2-06-34646/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 20.06.2007.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-34646 Tsiviilasi MG hagi AG vastu abielulahutuse nõudes Menetlusosalised

Hageja MG(ik XXX); Hageja esindaja adv HR Kostja AG(ik XXX).

Istungi toimumise aeg 12.06.2007.a., Tallinn Istungil osalenud isikud Hageja MG, hageja esindaja advokaat HR, kostja AG

Kohtuotsuse resolutsioon

Lahutada MG´i (ik XXX) ja AG´i (ikXXX) vahel XXX sõlmitud abielu, mille kohta on tehtud kanne nr XXX. Alaealine tütar KG jätta elama ema elukohta. Poolte abielu lõpeb abielu lahutamise kohtuotsuse jõustumisest. Pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamisest. Kohtukulud jätta kostja AG´i kanda.

Hageja nõue ja asjaolud

Hageja ja kostja sõlmisid XXX. abielu. Hageja ja kostja perekondlikud suhted on lõppenud. Hageja ei pea võimalikuks perekonnasuhete taastamist. Hageja palub lahutada poolte vahel XXX sõlmitud abielu.

Kostja seisukoht

Kostja ei vaidle abielulahutusele vastu. Kostja palub abielu lahutada.

Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud.

TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Asja kohtuliku arutamise käigus on tuvastamist leidnud, et poolte abielu sõlmiti XXX XXX. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asja menetluse käigus on pooled avaldanud, et ei pea abielu jätkamist võimalikuks ja avaldanud tahet XXX sõlmitud abielu lahutada. Kuivõrd pooled abielu jätkamist võimalikuks ei pea, asub kohus seisukohale, et poolte abielu tuleb lahutada. Pooltel puudub vaidlus asjaolu üle, kelle elukohta jääb ühine tütar KG, kes elab koos emaga. PerekS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures elab laps. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Samuti ei ole vaidlust ühisvara jagamise osas. PerekS § 30 kolmanda punkti kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 438 lg 2 kohaselt otsustab kohus ka menetluskulude jaotuse. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abileuasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja taotles kohtukulude väljamõistmist kostjalt, kuivõrd hageja on lapsega kodune ja soovis lahendada asja kohtuväliselt, kuid kostja ei võimaldanud seda teha. Seega leiab kohus, et hageja kohtulud tuleb jätta kostja kanda. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja perekonnanimeks jätta abiellumisel võetud perekonnanimi „G “, kuivõrd nime tagastamiseks hageja soovi ei avaldanud. TsMS § 630 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamisest XXX toimunud kohtuistungil.

Liili Lauri Kohtunik