muuga aedlinnaku elanikel, kelle huve kaebaja kohtus esindab.

Maardu Linnavalitsus palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebuse esitaja pole varem linnavalitsuse poole truubi ümberehitamise nõudega pöördunud. Tegemist on Muugal Kallavere teel asuva truubiga, millest voolab läbi Kabelkivi oja ja seda truupi võib kokkuleppeliselt nimetada Kabelkivi truubiks. Kõnealune truup ja Kallavere tee kuuluvad Maardu linnale. Uus plastmasstruup paigaldati 2004. a. detsembris, kuna vana truup oli osaliselt ummistunud. 2004. a. oli ebatavaliselt suur sademete hulk, mis põhjustas tõesti suvel üleujutusi. Vana truup on raudbetoonist läbimõõduga 70 cm ja paikneb 30 cm kõrgemal kui uus 2004. a. paigaldatud plastmasstoru läbimõõduga 100 cm. Kuna uus truup võtab vett madalamalt kui vana ja tema läbimõõt on suurem, siis laseb ta reaalselt vett läbi paremini ja rohkem. Vajadust truubi läbilaskevõimet suurendada ei ole.

2. Tallinna Halduskohtu 07.09.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

1) Kaebus sooritamata toimingu sooritamiseks kuulub rahuldamisele, kui vastustaja on kohustatud sooritama toimingu, kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt, toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud ja ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud.

2) Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda Maardu Linnavalitsuselt taotletud toimingu sooritamist. Kaebaja kohtuistungil esitatud väide, et ta esindab käesoleva kaebusega Muuga elanike huve, pole asjassepuutuv. Seost Kallavere tee all asuva truubi läbilaskevõime ja kaebaja krundil väidetavalt toimunud üleujutuste vahel pole asjas tuvastatud.

3) Pole tuvastatud, et kaebaja oleks enne käesoleva kaebuse esitamist seoses kõnealuse truubiga ja üleujutustega Maardu Linnavalitsuse poole pöördunud.

4) Pole tuvastatud vajadust truubi läbilaskevõime suurendamiseks. Vaidlus puudub selles, et 2004. a. paigaldatud uue toru läbimõõt on 30 cm võrra 1993. a. paigaldatud ja käesolevaks ajaks osaliselt ummistunud toru läbimõõdust suurem. Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS 17.08.2006 arvamuse kohaselt on kõnealuse truubi arvutuslik läbilaskevõime täisristlõikega töötamisel (1,4 m³/s) piisav ka kevadiste hetkeliste maksimumvooluhulkade läbilaskmiseks (kd II, tl 50-51). Ka ei nähtu kaebaja poolt kohtule esitatud AS Teede Tehnokeskus teedeinseneri 23.01.2006 arvamusest (kd II, tl 4-18), et truubi läbilaskevõime poleks piisav.

PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3. Vaike Kotkase apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse. Apellant täpsustas, et taotleb kaebusega Maardu Linnavalitsuse kohustamist avama Kabelkivi truup läbilõikega 1,4 m ja kõrgusega 8,54 m Kroonlinna nullist. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:

1) Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et kaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus nõuda Maardu Linnavalitsuselt taotletava toimingu sooritamist. Apellandi maavaldused ujutatakse igal aastal mitu korda üle sadevete ja liigvee poolt, mille tagajärjel muutub maa

3-04-335 3(9) kasutuskõlbmatuks. Kõrge pinnasevee tase ei ole soodne taimekasvuks ning kahjustab kruntidel asuvate majade ja suvilate vundamente. Sellega on apellant kannatanud kahju. Kui truup avataks endises läbilõikes ja voolu kõrguses, siis tagaks see liigvee ja sadevete parema ärajuhtimise kodanike maavaldustelt. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas veevarustust ja kanalisatsiooni ning heakorda.

2) Muuga linnaosa veekraavide ja truupide olukord on halb ja need ei taga liigvee ning sadevete normaalset ärajuhtimist kodanike maavaldustelt. Apellant on pöördunud Maardu Linnavalitsuse poole, et aedlinna veeprobleemid lahendataks, sh käesolevas menetluses vaidluse all olevates küsimustes. Seda tõendab linnapea 17.10.2003 vastuskiri (kd I tl 33), milles lubati lahendada liigvee küsimus.

3) Kallavere tee alla paigaldati 2004. a. detsembris uus plastmassist toru läbimõõduga 1 m ning kõrgusele 9,31 m Kroonlinna nullist. Seda kinnitavad joonised, millele truup on märgitud sinise värviga (kd I tl 26, 27). Uus truup ei juhi liigvett seetõttu, et on paigaldatud veetasemest kõrgemale ja vesi koguneb truubi alla ning tekivad üleujutused, sh apellandi krundil, mis asub truubist u 500 m kaugusel. Kõige vähem probleeme üleujutustega oli perioodil 1957-1993. 1956/1957 paigaldati Kallavere tee alla truup, mis suutis ära juhtida liigvett efektiivselt, nii et üleujutusi ei tekkinud. Selle truubi läbimõõt oli 1,4 m ja kõrgus 8,54 m Kroonlinna nullist. 1993 paigaldatud uus truup läbimõõduga 0,7 m ning kõrgusega 9,31 m Kroonlinna nullist ei taganud liigvee efektiivset äravoolu ning ummistus 2003. a. Seetõttu tuleb tee alla paigutada truup, mis asub Kroonlinna nullist maksimaalselt 8,54 m kõrgemal. Neid asjaolusid kinnitavad joonised ja apellandi märkused (kd I tl 24-27, 51), ekspertarvamus (II kd lk 4-18) ning 1966 koostatud kraavi pikiprofiil, kus III reas on märgitud põhja kõrgusmärgis 8,7 m. Seega tulnuks Kallavere tee alla 2004. a. truup paigaldada sügavamale.

Probleemiks on ka asjaolu, et Tarasoo tn kohalt Viljapuu pst ja Kallavere tee äärde üle viidud kraav ei ole kindlustatud filtreeriva materjaliga. Selle asemel on kraavi põhja paigaldatud betoonkünad, mis ei ole mõeldud töötama ilmastiku käes ja agressiivses keskkonnas, mida Kallavere tee maa-ala on. Künade seinad ei ole vett läbilaskvad, millega on kraavi kuivendav efekt oluliselt pärsitud. Truubi ja Kallavere tee vahel on kraavi kalle ebapiisav. Seda kinnitab Keskkonnainspektsiooni 30.08.2005 objekti kontrollimise protokoll (kd I tl 152-157) ja ekspertarvamus (II kd tl 4-18).

Kohus on tõendeid hinnanud ebaõigesti. Kohus hindas otsuses truubi läbilaskevõimet, aga mitte seda, kui kõrgel truup asetseb.

4. Maardu Linnavalitsuse vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata.

1) Kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi pole rikutud. Apellatsioonkaebuses viitab ta AÕS §

68 lg-le 1, kuid mitte ühelegi tõendile, mis kinnitaks, et tema krunt on pidevalt üle ujutatud ning seetõttu kasutuskõlbmatu või et need väidetavad üleujutused oleksid seotud Kallavere tee aluse truubi paiknemisega. Kaebaja kinnistult Karikakra tee 17, mis asub vaidlusalusest truubist ca 500 m kaugusel, valguvat sadevett kogub ühest küljest piki Karikakra teed kulgev kraav, mis suubub ca 50 m kaugusel apellandi kinnistust Viljapuu puiesteel asuvasse kraavi. Teisest küljest valgub vesi Karikakra tee 17 kinnistult Viljapuu pst 6 ja 8 kinnistute vahelt otse Viljapuu pst kraavi. Kaebaja kinnistul asuva lohu kõrgus Balti 1977. a. kõrgussüsteemi

3-04-335 4(9) BK77) järgi on vastavalt skeemile 10,98 m. Digitaalse aluskaardi väljavõttelt nähtub, et apellandi kinnistuga piirneva Karikakra tee äärse kraavi põhja kõrgus on 10,44 m, suubumiskohas Viljapuu pst kraavi aga 10,34 m, langus apellandi kinnistu madalaima kohaga võrreldes 0,64 m 50 m kohta. Viljapuu pst 8 ja 6 vahelt valguva vee osas on vahe veelgi suurem. Viljapuu pst kraavi suubuva truubi põhja kõrgus on 9,81 m, seega langust 50 m kohta 1,17 m, mis on piisav, et tagada apellandi kinnistult vee ärajuhtimine. Maardu Linnavalitsuse spetsialistid kontrollisid 03.01.2007 kinnistuga piirnevate sadeveeviimarite olukorda ning tuvastasid, et kraavide ning truupide seisund on rahuldav, üleujutusi selles piirkonnas ei esine. Ka Kallavere tee alune truup toimis kontrollimise momendil häireteta. Kui apellandile kuuluv kinnistu oleks pidevalt üle ujutatud või liigniiske, peaksid seda olema ka tema naabrite kinnistud. Vastustaja pole saanud kaebaja naabritelt ühtegi vastavasisulist kaebust.

2) Nõue on esitatud tähtaega rikkudes. Alles apellatsioonkaebuses selgitas apellant, et kaebuses nimetatud „endise läbilõike ja voolu kõrguse“ all peab ta silmas väidetavalt 1956/1957 paigaldatud truubi andmeid. Kuna apellandi väitel asendati truup 1993. a., rikuti tema väidetavaid õigusi seega juba sel ajal. Ei apellant ega ükski teine Muuga elanik pole enne käesolevas asjas kaebuse esitamist, st ca 11 aasta vältel, taotlenud endise truubi taastamist. Linnavalitsusel puuduvad usaldusväärsed andmed ka selle kohta, kas apellandi viidatud 1,4 m läbimõõduga truup üldse olemas oli, sellekohaseid tõendeid pole kohtule esitatud.

3) Halduskohus on õigesti hinnanud truubi läbilaskevõimet. Truubi eesmärk ei ole koguda vett, vaid juhtida Viljapuu pst kraavi kogunenud sadevesi Kallavere tee alt läbi Kabelkivi ojja. AS Maa ja Vesi arvamuse kohaselt on truubi läbilaskevõime piisav ka kevadiste maksimumvooluhulkade puhul. Truubi kõrgus Kroonlinna nulli suhtes ei saa olla eesmärk omaette. Apellant pole selgitanud, kuidas tagaks enamuses pinnasesse maetud truup vee piisava läbivoolu maksimumvooluhulkade puhul. Tema väited truubi põhja kõrguse kohta on ekslikud, sest 2000. a. pärineval Maardu linna digitaalsel aluskaardil, mida täiendatakse pidevalt vastavalt uute mõõdistuste laekumisele, on truubi põhja kõrguseks Tarasoo kvartali poolses otsas 9,35 m, Kabelkivi oja poolses otsas aga 9,08 m. Aluskaardil pole uut truupi veel kajastatud, kuid on teada, et see asub ligikaudu 30 cm sügavamal kui varasem truup. 1966 koostatud kraavi pikiprofiil ei ole tõendina asjakohane ning selles märgitud kõrgused usaldusväärsed, kuivõrd Eestis on kasutusel kõrgussüsteem BK77, mis võeti kasutusele 1977. a.-l, seega 11 aastat peale kraavi pikiprofiili koostamist.

4) Kaebuse rahuldamise korral on otsuse täitmine vastustajale ebamõistlikult koormav ning halvendaks olemasolevat olukorda. 1,4 m läbimõõduga truubi paigaldamisel tuleks truup apellatsioonkaebuses nõutu põhjal kaevata olemasolevate kraavide põhjadest ligikaudu 0,77 m sügavamale pinnasesse, kraavidest tulevat vett juhtima jääks aga alla poole truubi ristlõikest, seega tegelikkuses truubi läbimõõt ning võime vett juhtida väheneks olemasoleva olukorraga võrreldes oluliselt. Kui apellandi arvates tuleks süvendada ka olemasolevaid kraave ligikaudu meetri võrra, oleks kraavide sügavus ca 2 m. 2 m sügavuse kraavi laius on vähemalt 4 m. Selliseid kraave oleks Muuga tänavatele võimalik rajada üksnes sõiduteede (mis on juba praegu liiga kitsad) arvelt. Olemasolevate sõiduteede asendamine 4 m laiuste kanalitega oleks vastuolus KOKS §-s 6 sätestatuga, mis kohustab omavalitsust lisaks veevarustusele ja kanalisatsioonile korraldama ka teede ja tänavate korrashoidu. Kuna sadeveesüsteem toimib praegu ka vihmastel perioodidel rahuldavalt, pole mõistlik ega otstarbekas teha kulutusi kaebaja soovitud ulatuslikele ümberehitustele. Isegi juhul, kui truubi läbilaskevõime oleks oluliselt suurem, ei tagaks see vee äravoolu juhul, kui Muuga ojas peaks veetase kerkima praegusest oluliselt kõrgemale tasemele. Selles osas ei saaks vastustaja siis

3-04-335 5(9) midagi ette võtta, sest suubumiskoht asub Viimsi valla territooriumil (vt AS Maa ja Vesi arvamus).

5) Apellatsioonkaebuse väited, mis puudutavad Kallavere tee äärde ümbertõstetud kraavi, ei ole asjakohased, sest apellant ei ole vastavat nõuet esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

5. Halduskohtule esitatud kohustamiskaebuse rahuldamiseks on alust juhul, kui nõutud toimingu sooritamatajätmine rikuks kaebuse esitaja subjektiivset avalikku õigust ja eksisteeriks kaebuse esitaja õigusi kaitsev avaliku õiguse norm, millest tulenevalt oleks haldusorganil kohustus toimingu sooritamiseks.

Käesolevas asjas nõuab kaebuse esitaja Maardu Linnavalitsuselt linna maal asuva truubi ümberehitamist põhjendusega, et olemasolev truup ei taga vee küllaldast ärajuhtimist kaebuse esitaja kinnisasjalt, mille tagajärjel on kinnisasja tabanud liigniiskus ja üleujutused, mis kahjustavad kaebuse esitaja AÕS § 68 lg 1 nimetatud õigust - omandiõigust nimetatud kinnisasjale - takistades kinnisasja kasutamist. Linnavalitsuse kohustuse põhjendamiseks kaebuse esitaja nõutud parameetritega truubi rajamiseks viidatakse apellatsioonkaebuses KOKS § 6 lg-le 1, mis sätestab kohaliku omavalitsuse ülesandena muuhulgas veevarustuse ja kanalisatsiooni ning heakorra korraldamise.

6. KOKS § 6 lg 1 eesmärgiks on kohaliku omavalitsuse pädevuses olevate kohaliku elu küsimuste ringi piiritlemine, mitte isikule subjektiivse avaliku õiguse loomine nõuda konkreetse loodusliku vee ärajuhtimist tagava kuivendussüsteemi rajamist ja parendamist. Normi toime hindamisel tuleb arvestada sellega, et viidatud küsimuste korraldamine sõltub väga olulisel määral kohaliku omavalitsuse üksuse majanduslikest võimalustest ning piiratud ressursse tuleb kohalikul omavalitsusel kasutada optimaalsel määral ka muude oluliste ülesannete täitmiseks kui viidatud sättes nimetatud. Pole küll välistatud, et üksikjuhtumi asjaoludest lähtuvalt võib sellest normist koosmõjus põhiseaduse §-ga 32 tuleneda isiku nõudeõigus omavalitsuse kohustamiseks aktiivseks tegevuseks, kuid selline õigus ei saa tekkida üksnes asjaolust, et olemasolev kuivendussüsteem funktsioneerib puudustega ning ei võimalda isiku vara kaitset parimal võimalikul määral. Samuti piirab nõude ulatust kohustus vältida avaliku sektori vahendite ebaproportsionaalselt suurt kulutamist.

Käesoleva juhtumi asjaolude valguses ei saa väita, et kohalik omavalitsus oleks piirkonna looduslike vete ärajuhtimisel tegevusetu. Asjas on vaidlusaluse truubi rajamisega seoses esile toodud järgmised asjaolud. 1957. aastal rajatud truubi, mille läbilaskevõime oli kaebuse esitaja hinnangul rahuldav, lõhkusid kaebuse esitaja sõnul 1993. a. suure raskusega sõidukid (kaebaja selgitused I kd tl 89, 98). 1993. a. paigaldati senisest väiksema läbimõõduga truup, mis aga vett küllaldaselt ei juhtinud, ning sama truubi kõrvale rajati 2004. a. suurema läbimõõduga truup. Kuigi selle läbilaskevõime pole kaebaja sõnul samuti piisav, pole asjas esitatud tõendite alusel põhjust arvata, et see vee ärajuhtimise funktsiooni vähemalt arvestatavas ulatuses ei täidaks. Pole ka mõistlikku põhjust kahelda vastustaja väidetes, et truubi sügavuse muutmine kaebaja nõutud määras ning sellega kaasnev vajadus muuta olulisel määral ka kraavide põhja kõrgust väljuks piirkonnast liigvee ärajuhtimise mõistliku maksumusega ja optimaalsete lahenduste piirest.

3-04-335 6(9)

7. Ka juhul, kui vaadelda esitatud kaebust linna vastu esitatud omandi kasutamise õiguse kaitse tsiviilõigusliku hagina AÕS § 89 alusel, ning lahendada see sisuliselt (juhindudes Riigikohtu erikogu 10. aprilli 2002. a. määruses nr 3-3-4-2-02 võetud seisukohast, et kui isik on pöördunud halduskohtusse vaidluses, mille lahendamine pole seaduse järgi halduskohtu pädevuses, ja halduskohus on kaebuse vastu võtnud ning protsessiosalised ei ole esimese astme halduskohtu otsuse tegemiseni halduskohtu pädevust vaidlustanud, siis, lähtudes vajadusest lahendada vaidlus mõistliku aja jooksul, ei ole mõistlik tühistada kohtuotsust üksnes põhjusel, et seaduse järgi ei kuulu vaidlus lahendamisele halduskohtus), ei kuuluks see rahuldamisele.

8. AÕS § 89 sätestab: „Omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma.“ Seega on nõude rahuldamise eeltingimuseks, et kohalik omavalitsus on rikkunud kaebuse esitaja omandiõigust.

Apellatsioonkaebusele esitatud vastuväidete refereeringu p-st 1 nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et vastustaja maal asuva truubi kaudu toimub muuhulgas kaebuse esitaja kinnistult pärit loodusliku vee äravool. Tuvastamaks, kas vastustaja on rikkunud kaebuse esitaja õigusi, tuleb esiteks selgitada, kas kaebaja nõutud truubi rajamata jätmine on olnud vastuolus seaduse nõuetega. Kui vastus sellele on jaatav, siis tuleks kindlaks teha, kas see tegevusetus on halvendanud kaebuse esitaja kinnisasja seisundit, põhjustades üleujutusi või liigniiskust.

9. Kuni 1. juulini 2003. a. kehtinud AÕS § 163 lg 1 järgi ei olnud kinnisasja omanikul õigust takistada kõrgemal asuvalt maatükilt oma maatükile looduslikul teel vihma-, lume-, allika-, põhjavõi muu loodusliku vee voolamist või imbumist. Riigikohus on 13.12.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-141-04 (p 18), tuginedes veeseaduse § 8 lg-le 1 ja lg 2 p-le 5, § 17 lg-le 3, § 21 p-le 2 ja § 34 p-dele 1 ja 3, leidnud, et ka kehtivast õigusest tuleneb kinnisasja omaniku kohustus taluda loodusliku vee loomulikku imbumist ja voolamist naaberkinnisasjalt. Seda talumiskohustust ei saa vastustaja olla rikkunud juba seepärast, et antud juhul ei ole tegemist vee loomuliku imbumise ja voolamisega kaebuse esitaja kinnisasjalt vastustaja maale. Vaidlust pole selles, et vett juhitakse kaebuse esitaja maalt vastustaja maale ja sealt läbi sellekohaste rajatiste – kraavid ja truubid – abil. Ka Riigikohtu eelviidatud lahendis (p 21) on leitud, et loodusliku vee voolamist ei saa samastada loodusliku vee teadliku ärajuhtimisega maatükilt naabri maatükile selleks rajatud kraavi, toru vms kaudu.

10. Seadus on kinnisasja omaniku kohustusi seoses loodusliku vee teadliku juhtimisega tema maatükile ning sealt läbi sellekohaste rajatiste kaudu reguleerinud järgnevalt.

Kuni 1. juulini 2003. a. kehtinud AÕS § 163 lg 3 järgi oli maatüki omanik maa kuivendamiseks kohustatud hüvituseta laskma juhtida oma maatükile looduslikku vett, kui see varem loomulikul viisil sinna voolas või imbus. Kui selline vee juhtimine tekitas talle kahju, võis ta sama sätte järgi nõuda, et kõrgema maatüki omanik pikendaks omal kulul kunstlikku veejuhet läbi madalama maatüki. Samuti oli kinnisasja omanikul kuni 1. juulini 2003. a. kehtinud AÕS § 164 lg 1 järgi õigus ehitada läbi võõra maatüki veejuhe oma maatüki kuivendamiseks, niisutamiseks, üleujutamiseks, veega varustamiseks, kanalisatsioonivee ärajuhtimiseks, veejõu kasutamiseks ning muuks seadusega lubatud otstarbeks, sõltumata võõra maatüki omaniku nõusolekust. Veejuhtme ehitamisel tuli AÕS § 164 lg 2 kohaselt

3-04-335 7(9) arvestada võõra maatüki omaniku huve ning § 164 lg 3 järgi maksta omanikule, kelle maatükki veejuhe läbib, eelnevat hüvitist veejuhtme ehitamise ja kasutamise eest.

Kehtiva normistiku suhtes on Riigikohtu 13.12.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-141-04 (p-d

22 ja 23) avaldatud järgmiseid seisukohti. Loodusliku vee tahtelist ja suunatud ärajuhtimist maatükilt veeseadus selgelt ei reguleeri. Sellist tegevust maa liigniiskuse või üleujutuse vältimiseks saab lugeda tavatähenduses maaparanduseks, millega seonduvat tegevust reguleeritakse maaparandusseaduses, mille § 13 lg 5 õigustab nõudma teise kinnisasja omanikult nõusolekut ja servituuti kinnisasja jaoks maaparandussüsteemi rajamiseks teisele kinnisasjale. Kuigi selle seaduse § 2 järgi mõistetakse maaparandusena vaid toiminguid maatulundusmaa ja maapiirkonnas paikneva põllumajanduslikult kasutatava elamumaa sihtotstarbega eluasemekohtade maa suhtes, võib ülaltoodud regulatsiooni kohaldada analoogia korras ka linna piirkonnas vee ärajuhtimisel maa kuivendamise eesmärgil. Ka ehitusseadusest (EhS, § 14 lg 1) tuleneb õigustus rajada vee ärajuhtimiseks trasse läbi teise isiku kinnisasja, nõudes selleks AÕSRakS § 152 lg 2 järgi servituudi seadmist. Kui olemasolevat veejuhet saab lugeda tehnovõrguks või -rajatiseks ja see on rajatud enne 1999. a.

1. aprilli, peab kinnisasja omanik taluma seda AÕSRakS §-des 152-154 sätestatud ulatuses ja korras.

Eeltoodust saab kinnisasja omaniku kohustuste sisu kohta seoses loodusliku vee teadliku juhtimisega tema maatükile ning sealt läbi sellekohaste rajatiste kaudu teha järgmise käesolevas asjas olulise järelduse. Kuigi seadusest tuleneb teatud tingimustel kinnisasja omaniku kohustus eeltoodud tegevust võimaldada, lubades ühtlasi sellekohaseid rajatisi oma kinnisasjale rajada ja neid seal taluda, ei ole ta kohustatud täitma teiste kinnisasjade omanike nõudeid selliseid rajatisi rajada ja korras hoida omal kulul. Seadme vastustaja kulul rajamist aga kaebuse esitaja käesolevas asjas nõuabki.

11. Vaidlusaluse truubi rajamise ja parendamisega seoses esile toodud asjaolud (vt käesoleva otsuse p 6) näitavad, et kohalik omavalitsus on võtnud ette meetmeid truubi hooldamiseks ja parendamiseks. Vaid sellest, et need pole kaebaja hinnangul olnud piisavad, ei saa järeldada kohaliku omavalitsuse poolset rajatise talumiskohustuse rikkumist.

12. Eeltoodud põhjustel ei ole põhjendatud nõue linnavalitsuse kohustamiseks rajama Kabelkivi truup, mis vastaks 1957. a. parameetrites (mis apellatsioonkaebuses toodud kaebuse täpsustuse kohaselt vastavad läbilõikele 1,4 m ja kõrgusele 8,54 m Kroonlinna nullist), mis tugineb üksnes asjaolul, et olemasolev truup ei taga vee piisavat äravoolu kaebaja kinnistult.

II

13. Eeltoodust ei saa siiski järeldada, nagu poleks kaebuse esitajal oma õiguste kaitseks võimalik kohalikule omavalitsusele ja halduskohtule seoses vaidlusaluse truubiga esitada üldse mingeid nõudeid.

14. Asja materjalidest ilmneb, et vaidlusaluse truubi ümberehitus on 2004. a. teostatud Maardu Linnavalitsuse 17.05.2004 ehitusloa nr 1087 sadevetekraavi ümbertõstmiseks Viljapuu pst ja Kallavere teel tehtud tööde raames. Ehitusloa andmise aluseks oli OÜ Veka Inseneribüroo 2003. a. projekt (I kd tl 55-78). 15.03.2005 on Maardu Linnavalitsuse komisjon koostanud ehitustööde teostajale OÜ-le Torm Projekt akt-ettekirjutuse (I kd lk 53), mille kohaselt on tuvastatud, et projekti ja ehitusloa kohased tööd ei ole lõpetatud. Aktis on märgitud, et Kallavere tee alla on paigutatud lisaks endisele uus truup läbimõõduga 1 m, kuid

3-04-335 8(9) projektis ettenähtud truubi läbimõõt on 1,2 m (faktiliselt paigutatud 0,7 m ja 1,0 m truupide ristlõigete summa on siiski suurem kui projektikohase 1,2 m läbimõõduga truubil); ehitatud kraavi kaldad ei ole kindlustatud ja kraav ning truup on osaliselt täitunud vesiliivaga. OÜ-d Torm Projekt kohustati teostama kraavi ja truupide puhastus ning kraavi kallaste kindlustamine vastavalt ehitusprojektile hiljemalt 1. maiks 2005. Toimikusse on lisatud ka Keskkonnainspektsiooni 30.08.2005 objekti kontrollimise protokoll (I kd 152), milles avaldati kahtlust, et ehitusprojektist pole kinni peetud; erinevalt projektis märgitust ei ole Maardu Linnavalitsus teinud töövõtjale ülesandeks paigaldada geotekstiili (geovõrkusid), Karikakra tee kruntide sadevee ja pinnasevee äravool on tagatud valgumisega Viljapuu pst kraavi, samas aga on kraavidesse paigaldatud betoonrennid, mille tõttu on vee valgumine kraavi võimatu.

15. Veenev ei ole linnavalitsuse kaebusele vastuses (I kd tl 51-52) toodud selgitus, et faktiliselt paigaldatud 1,0 ja 0,7 m läbimõõduga truupide ristlõigete summa ületab projektis ettenähtud 1,2 m läbimõõduga truubi ristlõiget, mistõttu vastab truup selles osas projekteeritule. See teoreetiline arutlus ristlõigete summeerimisest ei arvesta asjaolu, et väiksema läbimõõduga truup ummistub kergemini, mistõttu võib praktikas olla oluline vahe, kas truup koosneb ühest suure või mitmest väikese läbimõõduga torust.

16. EhS § 12 lg 1 kohaselt peab ehitamine toimuma vastavalt ehitusprojektile. Sama seaduse §

18 lg 2 kohaselt peab ehitusprojekt olema koostatud selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks selle seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele. EhS § 3 lg 1 kohaselt peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale.

EhS § 59 lg 2 kohaselt kuulub ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevusse. EhS § 40 lg 1 kohaselt peab inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise omanik sellise ehitise kas viima vastavusse ehitisele esitatavatele nõuetele või lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. Sama seaduse § 61 lg 3 p 2 kohaselt on linnavõi vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus teha ehitusettevõtjale ettekirjutuse juhul, kui ehitamise käigus ei peeta kinni ehitusprojektist. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt on selle paragrahvi lg-tes 1–3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral ehitusjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras; sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 11 lg 1 sätestab, et kui adressaat hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul ei täida talle ettekirjutusega pandud kohustust, mis ei ole temaga lahutamatult seotud, võib pädev haldusorgan selle adressaadi kulul täita ise või korraldada selle täitmise kolmanda isiku poolt (asendustäitmine).

Eelnimetatud sätetest tuleneb isiku subjektiivne avalik õigus nõuda kohalikult omavalitsuselt ehitusseaduses ja asendustäitmise ja sunniraha seaduses toodud meetmete rakendamist, kui ehitise mittevastavuse tõttu ehitusloa kohasele projektile seab ehitis ohtu isiku elu, tervise või vara. Kui sellisele ehitisele on väljastatud kasutusluba, on vajalikuks õiguskaitsevahendiks ka kasutusloa tühistamise nõue. Kui isik leiab aga, et ehitise mittevastavus ehitisele esitatavatele nõuetele on põhjustatud just ehitusprojektist, tuleb isikul õiguskaitsevahendina taotleda ehitusloa tühistamist, sest EhS § 24 lg 1 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel keelduda ehitusloa väljastamisest juhul, kui ehitusprojekt ei vasta nõuetele. Selliseid õiguskaitsevahendeid saab isik seega kasutada ka olukorras, kus kuivenduskraavi rajamine või rekonstrueerimine ehitusprojektile mittevastaval viisil või nõuetele mittevastava ehitusprojekti kohaselt toob kaasa isiku vara kahjustumise liigniiskuse või üleujutuste läbi selle tõttu, et kuivenduskraav ei täida enam oma eesmärki liigvee ärajuhtimise osas.

3-04-335 9(9)

17. Käesolevas asjas esitatud nõue taastada Kabelkivi truup 1957. a. parameetrites (mis apellatsioonkaebuses toodud kaebuse täpsustuse kohaselt vastavad läbilõikele 1,4 m ja kõrgusele 8,54 m Kroonlinna nullist) ei ole aga samastatav ühegi eelviidatud õiguskaitsevahendiga, sh nõudega kohustada linnavalitsust konkreetse ehitusjärelevalve haldusakti andmiseks või toimingu teostamiseks, tagamaks rajatise (truup koos muude kuivendussüsteemi elementidega) vastavusse viimine 17.05.2004 ehitusloa nr 1087 kohase projektiga.

Kuigi apellatsiooniastmes esindab kaebuse esitajat riigi õigusabi korras vandeadvokaat, ei ole kaebuse esitaja poolt esile toodud, et asja lahendamisel halduskohtus sai määravaks kaebuse esitajal kvalifitseeritud õigusabi puudumine, mille tõttu jäi esitamata kaebuse esitaja eesmärkidele vastav nõue.

III

18. Eeltoodud põhjustel jääb Vaike Kotkase apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Pooled ei ole esitanud taotlusi apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmiseks vastaspoolelt.

Lauri Madise Silvia Truman Ivo Pilving