2-04-650/19 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kai Kullerkupp, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 11.06.2007, Tallinn Tsiviilasja number 2-04-650 Tsiviilasi R.S hagi K.S vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 28.02.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K.S ja R.S apellatsioonkaebused Kohtuistungi toimumise aeg 31.05.2007, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R.S ja esindaja Mihkel Tuus Kostja K.S ja esindaja vandeadv. Kersti Põld Resolutsioon

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 28.02.2006 otsus väljamõistetud hüvitise ja kohtukulude osas ja teha selles osas uus otsus.

2. Jätta K.S omandiks x asuv korteriomand (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonna registriosa nr xxxxxxx, vana registriosa number xxxxx) väärtusega 760 000 krooni.

3. Välja mõista K.Slt enamsaadud ühisvara arvelt hüvitist 397 700 (kolmsada üheksakümmend seitse tuhat seitsesada) krooni R.S kasuks.

4. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks seada R.S (IK xxxxxxxxxxx) kasuks kohtulik hüpoteek summas 397 700 krooni Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonna registriosas nr xxxxxxx registreeritud ja K.S omandis olevale korteriomandile x ja selles osas kuulub otsus viivitamatule täitmisele TsMS § 445 lg 1 alusel.

5. Apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt ja poolte kohtukulud jätta nende endi kanda.

6. Saare maakonnas x vallas x külas asuv x kinnistu (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonna registriosa nr xxxxxxx, vana registriosa number xxxxx) tunnistada K.S lahusvaraks.

7. K.S ja R.S ühisvara koosseisu kuuluv vallasvara on jagatud Tallinna Ringkonnakohtu

2(5) 26.09.2006 otsusega, milline jõustus Riigikohtu 08.03.2007 otsusega nr 3-2-1-12-07. Otsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest vandeadvokaadi vahendusel.

Asjaolud

1. R.S esitas 11.06.2004 K.S vastu hagi poolte abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuuluvad poolte ühisvara hulka Kuressaare vanalinnas x asuv korteriomand 380 000 krooni väärtuses ja selle sisustus 114 100 krooni väärtuses, Saare maakonnas x vallas x külas asuv x kinnistu 380 000 krooni väärtuses ja selle sisustus 15 400 krooni väärtuses. Hageja palus jätta enda omandisse kinnistu ja selle sisustuse ning kostja omandisse korteriomandi ja selle sisustuse. Kohtumenetluse käigus muutis hageja hagi eset ja täiendas hagiavaldust. 7.04.2005 esitatud avalduses möönis hageja, et kinnistu on kostja lahusvara ega nõudnud selle jagamist ühisvarana. Lisaks arvestas hageja ühisvara hulka ka tema valduses oleva sõiduauto Audi CC. Hageja lõpliku seisukoha järgi on korteriomandi väärtus vastavalt OÜ Krausberg Kinnisvara eksperdihinnangule 2005 septembri seisuga

650 000 krooni ja vallasasjade väärtus 97 000 krooni. Kokku on pooltel ühisvara 747 000 krooni väärtuses, millest pool (373 500 krooni) kuulub hagejale. Kuna kostjale jääb vara

721 450 krooni väärtuses, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 347 950 krooni. Kohtukulud palus hageja jätta kostja kanda.

Kostja seisukoht

2. Kostja oli nõus ühisvara jagamisega, kuid vaidles vastu hageja pakutud vara väärtusele. Ta nõustus maksma hagejale enam saadud ühisvara arvel kompensatsiooni, kuid mitte hageja taotletud ulatuses. Korteriomandi väärtus oli AS Arco Vara Saare büroo arvamuse kohaselt 2002. a oktoobris, s.o abielusuhete lõppemise ajal 300 000 krooni. Ühisvara jagamisel tuleb arvestada asjaolu, et kostja tegi korteriomandile kulutusi 25 351 krooni ulatuses. Rahalise hüvituse kindlaksmääramisel palus kostja arvestada asjaoluga, et ta on 40% ulatuses püsivalt töövõimetu, ja sellest tulenevalt kalduda perekonnaseaduse (PKS) § 19 lg 2 p 1 alusel kõrvale abikaasade osade võrdsusest ning vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetava hüvituse summat 40% võrra. Poolte kogu ühisvara väärtus hagi esitamise ajal oli 482 300 krooni, seega on kummagi poole osa 241 150 krooni. Hagejal on õigus saada kostjalt enam saadud vara arvel rahalist hüvitust 196 350 krooni, millest tuleb maha arvata 1/2 kostja kantud kuludest (12 675 krooni) korteriomandile, seega 183 674 krooni 50 senti, mida tuleb kostja tervisliku seisundi tõttu vähendada 40% võrra.

Maakohtu otsus

3. Saare Maakohus lahutas 25.10.2004 osaotsusega poolte abielu ja tuvastas, et abielusuhted lõppesid 2002. aasta oktoobris. Pärnu Maakohus rahuldas 28.02.2006 otsusega abikaasade ühisvara jagamise nõude. Maakohus jättis hageja omandisse vallasasjad 35 250 krooni väärtuses ning kostja omandisse korteriomandi ning vallasasjad kokku 448 650 krooni väärtuses, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 206 700 krooni. Maakohus võttis vastu hageja loobumise hagist osas, millega hageja palus tunnistada poolte ühisvaraks kinnistu, ja lõpetas selles osas menetluse.

4. Maakohus leidis, et PKS § 18 lg 2 järgi tuleb nii ühisvara koosseis kui ka selle väärtus määrata kindlaks abieluliste suhete lõppemise aja seisuga. Sellest tulenevalt tuvastas maakohus, et pooltele kuulus ühisvara abieluliste suhete lõppemise ajal, s.o 2002. aasta oktoobris 483 900 krooni väärtuses, millest kummalgi on õigus poolele (241 950 krooni). Korteriomandi väärtus oli abielusuhete lõppemise ajal 380 000 krooni. Asjakohane ei ole hageja esitatud tõend selle kohta, milline oli korteriomandi väärtus esimese astme kohtu

3(5) menetluse ajal 2005. aastal. Muu vara väärtus määrati kindlaks esitatud dokumentaalsete tõendite ning poolte antud subjektiivsete hinnangute keskmise väärtuse alusel, arvestades ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 65 sätestatut. Maakohus ei vähendanud hagejale makstavat hüvitist kostja tervisliku seisundi tõttu PKS § 19 lg 2 p 1 alusel ega arvestanud kostja tehtud kulutusi korteriomandile, sest katuse remondikulud kanti abieluliste suhete ajal, maamaks ja kindlustusmaksed pärast abieluliste suhete lõppu.

K.S apellatsioonkaebuse põhjendused

5. K.S palus otsuse tühistada osaliselt ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega korteriomandi aadressil x Kuressaares väärtuseks ühisvara jagamisel on 300 000 krooni ja muruniiduki väärtuseks 1 500 krooni, lugeda jagatava ühisvara koguväärtuseks 401 900 krooni, millest kummalgi poolel on õigus varale summas 200 950 krooni, arvestades K.S poolt ühisomandis olnud korteriomandile tehtud kulutusi, mõista K.Slt enamsaadud ühisvara arvelt R.Sle 153 024,50 krooni. Otsus on korteriomandi väärtuse tuvastamise osas vastuoluline. Kohus leidis õigesti, et poolte abielusuhete lõppemise aeg on 2002.a oktoober ja selle aja seisuga tuleb kindlaks määrata ühisvara koosseisu kuuluvate esemete väärtus, samas lähtus kohus korteriomandi väärtuse kindlaksmääramisel hagi esitamise aegsest väärtusest. Kohus jättis alusetult arvestamata kostja tehtud kulutused korteri parendamiseks

– katuse vahetamiseks tehtud kulutused 23 046 krooni, tasutud maamaksu 364 krooni ja kindlustusmaksed 1 941 krooni, kokku 25 351 krooni. Kuna ühisomandis oleva korteriga seotud kulutusi kandis kostja ainuisikuliselt, on hageja oma rahalisi vahendeid kostja arvel säästnud. Hageja avaldas 18.01.2006 kohtuistungil, et on nõus vähendama muruniiduki väärtust 1 750 kroonini, kostja avaldas, et tema arvates on muruniiduki väärtus 1 500 krooni. Arvestades muruniiduki kulumisastet, on õige lugeda selle väärtuseks 1 500 krooni.

6. Ühisvara koguväärtus on 401 900 krooni, millest kummalgi poolel on õigus varale summas

200 950 krooni. Ühisvara jagamisel otsuses toodud viisil jääb hagejale vara 35 250 krooni väärtuses ja kostjale 366 650 krooni väärtuses. Kostja peab maksma enamsaadud ühisvara arvelt 165 700 krooni, millest tuleb maha arvestada kostja poolt ühisomandile tehtud kuludest ½, so 12 675,50 krooni, mille arvel on hageja oma vara kostja arvel säästnud. Väljamõistetava hüvitise summa on 153 024, 50 krooni. Kohus jättis ebaõigesti kostja kohtukulu kostja kanda.

R.S apellatsioonkaebuse põhjendused

7. R.S palus otsuse tühistada ühisvara koosseisu ja hagejale jäävate aiatööriistade osas ning jätta need uue otsusega ühisvara koosseisust ja hagejale jääva vara koosseisust välja; ühisvara väärtuse ja pooltele jääva vara väärtuse osas – määrata hagejale jäävate nahkdiivanite väärtuseks 11 500 krooni, sektsioonkapi väärtuseks 3 500 krooni ning muruniiduki väärtuseks 1 750 krooni. Hageja palus muuta hüvitise suurust ja mõista uue otsusega kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 343 075 krooni. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtukulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hageja ei nõustunud otsusega korteriomandi väärtuse määramise osas. Kohus tõlgendas vääralt PKS § 18 lg-t 2, mille teise lause kohaselt määratakse ühisvara koosseis kindlaks abielusuhete lõppemise seisuga. Abikaasade ühisvara väärtuse määramist PKS § 18 lg 2 ei käsitle. Poolte ühisvara väärtus määratakse kindlaks ühisvara jagamise aja seisuga. Eeltoodu tuleneb PKS § 19 lg-st

4. Kohus ei arvestanud, et ühisvara jagamisel lõpeb ühisomand ja tekib ühe isiku ainuomand kohtuotsuse alusel. Kuni ühisomandi lõpetamiseni kannavad mõlemad abikaasad asjaga seotud koormatisi ja kulutusi (AÕS § 70 lg 6 ja § 74 lg 1). Seetõttu on õige määrata jagatava ühisvara väärtus otsuse tegemise aja seisuga. Korteriomandi väärtus on OÜ Krausberg Kinnisvara 05.09.2005 eksperthinnanguga määratud 650 000 krooni, mis on ühisvara jagamise ajale lähim hinnang. Hageja esitas 18.01.2006 taotluse jätta arvestamata AS Arco

4(5) Vara Saare Büroo korteriomandi eksperthinnangu kui võltsitud tõendi. Kohus jättis taotluse rahuldamata. Hinnangu koostamisel võrreldavate tehingutena aluseks võetud tehinguid tegelikult tehtud ei ole. Y kinnistul korteriomandeid seatud ei ole, T hoones ei asu korteriomandit, mille reaalosaks on kahetoaline korter suurusega 52 m2, nagu on märgitud eksperthinnangus. Hageja ei nõustunud kohtu seisukohtadega kahe nahkdiivani osas. Diivanid osteti detsembris 2000.a. hinnaga 15 500 krooni. Kohus, määrates diivanite hinnaks 15 000 krooni, ei arvestanud asja kulumist ning väärtuse langemist. Diivanite väärtus on 11 500 krooni. Sektsioonkapi väärtuseks tuleb lugeda 3 500 krooni, mis on poolte hinnangute keskmine. Kohus eksis muruniiduki väärtuse määramisel kostja kahjuks. 18.01.2006 istungil leidis hageja, et muruniiduki hind on 1 750 krooni, mis tuleb otsuses lugeda muruniiduki väärtuseks. Kohus ei arvestanud et pooled leppisid kokku arvata kostja valduses olevad aiatööriistad väärtusega 500 krooni ühisvarast välja.

8. Ühisvara koguväärtus on 747 650, millest kummalgi poolel on õigus varale summas

373 825 krooni. Hagejale jääb vara 30 750 krooni väärtuses ning kostjale 716 900 krooni väärtuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis 343 075 krooni.

Vastused apellatsioonkaebustele

9. K.S ei nõustunud hageja apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. R.S kostja apellatsioonkaebusele kirjalikult ei vastanud.

Ringkonnakohtu 26.09.2006 lahend

10. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu 28.02.2006 otsuse ja tegi uue otsuse. Kohus jättis R.S omandiks sõiduauto Audi 80 CC reg nr xxx XXX väärtusega 6 000 krooni; Kuressaares x korteris asuvad vallasasjad - 2 nahkdiivanit väärtusega 11 500 krooni; sektsioonkapi väärtusega 4 000 krooni; muusikakeskuse „Aiwa” väärtusega 2 500 krooni; baarikapi väärtusega 1 200 krooni; söögilaua ja 6 tooli väärtusega 2 350 krooni; videomagnetofoni „Philips” väärtusega 1 350 krooni; Saare maakonnas x vallas x külas x kinnistul asuvad vallasasjad - köögilaua ja 4 tooli väärtusega 1 500 krooni; diivanilaua väärtusega 300 krooni; väikese magamistoa mööbli (kušett ja 2 raamaturiiulit) väärtusega

250 krooni; õlleankru väärtusega 300 krooni; so kokku vara 31 250 krooni väärtuses. K.S omandiks jättis kohus korteriomandi x (Saare Maakohtu Kinnistusameti registriosa nr xxxxx) väärtusega 650 000 krooni; korteris x asuvad vallasasjad - köögimööbli tehnikaga väärtusega 35 000 krooni; televiisori „Daewoo” väärtusega 1 500 krooni; magamistoa mööbli väärtusega 15 000 krooni; esikumööbli väärtusega 8 000 krooni; Saare maakonnas Mustjala vallas Pahapilli külas Sarapuu kinnistul asuvad vallasasjad - magamistoa mööbli (riidekapp, voodi, laud) väärtusega 1 000 krooni; diivani, 2 tugitooli ja kiiktooli väärtusega

3 500 krooni; veranda mööbli (diivan, 2 tooli, 2 tugitooli, TV laud) väärtusega 1 150 krooni; muruniiduki väärtusega 1 500 krooni; so vara kokku 716 650 krooni väärtuses. Kohus mõistis K.Slt R.S kasuks välja 342 700 krooni.

Riigikohtu 08.03.2007 otsus

11. Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse osas, millega määrati kindlaks korteriomandi väärtus ja mõisteti hageja kasuks välja hüvitis, samuti poolte vahel kohtukulude jaotamise osas ning saatis selles osas asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu otsus

12. Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

5(5) Riigikohtu 08.03.2007 lahendi kohaselt on pooltele siduv otsustus vallasvara jagamise osas ja käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb ringkonnakohtul määrata R.Sle väljamõistetava hüvituse suurus ja lahendada kohtukulude jaotus tulenevalt korteriomandi väärtuse määramisest. Vastavalt TsMS § 693 lg-le 2 on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja läbivaatavale kohtule kohustuslikud.

13. Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2006 otsusega jäeti R.Sle ühisvara 31 250 krooni väärtuses ja K.Sle 66 650 krooni väärtuses, millises osas on kohtuotsus Riigikohtu 08.03.2007 otsusega jõustunud. Pooltel ei ole vaidlust selles, et Kuressaares, x asuva korteriomandi väärtuseks on 760 000 krooni ja nad palusid kohtul arvestada hageja poolt esitatud hinnangut korteriomandi väärtuse kohta 2006 aastal. Poolte kokkuleppel tuleb korteriomand jätta K.S omandisse ja temalt välja mõista hüvitis enamsaadud ühisvara arvel. Pooltel on ühisvara kokku 857 900 krooni maksumuses. PKS § 19 lg 1 järgi loetakse ühisvara jagamisel poolte osad võrdseks. Seega on ühe abikaasa osa 428 950 krooni. Kuna K.Sle jääva vara maksumuseks on 826 650 krooni, tuleb temalt enamsaadu arvel välja mõista hüvitis R.S kasuks 397 700 krooni.

14. R.S on esitanud taotluse kohtuotsuse täitmise tagamiseks. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel otsuse täitmist tagada mõne hagi tagamise abinõuga. TsMS §

377 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Hageja on oma taotlust piisavalt põhjendanud ja kostja on sellega ringkonnakohtu istungil nõustunud, et kostjale jäävale korteriomandile Kauba 17-10 seada kohtulik hüpoteek summas 397 700 krooni R.S kasuks. Vastavalt TsMS § 445 lg-le 1 täidetakse kohtuotsus kohtuliku hüpoteegi seadmise osas viivitamata. Ringkonnakohtu istungil selgitas K.S, et ta soovib kohtuotsuse täitmisel vajadusel võõrandada talle kuuluva lahusvara, s.t. x vallas x külas asuva Sarapuu kinnistu, kuid tehingu tegemist takistab asjaolu, et notar peab kinnistut poolte ühisvaraks. Pooled paluvad fikseerida kohtuotsuses, et eelnimetatud kinnistu puhul on tegemist K.S lahusvaraga, millele ei laiene R.S õigused. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt tuleb poolte kohtukulud jätta nende endi kanda, arvestades ka Riigikohtu 08.03.2007 otsuse nr 3-2-1-12-07 p. 13 juhiseid.

U.Loonurm K.Kullerkupp A.Tänav