2-05-15075/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S O s a o t s u s EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-05-15075 (enne 01.01.2006 nr 2-903/05) Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 18. juuni 2007, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi J.T hagi O.N vastu abielulahutuse, ühisvara jagamise ja elatise suurendamise nõudes ning O.N vastuhagi J.T vastu elatise vähendamise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja põhihagis ja kostja vastuhagis J.T Hageja põhihagis ja kostja vastuhagis volitatud esindaja Marina Dubovskaja Kostja põhihagis ja hageja vastuhagis O.N Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev 29.05.2007.a, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Moskaljova, tõlk Vladimir Zubarev Istungil osalenud isikud Hageja põhihagis ja kostja vastuhagis J.T; hageja põhihagis ja kostja vastuhagis volitatud esindaja Marina Dubovskaja ning kostja põhihagis ja hageja vastuhagis O.N Resolutsioon 1. Rahuldada J.T hagi O.N vastu abielulahutuse ja elatise suurendamise nõudes osaliselt osaotsusega. 2. Rahuldada J.T hagi abielu lahutamise nõude osas ning lahutada O.N ja J.T abielu, mis on registreeritud Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt 29.06.2002, kanne nr 167. 3. J.T-l peale abielu lahutamist säilitatakse perekonnanimi ”T”. 4. Jätta rahuldamata J.T hagi O.N vastu elatise suurendamise nõude osas. 5. Jätkata tsiviilasjas nr 2-05-15075 menetlust J. T hagis O. N vastu ühisvara jagamise nõudes. 6. Rahuldada O.N vastuhagi J.T vastu elatise vähendamise nõudes osaliselt osaotsusega. 7. Muuta Narva Linnakohtu 29.12.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2-862/04 O.N-lt J.T kasuks J ja A N-te, ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat. 8. Mõista O.N-lt välja J.T kasuks elatis J ja A.N-te, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 750 (seitsesada viiskümmend) krooni kummalegi lapsele alates 18.06.2007 kuni laste täisealiseks saamiseni, s.o kuni

Tsiviilasi nr 2-05-15075

2(9) 23.06.2021. 9. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele tagatiseta. Menetluskulud Mõista O.N-lt välja J.T kasuks kohtukulude katteks riigilõivu näol 300 (kolmsada) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Asjaolud:

Poolte abielu on registreeritud Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt 29.06.2002. Abielust on sündinud kaks last: kaksikud J ja A N-d. Narva Linnakohtu 29.12.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2- 862/04 mõisteti O.N-lt välja J.T kasuks elatis A.N ja J.N, ülalpidamiseks summas 1000 krooni kummalegi lapsele nende täisealiseks saamiseni.

O.N-l sündis poeg D ja sündis poeg A.

Narva Linnakohtu 05.08.2005 otsusega mõisteti O.N-lt välja N.N kasuks elatis lapse D.N ja lapse A.N ülalpidamiseks summas 500 krooni kummalegi lapsele nende täisealiseks saamiseni.

16.09.2002 O.N nimele soetati Narvas korter.

J.T esindaja Marina Dubovskaja esitas 11.07.2005 kohtule hagiavalduse O.N vastu abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõudes (tsiviilasi nr 2-05-15075, enne 01.01.2006 nr 2-903/05).

Narva Linnakohtu 06.09.2005 määrusega vabastati hageja J.T riigilõivu tasumisest osaliselt hagiavalduse esitamisel vähendades tasumisele kuuluvat riigilõivu summat 1300 kroonini.

08.12.2005 esitas O.N kohtule hagi J.T vastu elatise vähendamise nõudes (tsiviilasi nr 2-05-21889, enne 01.01.2006 nr 2-1586/05).

Viru Maakohtu 02.03.2007 määrusega liideti need asjad ühte menetlusse, liidetud tsiviilasjade uueks numbriks sai 2-05-15075.

27.03.2007 esitas J.T kohtule avalduse täiendava haginõude kohta, kus palus suurendada varem väljamõistetud elatise suurust.

Hageja nõue ja põhjendused:

J.T hagi O.N vastu abielulahutuse, ühisvara jagamise ja elatise suurendamise nõudes

11.07.2005 esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu kestel soetatud korteriomand, mis asub Narvas. Vastavalt 04.07.2005 eksperdiotsusele moodustab korteri müügihind 246000 krooni. See

Tsiviilasi nr 2-05-15075

3(9) korter oli omandatud 16.09.2002.a. vallasvarana (hiljem, abielu kestel, on korteriomand kinnistatud) hageja ja hageja ema raha eest (67 000 krooni). Esimese osa - 40 tuhat krooni maksis müüjale hageja ema T.T vahetult oma pangakonto kaudu. Teise osa kandis müüjale üle hageja oma pangakontolt ülekandega. Kogu selle raha kinkis hagejale tema ema, kes sai raha pärast oma kolmetoalise korteri aadressil Narva, müümist. Abielu kestel kostja ei töötanud, ühisvara omandamises ei osalenud. 2003.a sündisid poolte lapsed - pojad A ja J. 2002. aastast hakkas kostja kuritarvitama alkoholi ning seetõttu skandaale korraldama: pidevalt peksis hagejat, lõhkus korteris mööbli, uksed ja sööginõud. 08.07.2004 algatati kostja suhtes kriminaalasi seoses sellega, et ta tekitas hagejale kehavigastusi. Kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 202 järgi. Pärast seda läks kostja kodust ära, kuid käis regulaarselt kodus ja kasutas teenuseid. Lõplikult läks ta korterist ära 2004 novembris ja praegu elab teise naisega. Seisuga juuli 2004 tekkis võlg kommunaalteenuste eest. Kuna kostja korteri eest ei maksnud, oli hageja sunnitud võtma laenu ja ise võla kustutama. Käesoleval ajal maksab korteri teenindamise eest hageja.

Peale selle ei täida kostja oma laste ülalpidamiskohustust. Seisuga 01.07.2005.a. on tema elatise võlgnevus 22 258 krooni. Lapsed on hageja täielikul ülalpidamisel.

Arvestades laste tähelepanu väärivat huvi ja seda, et ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara (rahavahendite) arvel, samuti seda, et kostja ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel, palub hageja esindaja kohut kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsuse printsiibist ja vastavalt Perekonnaseaduse § 19 1g 2 p 1 - 3 määrata hageja osa 90%, kostja osa aga 10%. Siinjuures palub hageja samuti arvestada, et kostja ei maksa korteri teenindamise eest. Kuna hageja elab koos kolme väikese lapsega (kaksikud ja hageja vanem tütar, sünd. 1997.a) antud korteris, kostjal aga on teine elukoht, kus ta elab uue perega, palub hageja korteri määrata hageja omandisse ja välja mõista hagejalt kostja kasuks 24 600 krooni (10% korteri maksumust) hüvitisena.

Põhjendades oma nõuet Perekonnaseaduse 18 lg 1, lg 5, § 19 lg 2 p 1 - 3, § 29 lg 1 ja 3, palub hageja lahutada abielu J.T ja O.N vahel, jagada abikaasade ühisvara - korteriomand müügihinnaga 246 000 krooni, mis asub Narvas, järgmiselt: kindlaks määrata hageja osa 90%, kostja osa aga 10%. Jätta korter hageja ainuomandisse. Välja mõista hagejalt kostja kasuks 24 600 krooni (10% korteri maksumust) hüvitisena; välja mõista kostjalt hageja kohtukulud antud asjas.

Vastavalt 27.03.2007 kohtule esitatud J.T avaldusele täiendava haginõude kohta (tl 91) on pooltel 2 last - A ja J.N-d. Praegu kehtiva kohtuotsusega mõisteti kostjalt välja 1000 krooni iga lapse ülalpidamiseks. See on väiksem, kui seadusega ettenähtud. Hageja on sunnitud töötama vahetustega, aga raha ei jätku, hageja saab miinimumpalka ja tal on veel vanem alaealine tütar, keda ta peab samuti ülal pidama. Pooltel on ühine vara - korteriomand, kus praegu elab hageja lastega. See korteriomand ei ole veel jagatud ning küsimus vaadatakse läbi käesoleva menetluse raames. O. N-l on osa selles varas. Kuna hageja taotleb kohtult temale korteri jätmist, aga O. N-le kompensatsiooni väljamaksmist, leiab hageja, et selle kompensatsiooni arvel ta peab ja võib kustutada oma võlgnevuse elatise osas ning täita oma laste ülalpidamiskohustused.

See fakt, et omades nelja alaealist last ei taha O.N töötada ja elab oma eaka ema ülalpidamisel, tunnistab ainult O. N vastutustundetust laste suhtes, kuid ei anna alust vabastada teda kohustusest lapsi ülal pidada isegi osaliselt. Hageja leiab, et O. N varaline seisund (arvestades ka tema osa korteriomandis ja asjaolu, et ta ei vaja seda eluruumi elamiseks) võimaldab tal täita oma kohustusi elatise maksmises täies ulatuses.

Kostja on töövõimeline mees, kes peab ja võib ülal pidada oma lapsi. Hageja aga kasvatab üksi kolme alaealist last (hagejal on veel vanem tütar, kellel ei ole isa), hageja oli sunnitud võtma õppelaenu selleks, et osta lastele arvuti.

Tsiviilasi nr 2-05-15075

4(9) Põhjendades oma nõuet Perekonnaseaduse § 61 lg 4 palub hageja suurendada elatusraha laste A.N- le ja J.N-le kuni 1800 krooni igakuiselt kummalegi lapsele, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, alates selle avalduse kohtule esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni; välja mõista kostjalt O. N-lt hageja menetluskulud antud asjas.

O.N vastuhagi J.T vastu elatise vähendamise nõudes

Kohtule 08.12.2005 esitatud hagiavalduse kohaselt (tl 67-68) pooled on abielus, käesoleval ajal pooled koos ei ela, kuna faktiliselt lõppesid abielusuhted 2004.a. mais.

Abielust on kaks alaealist last - A ja J.N-d.

Narva Linnakohtu 29.12.2004.a. otsusega nr 2-862/04 mõisteti hagejalt välja elatis laste ülalpidamiseks 1000 krooni igakuiselt kummalegi lapsele kuni laste täisealiseks saamiseni, s.t kuni 23.06.2021.a.

Kuid hagejal on veel kaks alaealist last – D.N ja A.N ning Narva Linnakohtu 05.08.2005.a. otsusega nr 2-393/05 mõisteti hagejalt välja elatis laste ülalpidamiseks 500 krooni kummalegi lapsele kuni laste täisealiseks saamiseni, st poeg D-le kuni 04.04.2019 ja poeg A-le kuni 21.05.2021.a.

Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Käesoleval ajal hageja ei tööta, on arvel Narva Tööhõiveametis. Sissetulekuid ei oma, on täielikult oma ema N.N ülalpidamisel.

Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Seoses sellega, et hagejalt on välja mõistetud elatis D.N ja A.N ülalpidamiseks 1000 krooni igakuiselt (500 krooni kummalegi lapsele) ning need lapsed on tänase päeva seisuga vähem materiaalselt kindlustatud kui A ja J, palub hageja määrata elatis alla Vabariigi Valituse poolt kehtestatud alammäära -1/2 kuupalga alammäärast.

Põhjendades oma nõuet Perekonnaseaduse § 60 lg 1, 61 lg 2, 4, 5 palub hageja määrata elatis laste ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni A.N, ülalpidamiseks 500 krooni kuus, J.N ülalpidamiseks 500 krooni kuus; mõista elatis välja alates hagiavalduse esitamisest; mõista kohtukulud välja kostjalt.

KOSTJA VASTUVÄITED

J.T hagi O.N vastu abielulahutuse, ühisvara jagamise ja elatise suurendamise nõudes

Kostja ema sai hagiavalduse kätte kostjale üleandmiseks 08.09.2005 (tl 57), 29.09.2005 esitas kostja taotluse hagile vastuse andmise tähtaja pikendamiseks (tl 60). Tähtaeg oli kohtu poolt pikendatud kahe nädala võrra, kuid vastust abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõude osas kostja ei esitanud.

18.05.2007 esitas kostja oma arvamuse elatise suurendamise nõude kohta (tl 118), mille kohaselt ta ei ole nõus esitatud elatise suuruse variandiga 1800 krooni iga lapse ülalpidamiseks kuus, kuna leiab, et kostja kaks ülejäänud last D ja A.N-d saavad olema materiaalselt vähem kindlustatud. Käesoleval ajal kostja töötab, kuid tema sissetulekuks on miinimumpalk, nimelt 3600 krooni brutotasuna.

Tsiviilasi nr 2-05-15075

5(9)

Sellisel moel toetab kostja enda haginõuet elatise vähendamises poegade J-l ja A ülalpidamiseks ning jääb enda nõuete juurde.

O.N vastuhagi J.T vastu elatise vähendamise nõudes

Kohtule 27.03.2007 esitatud vastuse kohaselt (tl 90) kostja ei tunnista O. N hagi.

Kostja kategooriliselt ei ole nõus, et vähendada elatised. Praegu kehtib jõustunud kohtuotsus, mille kohta on kostja/vastuhagis hageja kohustatud tasuma 1000 krooni iga lapse ülalpidamiseks. See on väiksem, kui seadusega ettenähtud. Kostja on sunnitud töötama vahetustega, aga raha ei jätku. Pooltel on ühine vara - korteriomand, kus praegu elab kostja lastega. See korteriomand ei ole veel jagatud ning küsimus vaadatakse läbi käesoleva menetluse raames. O.N-l on osa selles varas. Kuna kostja taotleb kohtu ees jätta korter talle, aga O.N-le välja maksta kompensatsiooni, leiab kostja, et selle kompensatsiooni arvel hageja peab ja võib kustutada oma võlgnevuse elatise osas ja täita oma laste ülalpidamiskohustused. Asjaolu, et omades nelja alaealist last O. N ei taha töötada ning elab oma eaka ema ülalpidamisel, tunnistab ainult O.N vastutustundetusest laste suhtes, kuid ei anna alust vabastada teda oma laste ülalpidamiskohustusest. Kostja leiab, et O. N varaline seisund (arvestades ka tema osa korteriomandis ja asjaolu, et ta ei vaja seda eluruumi elamiseks) võimaldab tal täita oma kohustused elatise maksmise osas täies ulatuses.

Menetluskulud jätta kostja/vastuhagis hageja O. N kanda.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. O. N palus osaotsusega lahendada abielulahutuse ja elatise suuruse vähendamise ja suurendamise nõuded. J. T vaidles osaotsuse tegemisele vastu. O. N tunnistas hagi abielulahutuse osas ning kinnitas, et poolte abielusuhted lõppesid 2004.a juunist, et nad elavad eraldi. Kostja loeb võimatuks nende pere säilitamist. Kostja nõustus jätta korterit hageja ainuomandisse ning kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsuse printsiibist, kuid palub määrata hageja osa 60% ja kostja osa 40%.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 450 lg 1 kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.

Lähtudes eelkõige laste huvidest loeb kohus otstarbekaks lahendada osaotsusega abielulahutuse ja elatise suuruse nõuded. Menetlust ühisvara jagamise nõudes tuleb jätkata.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et J.T hagi O.N vastu abielulahutuse ja elatise suurendamise nõudes on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega ka rahuldamisele osaliselt osaotsusega ning et O.N vastuhagi J.T vastu elatise vähendamise nõudes on ka põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele osaliselt osaotsusega.

TsMS § 230 lg-st 1 tuleneb, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest.

Tsiviilasi nr 2-05-15075

6(9)

J.T hagi O.N vastu abielulahutuse ja elatise suurendamise nõudes

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et O.N ja J.T abielu registreeriti Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt 29.06.2002, kanne nr 167 ning abikaasad pärast abiellumist jätsid oma endised perekonnanimed. Nimetatud asjaolud on kohus tuvastanud abielutunnistusega AL 0095937 (tl 4).

Kohus tuvastas, et poolte abielusuhted on lõppenud alates 2004.a juunist, abikaasad elavad eraldi, kostjal on uus elukaaslane, mõlemad abikaasad peavad abielu taastamist võimatuks.

Abielu lahutamise hagi kuulub rahuldamisele vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2, mille kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Mõlemad abikaasad soovivad abielu lahutada.

PKS § 2 lg 1 järgi abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil, seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks.

Kohus leiab, et kuna abikaasad on väljendanud tahet abielu lahutada, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu poolte vahel tuleb lahutada.

Pärast abielu lahutamist palus hageja jätta talle perekonnanimi T. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 järgi taastatav perekonnanimi võib olla kas lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kuna hageja soovib jätta endale lahutatava abielu eelja abielu ajal kantud perekonnanimi, siis säilitatakse tal perekonnanimi T.

Kohtu poolt on ka tuvastatud järgmised asjaolud:
et pooltel on sündinud kaksikud pojad J ja A. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud J.N 01.07.2003 väljaantud sünnitunnistusega CL 0256496 (tl 16) ja A.N 01.07.2003 väljaantud sünnitunnistusega CL 0256495 (tl 17)
et Narva Linnakohtu 29.12.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2-862/04 mõisteti O.N-lt välja J.T kasuks elatis A.N ja J.N ülalpidamiseks summas 1000 krooni kummalegi lapsele nende täisealiseks saamiseni. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Narva Linnakohtu 29.12.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2-862/04 (tl 73-74)
et J.T-l on veel tütar A.T Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud A.T 06.11.1997 väljaantud sünnitunnistusega CL 0136021 (tl 15)
et O.N-l sündis poeg D ja sündis poeg A. Nimetatud asjaolud on kohus tuvastanud D.N 06.05.1991 väljaantud sünnitunnistusega III-ЛА № 396148 (tl 70) ja A.N 13.12.2004 väljaantud sünnitunnistusega CL 0290561 (tl 71)
et Narva Linnakohtu 05.08.2005 otsusega mõisteti O.N-lt välja N.N kasuks elatis lapse D.N ja lapse A.N ülalpidamiseks summas 500 krooni kummalegi lapsele nende täisealiseks saamiseni. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Narva Linnakohtu 05.08.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-939/05 (tl 75).

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud

Tsiviilasi nr 2-05-15075

7(9) kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2005 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 2640 krooni, pool sellest moodustas 1320 krooni; alates 01.01.2006 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni, pool sellest moodustas 1500 krooni; alates 01.01.2007 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni, pool sellest moodustab 1800 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Elatis poolte kaksikute poegade ülalpidamiseks mõisteti välja 2004.a detsembril, kui lapsed olid poolteistaastased. Tänaseks päevaks on poolte pojad peaaegu 4-aastased.

Narva Linnakohus oma 29.12.2004 otsuses (tagaseljaotsus) elatise suuruse määramisel lähtus nii poolte varalisest seisundist kui ka lapse vajadustest. Kohus mõistis juba tol ajal elatise välja vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, arvestades, et O. N-l on veel kaks last. Kohtuotsusest on näha, et tol ajal viibis J. T lapsehoolduspuhkusel ja tal puudus sissetulek, ta sai vaid lastetoetust summas 2700 krooni. Hagejal on veel tütar A.T Alates 30.11.2004 oli hageja sunnitud lõpetama lapsehoolduspuhkuse ja tööle minema, tema palk peab olema umbes 2400-2500 krooni kuus. Kohtuotsuse järgi oli kostja tol ajal arvel Tööhõiveametis ja tal oli juba poeg esimesest abielust – D.N.

D.N ja A.N sünnitunnistustega on tõendamist leidnud, et kostja lapsed teisest naisest sündisid enne Narva Linnakohtu 29.12.2004 otsuse tegemist. Seega seda asjaolu iseenesest kohus ei arvestada elatise suurendamise nõude lahendamisel. Kuid tuleb arvesse võtta, et Narva Linnakohtu 05.08.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-939/05, mõisteti O.N-lt välja N.N kasuks elatis poegade D ja A.N-te ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 500 krooni kummalegi lapsele alates 18.07.2005 kuni nende täisealisuseni.

Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime.

Vastavalt esitatud tõenditele hageja on arvel Virumaa Pensioniameti Narva osakonnas peretoetuse saajana ja saab kuus kolmele lapsele toetust üldsummas 2700 krooni (tl 33). Peale selle oli ta netopalk ajavahemikul 2006.a detsembrist 2007.a veebruarini (k.a) keskmiselt 3175,40 krooni kuus (tl 98). Seega võrdub hageja ülalpidamisvõime 1468,85 krooniga (5875,40 krooni: 4 (hageja ja tema kolm ülalpeetavat)).

Kostja poolt esitatud andmete kohaselt saab ta palka summas 3000 krooni kuus (tl 119, 120). Seega on kostja ülalpidamisvõime 600 krooni (3000 krooni: 5 (kostja ja tema neli ülalpeetavat)).

Võrreldes hageja ja kostja ülalpidamisvõimet, on kohus tuvastanud, et hageja ülalpidamisvõime on parem võrreldes kostja ülalpidamisvõimega 868,85 krooni võrra, seega on kostja lapsed teisest abielust varaliselt vähem kindlustatud kui poolte lapsed esimesest abielust.

Kõigest ülalnimetatust lähtudes leiab kohus, et J. T nõue elatise suurendamiseks ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele. Kohtule esitatud tsiviilasja materjalide põhjal ei ole kostja suuteline elatist suuremas määras kui 1000 krooni kuus iga lapse kohta tasuma.

Kohus ei arvesta hageja väitega, et kostjal tekkis võlgnevus elatise osas ja selle võib tasaarvestada kostja saadud hüvitisest ühisvara jagamises. PKS § 72 lg 1 järgi elatis ei kuulu tasaarvestamisele võlgniku vastuhagi katteks.

Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Tsiviilasi nr 2-05-15075

8(9) O.N vastuhagi J.T vastu elatise vähendamise nõudes

PKS § 61 lg 3 sätestab, et vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Nimetatud sättest tuleneb, et kui vanemalt on huvitatud isiku kasuks väljamõistetud lapse ülalpidamiseks elatis, siis saab seda elatist muuta juhul, kui vanema varanduslik olukord või lapse vajadused on muutunud pärast elatise väljamõistmist. Seega peavad elatise vähendamist tingivad asjaolud muutuma pärast seda, kui elatis on välja mõistetud.

Vastavalt PKS § 61 lg 5 kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

D.N ja A.N sünnitunnistustega on tõendamist leidnud, et kostja lapsed teisest naisest sündisid enne Narva Linnakohtu 29.12.2004 otsuse tegemist. Seega seda asjaolu iseenesest kohus ei saa arvestada elatise vähendamise otsustamisel. Kuid tuleb arvesse võtta, et Narva Linnakohtu 05.08.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-939/05, mõisteti O.N-lt välja N.N kasuks elatis poegade D ja A.N-te ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 500 krooni kummalegi lapsele alates 18.07.2005 kuni nende täisealisuseni.

Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime.

Vastavalt esitatud tõenditele on hageja arvel Virumaa Pensioniameti Narva osakonnas peretoetuse saajana ja saab kuus kolmele lapsele toetust üldsummas 2700 krooni (tl 33). Peale selle oli ta netopalk ajavahemikul 2006.a detsembrist 2007.a veebruarini (k.a) keskmiselt 3175,40 krooni kuus (tl 98). Seega hageja ülalpidamisvõime võrdub 1468,85 krooniga (5875,40 krooni: 4 (hageja ja tema kolm ülalpeetavat)).

Kostja poolt esitatud andmete kohaselt saab ta palka summas 3000 krooni kuus (tl 119, 120). Seega kostja ülalpidamisvõime on 600 krooni (3000 krooni: 5 (kostja ja tema neli ülalpeetavat)).

Võrreldes hageja ja kostja ülalpidamisvõimet, on kohus tuvastanud, et hageja ülalpidamisvõime on parem võrreldes kostja ülalpidamisvõimega 868,85 krooni võrra, seega on kostja lapsed teises peres varaliselt vähem kindlustatud kui lapsed poolte abielust.

Hageja vastuhagis, paludes vähendada mõistetud elatise suurust, oli nõus maksma poolte kummalegi lapsele elatist summas 750 krooni.

Hageja palus vastuhagis vähendada elatise suurust alates hagi esitamisest, kuid see hageja nõue ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt PKS § 72 lg 2 väljamakstud elatist ei või tagasi nõuda, välja arvatud juhul, kui tühistatud kohtulahend põhines hageja esitatud valeandmetel või võltsitud dokumendil. Vaatamata sellele, et hageja omab võlgnevust elatise maksmisel, peaks kostja need summad kätte saama, seega leiab kohus, et elatise vähendamiseks alates hagi esitamisest ei ole alust.

Kaaludes ja hinnates kõik ülaltoodut tuli kohus oma siseveendumuse kohaselt järeldusele, et O. N hagi tuleb rahuldada osaliselt, vähendades Narva Linnakohtu 29.12.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2- 862/04 väljamõistetud elatise suurust 750 kroonini, alates antud asjas tehtud osaotsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk alates 18.06.2007. Kohtule esitatud tsiviilasja materjalide põhjal ei ole kostja suuteline elatist suuremas määras kui 750 krooni kuus poolte iga lapse kohta tasuma. Edasine elatise väljamõistmine summas 1000 krooni paneb hageja teised lapsed halvemasse olukorda poolte lapsega võrreldes. Tsiviilasja materjalides puuduvad tõendid, et hagejal vastuhagis

Tsiviilasi nr 2-05-15075

9(9) on piisavalt vara, mille arvel ülalpidamiskohustust täita. Kehtivas suuruses elatise edaspidine väljamõistmine hagejalt vastuhagis oleks hageja vastuhagis varalist seisundit arvestades talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks temal säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit.

Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

MENETLUSKULUD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

TsMS § 60 lg 1 järgi kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.

Hageja põhihagis tasus riigilõivu abielulahutuse nõudelt 300 krooni ning palus neid mõista kostjalt välja. See hageja nõue tuleb rahuldada.

Kuna tsiviilasja menetlust ühisvara jagamise osas jätkatakse, otsustab kohus lõpliku kohtukulude jäotamise kohtuotsuses ühisvara jagamise nõude osas.

Kohtuotsus (osaotsus) on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 450, 630, 632.

Tamara Šabarova Kohtunik