2-06-31964/12 · 2-06-31964/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Legislator summary

AI generated

Tühistada Harju Maakohtu 12.02.2007 otsus ja teha uus otsus, millega hagi Yliopiston Apteekki esitas 31.10.2006 Ülikooli Apteegi OÜ vastu hagi kaubamärgi

Legislator headnote

AI generated

Art. 8 ja, Art. 1 p-le, Art. 2 p-le1, Art. 41 lg-le; 2-06-31964/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 12.02.2007 otsus ja teha uus otsus, millega hagi Yliopiston Apteekki esitas 31.10.2006 Ülikooli Apteegi OÜ vastu hagi kaubamärgi

Keywords

AI generated

fraudulent acquisition trademark registration not subject to registration buyer concept of consumer foreign resident

AI generated

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-06-31964

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere

ja Tiit Kollom

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2007, Tallinnas

Tsiviilasi

Yliopiston Apteekki hagi Ülikooli Apteegi OÜ

vastu

kaubamärgi

õiguskaitset

välistavate

asjaolude tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.02.2007 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Yliopiston Apteekki apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

15. mai 2007, avalik kohtuistung

Istungile ilmusid

Hageja Yliopiston Apteekki (asukoht Valimontie 7,

Helsingi,

00380,

Soome

Vabariik),

esindaja

patendivolinik Urmas Kauler ja Kristjan Leppik

Kostja

Ülikooli

Apteegi

OÜ

(registrikood

xxxxxxxx, asukoht Toompuiestee 30, Tallinn

10149), esindaja adv Ants Mailend

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 12.02.2007 otsus ja teha uus otsus, millega hagi

rahuldada.

2. Tuvastada,

et

kaubamärgi

„ÜA

Ülikooli

Apteegi

+

kuju“

(kaubamärgitaotlus nr M200301209) osas esinevad kaubamärgiseaduse § 9

lg 1 p 10, § 10 lg 1 p-de 6 ja 7 ning tööstusomandi kaitse Pariisi

konventsiooni art 8 sätestatud kaubamärgi registreerimisest keeldumise

alused.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

2(11)

Menetluskulude jaotus

Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse

Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. Yliopiston Apteekki esitas 31.10.2006 Ülikooli Apteegi OÜ vastu hagi kaubamärgi

õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamiseks.

2. Hageja

on

Soome

Vabariigi

juriidiline

isik,

mille

põhitegevusala

on

apteegiteenused. Hageja ajalugu ulatub aastasse 1755. 1951. aastast kuulub

Yliopiston Apteekki Helsingi Ülikooli alla. Sõnapaar “yliopiston apteekki”

tähendus soome keelest eesti keelde tõlgituna on “ülikooli apteek”, mis viitab

Yliopiston Apteekki seotusele ülikooliga.

3. Hageja nimele on Soomes 15.06.1998 registreeritud kaubamärk

(“YA

Yliopiston Apteekki + kuju”) klassides 1, 3, 5, 10 ja 42. Hageja ja tema

samanimeline kaubamärk on Soomes püsivalt väga tuntud. Aastatel 1995 kuni 2003

tehtud turu-uuringute tulemustest nähtub, et “Yliopiston Apteekki” kuulub Soomes

viie tuntuma ärinime ja kaubamärgi hulka. Võib väita, et peaaegu iga Soome elanik

tunneb ärinime ja kaubamärki “Yliopiston Apteekki”.

4. Hageja esitas 03.09.2003 Eesti Patendiametile taotlused kaubamärkide

ja

“Yliopiston Apteekki Ülikooli Apteegi” registreerimiseks klassides 5, 35 ja 44.

Esimene on hageja nimele 09.12.2004 registreeritud, omades õiguskaitset alates

03.09.2003 (kaubamärgitunnistus nr 40294). Kaubamärgi “Yliopiston Apteekki

Ülikooli Apteek” registreerimistaotluse nr M200301322 menetlus on aga

Patendiameti algatusel peatatud. Patendiamet leiab, et hageja kaubamärgi

“Yliopiston

Apteekki

Ülikooli

Apteek”

registreerimine

sõltub

kostja

kaubamärgitaotluse nr M200301209 kohta tehtavast lõplikust otsusest.

5. Kostja on võtnud endale ärinime “Ülikooli Apteegi OÜ”, mille all ta on kantud

äriregistrisse 05.06.2003. Kostja tegutseb ravimite müügi alal, mis on hageja

põhitegevusala Soomes. Hageja on vaidlustanud nimetatud ärinime registreerimise

kostja nimele.

6. Kostja

esitas

25.08.2003

taotluse

nr.

M200301209

kaubamärgi

(“ÜA Ülikooli Apteegi + kuju”) registreerimiseks

järgmistele kaupadele ja teenustele klassides 3, 5, 10, 21, 29, 30, 32, 35, 42 ja 44.

Nimetatud kaubamärgi registreerimise otsus avaldati 01.07.2004 Patendiameti

ametlikus

väljaandes.

01.09.2004

esitas

hageja

Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

juurde

moodustatud

Tööstusomandi

apellatsioonikomisjonile vaidlustusavalduse nr 811, taotledes kaubamärgi “ÜA

Ülikooli Apteegi + kuju” Eestis registreerimise otsuse tühistamist tuginedes

3(11)

kaubamärgiseaduse (KaMS) § 9 lg 1 p 10 ja 12, § 10 lg 1 p 6 ja 7 ja tööstusomandi

kaitse Pariisi konventsiooni art 8 ja 10 bis sätestatule. Tööstusomandi

apellatsioonikomisjon, leidmata kaubamärgi õiguskaitset välistavaid asjaolusid,

jättis oma 31.07.2006 otsusega nr 811-o hageja vaidlustusavalduse rahuldamata.

7. Hageja soovib vaidlustada tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 31.07.2006 otsuse

nr 811-o täies ulatuses ning on jätkuvalt seisukohal, et Patendiameti otsus

kaubamärgi “ÜA Ülikooli Apteegi + kuju” (25.08.2003 taotlus nr M200301209)

kostja nimele registreerimise kohta on ebaseaduslik. Hageja taotleb kaubamärgi

“ÜA Ülikooli Apteegi + kuju” õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamist

seetõttu, et esinevad KaMS § 9 lg 1 p 10, § 9 lg 1 p 12, § 10 lg 1 p 7, § 10 lg 1 p 6

ja tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art 8 ja 10 bis sätestatud kaubamärgi

registreerimisest keeldumise alused.

8. KaMS § 9 lg 1 p 10 kohaselt ei saa õiguskaitset tähis, mille registreerimist taotlev

isik on esitanud taotluse pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt.

Pahausksuse määratlemisel tuleb arvestada kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid, eriti

aga seda, kas tähist kasutav või õigusi omav isik omas või pidi omama teadmisi

selle tähise esmakordsel kasutamisel, õiguste omandamisel või õiguste omandamise

taotluse esitamisel. Arvestada tuleb, kas selle tähise kasutamine põhjustaks teisele

isikule kuuluva tähise eristava iseloomu või tuntuse ebaausat ärakasutamist või seda

õigustamatult kahjustada.

9. Kaubamärgi registreerimise taotluse nr M200301209 esitaja, Ülikooli Apteegi

Osaühing on registreeritud Tallinna Linnakohtu registriosakonnas 05.06.2003.

Kõikide kostja asutajate ja osanike elukoht, samuti poolte kostja juhatuse liikmete

elukoht on Soome Vabariik. Arvestades kostja omanike ja juhtide eriala ja päritolu,

on väheusutav ja arusaamatu, et kostja ei olnud teadlik hageja kaubamärgist ja

ärinimest enne Ülikooli Apteegi OÜ asutamist ja kaubamärgitaotluse nr

M200301209 esitamist.

10. Eraldi vajab märkimist taotluses nr M200301209 esitatud kaubamärgi kujundusliku

osa kokkulangevus Yliopiston Apteekki poolt kasutatavaga ning ka sõnalise osa

kirjašrifti kokkulangevus hageja kaubamärgil kujutatuga, mis kindlasti ei saa olla

juhuslik. Kostja on asutatud ning kaubamärgi “ÜA Ülikooli Apteegi + kuju”

registreerimistaotlus esitatud eesmärgiga tekitada hagejale kahju. Hagejale

teadaolevalt ei ole kostja nimetatud kaubamärki mitte ühegi kauba või teenuse

suhtes kunagi kasutanud. Ülikooli Apteegi OÜ on kasutusele võtnud hoopis

kaubamärgi “Partner Apteek”.

11. Hageja tugineb KaMS § 10 lg 1 p-ile 7, mille kohaselt ei registreerita kaubamärke,

mis on identsed või eksitavalt sarnased kaubamärgiga, mis on kasutusel teises riigis

ja mis oli seal kasutusel ka taotluse esitamise kuupäeval, kui taotlus on esitatud

pahauskselt. KaMS § 10 lg 1 p 7 näeb ette registreerimisest keeldumise ühe

tingimusena teise isiku identse või eksitavalt sarnase kaubamärgi olemasolu ning ei

täpsusta, kas identne või eksitavalt sarnane kaubamärk peab olema identsete

kaupade/teenuste klassis või teist liiki kaupade/teenuste klassis. Seega saab

süstemaatilis-loogilise tõlgendamise reegleid järgides asuda seisukohale, et

seadusandja on KaMS § 10 lg 1 p 7 tähenduses pidanud silmas üksnes

kaubamärkide

reproduktsioonide

identsust

või

eksitavalt

sarnasust

ning

kaupade/teenuste klasside identsus või eriliigilisus ei mängi siinkohal rolli. Samuti

tuleb arvestada, et KaMS § 10 lg 1 p 7 ei sea isegi tingimuseks asjaolu, et teises

riigis kasutusel olev kaubamärk peab olema samas riigis registreeritud.

Kaubamärgid sarnanevad nii visuaalse, fonteetilise kui semantilise aspekti kohaselt.

12. KaMS § 9 lg 1 p 12 kohaselt ei saa õiguskaitset tähis, mille kasutamine on keelatud

4(11)

muu seaduse või rahvusvahelise lepingu järgi. KaMS § 10 lg 1 p 6 kohaselt ei saa

õiguskaitset kaubamärk, mille kasutamine kahjustab varasemat õigust nimele,

isikuportreele, kinnistu nimetusele, arhitektuuriobjekti nimetusele või kujutisele,

autoriõiguse või tööstusomandi esemele või muud varasemat õigust.

13. Soome äriregistri väljavõtte kohaselt on sõnaline tähis Yliopiston Apteekki hageja

30.06.1978 registreeritud ärinimi, mille all juriidiline isik tegutseb apteekide

valdkonnas.

14. Vastavalt tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklile 8 kaitstakse

firmanimetust kõigis liidu liikmesriikides kohustusliku taotluse esitamiseta või

firmanimetuse registreerimiseta, olenemata sellest, kas see kuulub kaubamärgi

koosseisu või mitte. Nimetatud sätte kohaselt ei või teine ettevõtja ühe ettevõtte

firmanimetust kas ärinimena või kauba- või teenindusmärgina kasutusele võtta ega

ka mitte firmanimetusega sarnast nime või tähist, kui see võib põhjustada üldsuse

eksitamist. Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikkel 8 tagab, et ühe riigi

ettevõtjad ei kasutaks ära teise isiku ärinime mainet ja eristatavust, isegi juhul kui

see ärinimi pole selles riigis registreeritud või kasutatud. Tarbijaid tuleb kaitsta

eksitamise eest ärilise pärinevuse suhtes ning elimineerida teiste isikute teod, mis

põhjustavad ärinime ja kaubamärgi eristatavuse ja väärtuse kahandamist ning

kõlvatut konkurentsi.

15. Arvestades

kõike

eelpool

esitatut,

nendib

hageja,

et

tööstusomandi

apellatsioonikomisjoni 31.07.2006 otsus nr 811-o on KaMS § 9 lg 1 p 10, § 9 lg 1 p

12, § 10 lg 1 p 7, § 10 lg 1 p 6 ning tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art 8

ja 10 bis kohaldamata jätmise osas ebaõige. Kuna kaubamärgi osas esinevad

nimetatud registreerimisest keeldumise alused, rikub ja piirab kaubamärgi

registreerimine hageja õigusi ning eksitab tarbijaid.

16. Kostja ei nõustunud hagiga ja palus hagiavaldus jätta rahuldamata. Ülikooli Apteegi

OÜ 30.04.2003 kinnitatud põhikirja kohaselt on kostja tegevusaladeks ravimite

valmistamine ja jaemüük, kaubanduslik vahendustegevus, eksport ja import (v.a.

litsentseeritavad tegevusalad), tehingud kinnisvaraga, investeerimisalane tegevus,

investeeringute haldamine, konsultatsiooniteenused, ravimite valmistamise ja

müügialased konsultatsioonid (v.a. litsentseeritavad tegevusalad). Kostja kanti

äriregistrisse 05.06.2003, misjärel esitas kostja 25.08.2003 taotluse kaubamärgi

"Ülikooli Apteegi + kuju" registreerimiseks kaupadele ja teenustele klassides 3, 5,

10, 21, 29, 30, 32, 35, 42 ja 44.

17. Kostja lähtus kaubamärgi "Ülikooli Apteegi + kuju" loomisel oma ärinimest

"Ülikooli Apteegi OÜ". Jaemüügiapteegi tegevusloa taotlemisel selgus, et kostja ei

saa apteegi nimes kasutada oma ärinime ega kaubamärki, kuna Ravimiamet oli

Yliopiston Apteekki OÜ taotluse alusel väljastanud viimasele 01.12.2003

tegevusloa "Ülikooli Apteegi" pidamiseks Viru Keskuses aadressiga Viru väljak 6.

Eeltoodud asjaoludest tulenevalt võttis kostja oma apteekide tähistamiseks

kasutusele "Partnerapteek", mille all tegutseb tänaseni.

18. Hageja esitas Patendiametile taotlused kaubamärkide “Yliopiston Apteekki –

Ülikooli Apteek” (taotlus nr M200301322) ja "YA + kuju" (taotlus nr M200301323)

registreerimiseks 03.09.2003, seega pärast kostja poolt esitatud kaubamärgi

registreerimise

taotlust.

Yliopiston

Apteekki

OÜ

(kuni

10.12.2003

OÜ

YLIOPISTON) on Soome äriühingu Yliopiston Apteekki OY tütaräriühing. Hageja

poolt viidatud tsiviilasjas nr 2-05-1506 on hageja väitnud end olevat omakorda

Soome äriühingu Yliopiston Apteekki OY (kuni 10.11.2003 ärinimega Previte OY)

emaäriühing. Tähis “Yliopiston Apteekki” võeti eelnimetatud äriühingute

ärinimedes kasutusele pärast kostja ärinime registreerimist (05.06.2003) ja kostja

5(11)

kaubamärgi “ÜA Ülikooli Apteegi” registreerimise taotluse esitamist (25.08.2003).

19. Oma ärinime registreerimise ja kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise ajal ei

olnud kostja teadlik, et hageja või mõni kolmas isik kavatseb hakata Eestis kasutama

Yliopiston Apteekki või Ülikooli Apteegi ärinime või kaubamärki.

20. Hagiavaldusest ei selgu üheselt, missugustest hageja õigustest teadlikkus viitab

kostja pahausksusele. Hagiavalduses toodu kohaselt ei ole hageja kunagi Eestis

tegutsenud,

samuti

ei

olnud

enne

kostja

ärinime

registreerimist

ja

kaubamärgitaotluse

esitamist

hageja

esitanud

Eestis

taotlust

kaubamärgi

registreerimiseks. Eeltoodust tulenevalt ei olnud hagejal Eestis ärinimest ega

kaubamärgist tulenevaid õiguseid kostja kaubamärgitaotluse esitamise ajal. TsÜS §

139 sätestab, et kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle

olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt peab

pahausksus kaubamärgitaotluse esitamisel olema hageja poolt vastuvaidlematult ära

tõendatud.

Nii

kaua,

kuni

ei

ole

tõendatud

pahausksust,

tuleb

kõiki

kaubamärgitaotlejaid käsitleda heausksete taotlejatena.

21. Kaubamärgi loomisel lähtus kostja oma ärinimest, mis valiti enne hageja poolt

kaubamärgitaotluste esitamist ning tütarfirmade ärinimede muutmist Yliopiston

Apteekki OY-ks ja Yliopiston Apteekki OÜ-ks. Eriti küüniline on hageja väide, et

kostja pahauskset tegevust taotluse esitamisel tõendab kaubamärgi "Ülikooli

Apteegi + kuju" mittekasutamine ning nimetuse "PartnerApteek" kasutusele

võtmine. Nimetuse "Ülikooli Apteegi" kasutusele võtmist takistas hagejaga seotud

Yliopiston Apteekki OÜ tegevus, s.t kostja ärinime kasutamine Viru keskuses

avatud apteegi nimetusena. Seega asjaolude kronoloogiline järjestus näitab üheselt,

et hoopis hageja ja temaga väidetavalt seotud isik Yliopiston Apteekki OÜ on

asunud rikkuma kostja õiguseid vaidlusaluse tähise suhtes, käitudes sellega ise

pahauskselt.

22. Isegi kui käesoleval juhul oleks tegemist märgiga, mis on eksitavalt sarnane teises

riigis

kasutusel

oleva

kaubamärgiga,

ei

tähenda

see

automaatselt,

et

kaubamärgitaotluse esitamine Eestis on pahauskne. Eksitavalt sarnase kaubamärgi

puhul tuleb vaadata ka konteksti. Pahausksus on iseseisev kriteerium, mis peab

väljenduma muus kui selles, et keegi teine kasutab välisriigis taotletava

kaubamärgiga eksitavalt sarnast kaubamärki. Sellisel juhul võib iga isik väita, et

kuna temal on välisriigis eksitavalt sarnane kaubamärk, siis sarnase kaubamärgi

registreerimise taotleja Eestis on kindlasti pahauskne ning seda kaubamärki ei tohi

Eestis taotleja nimele registreerida. Sel moel saavutaks vaidlustaja alati ilma

kaubamärkide registreerimiseta Eestis sama tulemuse, kui Eestis registreeritud

kaubamärgi omanik, s.o KMS § 10 lg 1 p 7 sisuliselt asendaks nt KMS § 10 lg l p-te

l või 2. Selline olukord ei ole õiglane ega kooskõlas kaubamärkide territoriaalse

kaitse iseloomuga. Pahausksus saab kõne alla tulla siiski üksnes juhul, kui

tõepoolest on selge, et kaubamärgitaotlus on esitatud nii öelda "halbade

kavatsustega". Pahausksuse tõendamiskoormus lasub üksnes õiguste vaidlustajal,

mistõttu kaubamärgitaotleja ei ole kohustatud õigustama oma kaubamärgi taotlemist

Eestis.

23. Hageja ei paku praegu ega pakkunud ka kaubamärgitaotluse esitamise ajal oma

ärinime ega kaubamärgi all Eestis apteegiteenust. Samuti ei ole hageja esitanud

ühtegi tõendit oma ärinime tuntuse kohta Eestis kaubamärgitaotluse esitamise

seisuga, kõik esitatud tõendid puudutavad üksnes ärinime või kaubamärkide

kasutamist Soomes.

24. Kuivõrd hageja ei ole oma ärinime Eestis kasutanud ega pakkunud selle all

tarbijatele apteegiteenust, ei saa kostja kaubamärk tekitada ka kaubanduslikus

6(11)

tegevuses arusaamatust. Kõlvatu konkurents saab esineda üksnes konkurentide

vahel. Hageja ja kostja ei osale samal kaubaturul ega ole seetõttu konkurendid.

Hageja ei ole esitanud ka mingisuguseid andmeid tema tegevuse ja sellega seotud

tähiste võimaliku tuntuse või maine kohta Eestis – tähiste maine Soomes ei oma

käesolevas vaidluses tähendust ja hageja vastavad põhjendused on seetõttu

asjakohatud. Konkurentsi puudumine kostja ja hageja vahel välistab omakorda

kõlvatu konkurentsi esinemise võimaluse.

Maakohtu otsus

25. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata.

26. Kohus leidis, et on tavapärane, et välisriigi turule tulemisel moodustavad äriühingu

just varasema apteegi pidamise kogemusega isikud. Seetõttu ei saa lugeda asjaolu, et

kostja osanikud ja juhatuse liikmed on apteegi äris varasemalt tegevuses olnud,

pahausksuse tõenduseks. On usutav, et Soome Vabariigis apteegi pidamisega

tegelevad isikud on teadlikud ka hageja ja tema kasutuses olevate kaubamärkide

olemasolust. Kohtule esitatud ajakirjandus-väljaannetest nähtub, et aastatel 2000-

2003 oli Eesti ajakirjanduses mitmel korral arutluse all Soome apteekide laienemine

Eestisse. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ka samal teemal oleks

Soome ajakirjanduses olnud sama elav diskussioon. Ei ole tõenäoline, et Soomes

elavad kostja osanikud ja juhatuse liikmed jälgisid pidevalt Eesti meedias toimuvat.

Eesti ajakirjanduses ilmunud artiklites on viiteid Soome meediale, näiteks EPL

24.12.2002 artikkel ja ÄP 18.09.2003 artikkel. Hageja ei ole esitanud otseseid

tõendeid väite kohta, et avalikustas 2003. aasta suvel plaani laieneda Eestisse.

Samas on eelnimetatud ÄP artiklis viide, et hageja on külmutanud plaani laieneda

Eesti turule.

27. Kostja pahauskne käitumine ei ole leidnud tõendamist. Pahausksuse eelduseks on

eelkõige teadmine teise isiku tegevusest või plaanidest. Sellise eelteadmise

olemasoluta ei saa järeldada pahauskset tegevust. Kostja registreeriti Eesti

äriregistris 05.06.2003. Juhul, kui hageja avalikustas oma äriplaani laieneda Eesti

turule 2003. aasta suvel, siis ei saa kuidagi seostada kostja tegevust sellega, et

kostjad teadsid hageja ärilistest huvidest Eestis. Kostja registreeriti Eestis kas

varasemalt või samal ajal hageja plaanide avalikustamisega. Äriühingu asutamine ja

äritegevuse alustamine nõuab pikemaajalist planeerimist. Juhul, kui hageja

avalikustas oma Eesti turule tulemise plaanid 2003. aasta suvel ja kostja oli selleks

ajaks juba Eestis asutatud, ei saa järeldada, et kostja asutajad teadsid äriühingu

asutamisel, et hageja kavatseb laieneda Eesti turule. Kuna kohtus pahausksus

tõendamist ei leidnud, et kuulu hageja nõue KaMS § 10 lg 1 p 7 alusel

rahuldamisele.

28. Asja lahendamisel on oluline tuvastada, kas hageja ärinimi ja kostja kaubamärk

võivad tarbijais tekitada segadust ja neid eksitada just hageja ärinimega seonduvalt.

Kohus nõustus hageja väitega, et keskmisel tarbijal puudub võimalus võrrelda

erinevaid kaubamärke samaaegselt ja võrdlus põhineb tarbija kujutluspildil. Kohtule

esitatud ajakirjandus-väljaannetest nähtub, et 2004. ja 2005. aastal on erinevad

meediaväljaanded samastanud hageja ja kostja kaubamärke ja ärinime, kuid

ajakirjaniku poolt ette valmistatud teksti ei ole võimalik samastada tarbijate

hinnanguga üldiselt. Seetõttu ei ole leidnud kohtus tõendamist, et tarbijad

samastavad hagejat ja kostjat läbi nende kaubamärgi ja ärinime. Kohtule esitatud

interneti väljavõtetest nähtub, et erinevates riikides on seostatud ülikoole ja apteeke,

nimetades ülikoolide juures tegutsevaid apteeke just ülikooli apteekideks. Kostja

7(11)

väite kohaselt soovis ta koostööd teha Tartu Ülikooli Apteegiga. Seega on ka Eestis

kasutusel apteegi seostamine ülikooliga.

29. Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et enamik tarbijaist, kes ei oska soome keelt, saab

aru sõna „yliopiston” tähendusest. Võõrkeele tundmine või sellest arusaamine ei

saa olla üldiselt teada ka juhul, kui võõrkeeleks on eesti keelele sarnane soome keel.

Kaubamärgis ja ärinimes sisalduvad sõnad „yliopiston” ja „ülikooli” ei ole

foneetiliselt sarnased, hoolimata sellest, et sõnade kaks esimest silpi on samad.

Sõnade esimeste silpide erinevust rõhutab ka täheerinevus „y” ja „ü” vahel, kuigi

hääldus on mõlemal tähel üks. Assotsiatsioonide tekkimisel on oluline hinnata nii

visuaalset pilti ja kõla koosmõjus. Hageja toodud näited kaubamärgist

„JAHIMEHE” ja selle adaptsioonidest vene ning inglise keelest, ei ole kohtule

siduvad. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et „JAHIMEHE” kaubamärgi ja

vaidlusaluse kaubamärgi puhul on tegemist erinevate tarbijagruppidega, samuti ei

ole seostatav vein ja jahipidamine samal määral kui apteek ja ülikool. Ei ole üheselt

tõendatud, et tarbijal tekib kostja kaubamärki nähes assotsiatsioon vaid hageja

ärinimega.

30. Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et kostja on rikkunud KonkS § 50 lg 1 p 1 sätteid,

kuna ebaausa teona tuleb hageja väitel käsitleda kostja pahausklikku käitumist

kaubamärgi registreerimistaotluse esitamisel. Kuna kohus leidis, et kostja ei

tegutsenud pahauskselt, siis ei ole hageja nõue ja kostja poolne kõlvatu konkurents

tõendatud.

Yliopiston Apteekki apellatsioonkaebus

31. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue

otsusega hagi rahuldada.

32. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja rikkunud oluliselt

menetlusõiguse norme.

33. Kohus välistas põhjendamatult KaMS § 9 lg 1 p 10 ja § 10 lg 1 p 7 kohaldumise,

märkides otsuses, et kostja pahauskne käitumine ei ole leidnud tõendamist. Hageja on

hagiavalduses välja toonud, milles seisneb kostjapoolne pahausksus. Kohus on jätnud

tähelepanuta, millistel asjaoludel kaubamärgitaotluse nr M200301209 esitamiseni jõuti.

Samas on Riigikohus mitmel korral viidanud, et teatud tehingu või tegevuse vastavust

heauskse tegevuse nõudele või headele kommetele tuleb kontrollida.

34. Kostja kaubamärgi kujundus ja kontseptsioon on identne hageja kaubamärgi

kujunduse ja kontseptsiooniga, millest saab järeldada kostja pahauskset tegevust.

Kaubamärkide eksitavat sarnasust on hageja lahanud nii visuaalselt, foneetiliselt kui ka

semantilisest aspektist lähtuvalt, kuid kohus ei ole sellele tähelepanu pööranud.

Esitatud näited tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsustest ei ole kohtule siduvad,

kuid on siiski lubatud õigusallikad. Seda enam, et Eestis kohtupraktika KaMS § 9 lg 1

p 10 ja § 10 lg 1 p 7 kohaldamisel puudub. Seetõttu leiab hageja vastupidiselt kohtu

seisukohale, et toodud näited kaubamärgis "JAHIMEHE" ja selle adaptsioonidest

vene ja inglise keelde olid asjakohased. Kuid isegi kui jätta arvestamata nimetatud

kaubamärkide sõnalise osa eksitav sarnasus visuaalsest ja semantilisest aspektist

lähtuvalt, tekitab nende kaubamärkide kujundusliku osa identsus kahju hagejale ning

põhjustab tarbijais segadust ja eksitamist.

35. Kostja püüab saavutada kaubamärgile õiguskaitset viisil, mida ühiskonnas valitsevate

arusaamade järgi ei saa tunnustada, mistõttu kaubamärgitaotluse nr M200301209

esitamist tuleb pidada vastuolus olevaks hea usu põhimõttega ja seega lubamatuks.

36. Kohus on ebaõigesti kohaldanud KaMS § 10 lg 1 p 6 ja tööstusomandi kaitse Pariisi

konventsiooni art 8. Kohus on vaadanud mööda kaubamärgi "Ülikooli Apteegi +

8(11)

kuju" visuaalsest ja semantilisest sarnasusest hageja ärinimega Yliopiston Apteekki.

Kostja kaubamärk assotsieerub selgelt hageja ärinimega Yliopiston Apteekki, olles

viimase tõlge. Eestis on soome keelest arusaajate osakaal arvestatav, seega suur osa

tarbijatest saab ekslikult seostada kostja kaubamärki hageja ärinimega. Kuivõrd

kaubamärgi "Ülikooli Apteegi + kuju" registreerimine põhjustab kaubanduslikus

tegevuses arusaamatusi kahjustades hageja õigust oma ärinimele, mida pakub Pariisi

konventsiooni artikkel 8, siis juhindudes KaMS § 10 lg 1 p 6 ei tohi kostja saada oma

kaubamärgile õiguskaitset.

37. Hageja ei nõustu kohtu järeldusega kõlvatu konkurentsi tõendamatuse kohta, sest

hageja kaubamärkide ja kostja poolt esitatud kaubamärgi vahel esineb eksitav

sarnasus, mis põhjustab tarbijates segadust Kuivõrd kostja seab hagejale takistusi

kaubamärgi kasutamiseks Eestis, kahjustatakse sellega hageja majandustegevust. Kostja

loob oma kaubamärgi kasutamisega tarbijatele eksitava mulje, nagu oleks kostja

hagejaga seotud. Selline eksitava mulje loomine on käsitletav kõlvatu konkurentsina

ebaausa äritegevuse ja eksitava teabe avaldamise näol. Hageja leiab, et kohtu seisukoht

KaMS § 9 lg 1 p 12 ja tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikkel 10 bis

kohaldamata jätmise osas on väär.

38. Kohus on jätnud tuvastamata mitmed hageja poolt hagiavalduses sisalduvad asjaolud.

Hageja on KaMS § 9 lg 1 p 10, § 9 lg 1 p 12, § 10 lg 1 p 7, § 10 lg 1 p 6 ning

tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art 8 ja 10 bis sätete tõlgendamiseks

osundanud põhiseaduse §-le 3, TsÜS §-le 138, VÕS §-le 6, Nõukogu direktiivi

89/104/EEC artikkel 3 lõikele 1f, Euroopa Kohtu 22.06.1999 lahendile C-342/97

Lloyd Schufabrik Meyer & Co. GmbH v. Klijsen Händel BV, Euroopa Kohtu

16.11.2004 lahendile C-245/02 Anheuser-Busch Inc v. Budejovicky Budvar,

narodnipodnik, TRJPS-lepingu art 1 p-le 2, art 2 p-le1, art 41 lg-le 1, KonkS § 50 lg 1

p-le1 1 ja § 51 lg-le 1, Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.2003 otsusele haldusasjas nr 2-

3/549/2003 ja tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 21.05.2002 otsusele nr 378-0 ja

28.11.2000 otsusele nr 374-0 ning Soome, Hispaania ja Hiina kohtulahenditele.

Hageja on viidanud ka Riigikohtu 21.12.2004 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04, kus

leiti, et olukorras, kus meil sätte rakenduspraktika puudub, kuid mujal on see sarnase

sätte puhul välja kujunenud, saab arvestada ka teiste riikide seadusi ja praktikat. Eeltoodu

on leidnud kordamist ka Riigikohtu 30.03.2006 otsuses nr 3-2-1-4-06. Hageja leiab,

et kohus ei ole kõige sellega arvestanud.

39. Kohus ei ole otsuses analüüsinud hageja poolt kohtule esitatud põhjendusi ja tõendeid

kostjapoolse pahausksuse ja kõlvatu konkurentsi kohta. Kohus leidis, et kostja

pahauskne käitumine ei ole leidnud tõendamist ning muus osas ei ole kohus kostja

tegevust ja hageja vastavaid väiteid ja põhjendusi üldse hinnanud. Kohus ei ole ka

põhjendanud, miks ta ei ole hageja kõiki tõendeid ja põhjendusi arvestanud. Sellega

on kohus oluliselt rikkunud TsMS § 442 lg 8 nõudeid.

Vastus apellatsioonkaebusele

40. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

41. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusoaliste seletused ja tutvunud toimiku

materjalidega, leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb

TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormide ebaõige kohaldamise ja

tõendite väära hindamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus.

42. Kolleegium leiab, et esinevad kostja kaubamärgi registreerimisest keeldumise

alused ja seetõttu tuleb hagi rahuldada.

9(11)

43. KaMS § 9 lg 1 p 10 kohaselt ei saa õiguskaitset tähis, mille registreerimist taotlev

isik on esitanud taotluse pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt.

KaMS § 10 lg 1 p 7 kohaselt ei registreerida kaubamärke, mis on identsed või

eksitavalt sarnased kaubamärgiga, mis on kasutusel teises riigis ja mis oli seal

kasutusel ka taotluse esitamise kuupäeval, kui taotlus on esitatud pahauskselt.

44. Kõigepealt käsitleb kolleegium hageja kaubamärkide sarnasust kostja poolt

taotletava kaubamärgiga. Hageja nimele registreeritud varasem kaubamärk „YA

Yliopston Apteekki + kuju“ on kombineeritud kaubamärk, mis koosneb sõnadest

YLIOPISTON APTEEKKI ja selle sõnade kombinatsiooni esitähtedest

moodustatud lühendist YA. Kostja poolt taotletud kaubamärk „Ülikooli Apteegi+

kuju“, on samuti kombineeritud kaubamärk, mis koosneb sõnadest ÜLIKOOLI

APTEEGI ja selle sõna kombinatsiooni esitähtedest ÜA. Mõlema kaubamärgi

kujunduslikus osas kasutatakse ruutu, millele on identse šrifti ja tähe suurusega

kirjutatud vastavalt tähekombinatsioonid „YA“ja „ÜA“. Ruudu suurus ja

kujundusliku elemendi ümberpaigutamine ei muuda seda hageja registreeritud

kaubamärgist

selgelt

eristatavaks.

Samuti

on

hagejal

Soomes

kasutusel

kombineeritud kaubamärgi variant

, mis on

kujunduselt

identne

kostja

poolt

taotletava

kaubamärgiga

. Kostja poolt taotletava kaubamärgi sõnaline osa

„Ülikooli Apteegi“ on sama tähendusega, mis hageja kaubamärgi sõnaline osa, olles

viimase tõlge. Kolleegium leiab, et kostja poolt taotletava kaubamärgi kujundus ja

kontseptsioon on nii visuaalselt kui kõlaliselt eksitavalt sarnane hageja Soomes

registreeritud ja kasutusel olevate kaubamärkide kujunduse ja kontseptsiooniga.

45. Järgmisena käsitleb kolleegium pahausksust. Maakohus jättis hagi rahuldamata

eelkõige põhjusel, et kostja pahausksus kaubamärgi registreerimistaotluse esitamisel

ei ole tõendamist leidnud. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.

46. Pahausksuse määratlemisel tuleb arvestada kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid, eriti

aga seda, millised olid õigust taotleva isiku teadmised õiguste omandamise taotluse

esitamisel. Arvestada tuleb, kas selle tähise kasutamine põhjustaks teisele isikule

kuuluva tähise eristava iseloomu või tuntuse ebaausat ärakasutamist või võiks seda

õigustamatult kahjustada.

47. Arvestades asjaolu, et hageja kaubamärgid on Soomes laialdaselt tuntud ja kõik

kostja asutajad on apteegiäriga tegelevad Soome kodanikud, ei saa kaubamärkide

kujundusliku osa ning kirjašrifti kokkulangevus olla juhuslik, vaid see näitab kostja

tahtlust kasutada ära hageja kaubamärke.

48. Kohus möönab hageja ärinime ja kaubamärgi tuntust Soomes, samuti asjaolu, et

kostja asutajad on kõik Soome Vabariigi kodanikud, suur osa neist tegutseb

sealsetes apteekides ning ka pooled juhatuse liikmetest on Soome kodanikud.

Kohus leidis, et on tavapärane, et välisriigi turule tulemiseks moodustavad äriühingu

just varasema apteegi pidamise kogemusega inimesed ja see ei tõenda kostja

pahauskset käitumist. Kolleegium nõustub sellega, et ainuüksi asjaolu, et Soome

apteekrid asutasid äriühingu Eesti turule tulekuks, ei näita pahauskset käitumist.

Tavapärane ja heauskne ei ole aga see, et Soome Vabariigis apteegi pidamisega

tegelevad isikud, kes olid teadlikud hageja ja tema kasutuses olevate

kaubamärkide olemasolust ja nende tuntusest ning hageja kavatsusest laieneda Eesti

turule, registreerisid Eestis sarnase kaubamärgi oma nimele.

49. Arvestades hageja laialdast tuntust Soomes, Eesti ja Soome lähedust ja tihedaid

sidemeid, pidid kostja asutajad eeldama, et sarnaste kaubamärkide registreerimine

10(11)

Eestis kahjustab hageja huve.

50. Ringkonnakohus leiab, et asja materjalidega on tõendamist leidnud, et hageja

avalikustas oma huvi Eesti turu vastu juba enne kostja asutamist ja see leidis

kajastamist nii Eesti kui Soome ajakirjanduses. Seda tõendavad hageja poolt esitatud

ajalehe artiklite väljavõtted. 09.05.2000 „Postimehes“ räägiti sellest, et Tallinna

linna kolme apteegi erastamise vastu tunnevad huvi Soome 17 apteegiga opereeriv

Yliopiston Apteekki ning 11 apteegiga Eesti MediMaxi kett. Artikkel leidis samal

päeval kajastamist ka meediakanalis Äripäev. 26.05.2000 ja 31.05.2000 ilmunud

Eesti Päevaleht kinnitas hageja huvi kolme Tallinna apteegi omandamiseks. Ka

24.12.2002 ilmunud artikkel „Soome turistide uueks ostuobjektiks Tallinnas on

ravimid“ käsitleb eraldi hageja äriplaani Eestis. 23.09.2003 Äripäeva artiklist „Osa

apteeke võib töö lõpetada“ nähtub, et ka Soome ajakirjandus on käsitlenud Soome

apteegikettide laienemist Eesti turule. Asjakohaseks ei saa pidada kohtu järeldust, et

ei ole tõenäoline, et Soomes elavad kostja osanikud ja juhatuse liikmed jälgisid

pidevalt Eesti meedias toimuvat. Kostja asutati Eesti äriühinguna tegutsemaks Eesti

turul. Seetõttu oli kostja otseselt huvitatud Eesti apteekide turul toimuvast, mistõttu

on ebatõenäoline just see, et kostja ei tundnud huvi sellise info vastu.

51. Otseseks tõendiks kostja teadlikkuse kohta hageja majandushuvist Eestis ja selle

ärakasutamisest, on kostja juhatuse liikme Petri Tani 03.11.2003 e-kiri Viru Keskust

haldava ettevõtja SRV Kinnisvara esindajale Margus Mändmetsale, milles ta märgib

muuhulgas järgmist: „Helsingi Yliopston Apteekki teatas eelmisel suvel

avalikkusele, et plaanib laieneda Eestisse ning ilmselt eesti keelde tõlgitud nime

Yliopston Apteekki all. Helsingi Yliopston Apteekki ei saa Eesti turule Ülikooli

Apteegi nime all siiski minna, sest meil on juba seal selline nimi kasutusel. Et nimi

on hõivatud, siis võib nende laienemisplaan edasi lükkuda. Ülikooli Apteegi on

ühele

apteegile

eriti

sobiv

nimi

ning

seepärast

arvan,

et

Soome

apteegikontseptsiooni toomine Viru Keskusse on märkimisväärne asi“.

52. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et tõenäoliselt just 2002. aasta suvel

avaldatud info põhjal asutatigi Ülikooli Apteegi OÜ ja esitati vaidlusalune

kaubamärgitaotlus, kuivõrd Eesti meedias ei ole avaldatud infot, et Yliopston

Apteekki plaanib Eestisse tulla just nime Ülikooli Apteegi nime all.

53. Sellest nähtub, et kostja esitas teadlikult kaubamärgi sõnalise osa „Ülikooli Apteegi“

ja nimetatud sõnade esitähtedest koosneva kujutise Eestis registreerimiseks, et

takistada hageja laienemisplaani Eestisse ning kasutada ära selle nime sarnasust

hageja ärinime ja kaubamärgiga ning takistada hagejal tegutsemast Eestis oma

kaubamärgi all. Seega on kostja käitumine pahauskne.

54. Samuti on kostja kaubamärgi registreerimine vastuolus KaMS § 10 lg 1 p 6 , mille

kohaselt ei saa õiguskaitset kaubamärk, mille kasutamine kahjustab varasemat

õigust nimele, isikuportreele, kinnistu nimetusele, arhitektuuriobjekti nimetusele või

kujutisele, autoriõiguse või tööstusomandi esemele või muud varasemat õigust.

Soome äriregistri väljavõtte kohaselt on sõnaline tähis Yliopiston Apteekki hageja

30.06.1978 registreeritud ärinimi, mille all juriidiline isik tegutseb apteekide

valdkonnas. Kohus leidis õigesti, et oluline on tuvastada, kas hageja ärinimi ja

kostja kaubamärk võivad tarbijais tekitada segadust ja neid eksitada just hageja

ärinimega seonduvalt. Kohus tuvastas, et kohtule esitatud ajakirjandus-väljaannetest

nähtub, et 2004. ja 2005. aastal on erinevad meediaväljaanded samastanud hageja ja

kostja kaubamärke ja ärinime. Kohus leidis aga ekslikult, et ajakirjanduses

avaldatud tekste ei ole võimalik samastada tarbijate hinnanguga üldiselt. Ka

ajakirjanikud on tarbijad, sealjuures tavatarbijast enam informeeritud. Kui erinevad

ajakirjanikud ei eristanud korduvalt hageja ja kostja kaubamärke ja ärinime, saab

11(11)

seda samastada tarbijate hinnanguga üldiselt. Kolleegiumi arvates tekitab

kaubamärgi sõnaline osa „Ülikooli Apteegi“ assotsiatsiooni seotusest hageja

ärinimega „Yliopiston Apteekki“ suure osa eestlaste hulgas ja kindlasti soomlaste

hulgas, kes Eesti apteeke järjest enam külastavad.

55. Vastavalt tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklile 8 kaitstakse