2-06-24060/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-06-24060

Ärakiri K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL 02. juulil 2007.a.

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juulil 2007.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-06-24060 Tsiviilasi LT(elukoht XXX, isikukood XXX) hagi AVi (elukoht XXX, isikukood XXX) vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks lapse ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja LT lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare HIOB; kostja AVi lepinguline esindaja vandeadvokaat Viive KAUR. Kohtuistungi toimumise aeg 12. juunil 2007.a.

RESOLUTSIOON Rahuldada osaliselt LT hagi AVi vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks ja elatise samiseks lapse ülalpidamiseks.

Lugeda tuvastatuks, et AT(ik. XXX) põlvneb AVist (ik. XXX).

Välja mõista AVilt LT kasuks igakuise elatusrahana 3 800 (kolm tuhat kaheksasada) krooni kuni XXX sündinud poja A täisealisuseni XXX alates hagi esitamisest Harju Maakohtule 07.09. 2006.a.

Kohtukulude jaotus Asja menetluskulud jätta täies ulatuses AVi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest 02.07.2007.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded Harju Maakohtule 07.09.2006.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sündis LT`l XXX. poeg A . Laps põlvneb AVist, kes ei soovi isadust lapse suhtes tunnistada ja on keeldunud isaduse kande vormistamisest perekonnaseisuametis. Kostja lapse kasvatamisel ei osale ning tema ülalpidamisest osa ei võta. Hageja on seisukohal, et poeg AT põlvnemine AVist tuleb tuvastada kohtus ning kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuine elatis lapse ülalpidamiseks. Hageja töötas ajavahemikul 03.03.1995.a. – 03.12.1999.a. AS-s M müügijuhina ning kostja AV oli hageja otsene ülemus. Poolte vahel tekkisid lähedased suhted 1996.a. suvel. Pooled koos ei elanud, ühist majapidamist ei omanud. AV külastas sageli hagejat tema korteris Tallinnas, XXX. Pooled kohtusid ajavahemikus 1996.a – 1998.a. tihti väljaspool tööaega ning veetsid ühiselt aega. Hageja rasestus kostjast 1997.a. sügisel ning teavitas sellest oktoobris kostjat. AVil sel ajal lapsi varasematest suhetest polnud. Pooled jätkasid suhtlemist. Kostja oli hageja olukorrast teadlik ja lubas hagejat toetada, mida ta raseduse ajal ka tegi. Kostja selgitas hagejale, et töökaaslased ja tuttavad ei ole veel valmis selleks, et nende kevadel sündivast ühisest lapsest teada saada. Kostja AV palus hagejal oma rasedust varjata ning hiljem, kui rasedus hakkas välja paistma, palus kostja varjata lapse tegelikku isa. Õigel ajal lubas AV kõik enda hoolde võtta ja last tulevikus hagejaga ühiselt kasvatada. Hageja jäi 1998.a. aprillist rasedusja hiljem sünnituspuhkusele ning ta usaldas AVit, sest oma peatselt sündiva lapse isa on noorel naisel raske mitte uskuda. Hageja rasedusja sünnituspuhkuse ajal kostja hagejat enam ei külastanud ning last vaatamas ei käinud. Lapse sünni järel tegi hageja kostjale ettepaneku vormistada isaduse kanne perekonnaseisuametis, millest kostja keeldus. Kostja ei ole poega külastanud ega teda näinud ning igasugustest hageja pakutud võimalustest oma pojaga kohtuda, on kostja keeldunud. Kostja ei ole last omaks võtnud, pole poega kunagi toetanud ega tema ülalpidamisel osalenud. Kõik kulutused seoses lapse sünni ja kasvatamisega on kandnud hageja üksinda. Kostja soovitas hagejal töölt lahkuda ning asuda tööle uues kohas, kuna nende koostöö samas firmas ei laabunud ja põhjustas tarbetuid pingeid. Kostja AVil oli tekkinud uus lähedane suhe ja kostja abiellus pärast poeg A sündi. AVil on sündinud 2 last. Kuna kostja ei soovi oma isadust poeg A suhtes tunnistada, soovib hageja lapse põlvnemise tuvastamist kohtu kaudu. Hageja LT palub kohtul määrata lapse ja kostja DNA võrdlemiseks kohtumeditsiiniline ekspertiis tuvastamaks, kas AT põlvneb AVist. Kuivõrd AV ei osale oma alaealise lapse ülalpidamisel, kuulub elatis AT ülalpidamiseks hageja kasuks väljamõistmisele kohtu korras Perekonnaseaduse §-de 60 lg. 1 ja 61 lg. 1 p. 1 alusel. Hageja hindab kulutusi lapsele 1 kuu lõikes alljärgnevalt: toiduraha koos koolitoidu maksumusega 3 000 krooni; lapse osa eluasemekuludes 600 krooni; sidevahendid (telefon, internet) 600 krooni; õppevahendid, raamatud, kunstija kirjutusvahendid 550 krooni; mänguasjad 200 krooni; üleriided, jalatsid, pesu 500 krooni; ravimid, hügieenivahendid, prillid 500 krooni; huvialaringid 1 000 krooni; teatrija kinokülastused, kultuuriüritused 400 krooni; koolivaheaja laagrid 1 000 krooni; lapse kindlustus 500 krooni; sportimine ja vabaaeg (jalgratas, rula, rulluisud, suusad jne.) 500 krooni; transport 200 krooni, lemmikloomad 500 krooni. Kokku arvestab hageja kulutusteks lapsele 1 kuus 10 050 krooni. Hagejale pole teada kostja sissetulek, kuid talle on teada, et kostja töötab AS-s M ning ta on üks selle äriühingu omanikke. Kostjale kuulub XXX kinnistut. AV on majanduslikult hästi kindlustatud ning talle kuuluv vara ületab tunduvalt hagejale kuuluva vara. Hagejale kuulub kohetoaline korteriomand Tallinnas, XXX ning hageja sissetulek AS-s S on koos lisatasudega 20 000 krooni kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks lapse ülalpidamiseks igakuine elatusraha summas 6 000 krooni alates hagi esitamisest kohtule. Kõike eeltoodut aluseks võttes palub hageja kohtul tuvastada AT põlvnemine AVist ning välja mõista temalt hageja kasuks elatis 6 000 krooni kuus lapse ülalpidamiseks kuni lapse täisaeliseks saamiseni, alates hagi esitamisest kohtule.

Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses hagile 16.10.2006.a. hagi ei tunnista. Kostja möönab oma mäletamist mööda, et ta oli 1997.a. alguses hagejaga intiimvahekorras, kuid tegemist oli nn. üheöösuhtega pärast ööklubist lahkumist ning mingit lähedast ja pikaajalist suhtlemist hageja ja kostja vahel perioodil 1996.a.

suvest kuni 1998.a. aprillikuuni ei ole olnud. Tõele ei vasta ka hageja väited selles, et kostja oli hageja otsene ülemus, et kostja külastas hagejat sageli viimase korteris, et hageja ja kostja kohtusid sageli väljaspool tööaega ja ja veetsid ühiselt aega, et hageja teavitas kostjat oma rasedusest, mispeale kostja olevat lubanud hagejat toetada, kuid palunud oma rasedust kaastöötajate eest varjata, et pärast lapse sündi tegi hageja kostjale ettepaneku vormistada isaduse kanne perekonnaseiusametis, et kostja on hagejat ähvardanud ja hoiatanud, et kostja on soovitanud hagejal töölt lahkuda. Hagiavaldus on kantud emotsioonidest ning soovist näidata kostjat äärmiselt vastutustundetu ja alatuna. Kostja elab alates 1993.a. koos A P ga, kellega koos kasvatavad 3 last – A P esimesest abielust 23.08.1988.a. sündinud tütar MTP ja nende ühiseid lapsi XXX. sündinud poeg A M V it ja XXX sündinud tütar V S V . Kostja arvates on tal terve ja tugev perekond ja kostja pühendab lastele ja perele kogu oma vaba aja. Kostja arvates on hagejal olnud suhteid teiste meestega ning kostja ei ole hagejaga lähedastes ja kestvates intiimsuhetes olnud ja seetõttu ei saanud hageja kostjast rasestuda. Kostja ei nõustu ekspertiisi määramisega, kuna ükski asjaolu ega tõend ei kinnita hageja väidet, et kostja oleks olnud intiimsuhetes hagejaga viimase võimaliku rasestumise ajal. Ka elatise nõuet pole hageja ühegi tõendiga kinnitanud ning lapsele arvestatud kulutused 1 kuus on põhjendamatult suured. Elatise nõue summas 6 000 krooni kuus on kostja arvates kantud vaid soovist teise isiku arvel rikastuda. Kostja palub kohtul jätta hagi tervikuna rahuldamata.

Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi lapse põlvnemise osas kuulub rahuldamisele ning hageja elatise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt, ja seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest. Perekonnaseaduse §-i 38 lg. 1 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. Selle seaduse tähenduses loetakse lapseks alaealist isikut. Perekonnaseaduse §-i 42 lg. 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohus määras hageja taotlusel asjas molekulaargeneetilise ekspertiisi, mis viidi läbi perioodil 09.04.2007.a. – 16.04.2007.a. Kostja vaidles ekspertiisi määramise taotlusele vastu väites, et hageja võimaliku rasestumise ajal kostja temaga lähisuhetes ei olnud. Eksperdi arvamuse kohaselt tuvastasid eksperdid, et ühegi uuritud DNA piirkonna alusel ei saa eitada AVi (uuritud mehe) bioloogilist isadust AT(uuritud lapse) suhtes. Antud uurimistulemuste kohaselt on isaduse indeks 34400. Tõenäosus, mille kohaselt AV (uuritud mees) saab olla AT(uuritud lapse) bioloogiline isa (isaduse tõenäosus), on 99,99971 %-i. Kostja oma täiendavates kirjalikes seisukohtades 06.06.2007.a. mõistab, et ülaltoodud arvamuse tõttu, mis on käesoleval ajal kohtupraktikas peamiseks tõendiks isaduse tuvastamise vaidlustes, puudub tal otstarbekus edasi vaielda selle üle, kas tema (kostja) end lapse isaks tunnistab või mitte, või on olemas ka tõenäosus, et eksperdiarvamuse kohaselt 100 %-st puudujääv osa kinnitab fakti, et kostja ei ole ATisa. Kohus leiab, et eksperdiarvamust tuleb käsitleda kui usaldusväärset tõendit tõendamaks AT põlvnemist AVist. Kostja AV ei asjas vastupidist kohtule tõendanud ning on eksperdiarvamuse seadnud põhjendamatult kahtluse alla. Seega tuleb XXX sündinud AT lugeda kohtu arvates põlvnenuks AVist, kes on suure tõenäosusega tema bioloogiline isa. Perekonnaseaduse § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud võrdsetes osades kandma ka oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid. Hageja arvestuse kohaselt on kulud lapsele kuus kokku 10 050 krooni. Kostja vaidlustas nii oma kirjalikus vastuses kui ka kohtuistungil suurt osa hagis märgitud kuluartiklitest, leides, et need on liiga suured ning hageja soovib oma elatise nõudega pigem kostja arvel rikastuda. Kostja oma täiendavates seisukohtades on jätkuvalt arvamusel, et hageja nimetatud lapse ülalpidamiseks vajaminevate kulutuste

summa on suurelt ülepaisutatud. Kostja palub kohtul võtta materjalide juurde avalikult kättesaadavad statistiliste uuringute tulemused leibkonna liikme kulutuste kohta viimase kolme aasta osas. Nimetatud materjalidest nähtub, et leibkonna ühe liikme vajalikeks ja põhjendatud kulustusteks on keskmiselt 2 635 – 2 664.50 krooni. seejuures ei ole arvesse võetud tasuta koolitoitu, igakuiseid riiklikke toetusi jne. Kostja palub kohtul määrata lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatusraha suuruseks 1 500 krooni kuus ning palub elatis temalt välja mõista alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna kostja ei olnud kuni hagi kohtule esitamiseni teadlik lapse olemasolust. Kohtukulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Kohtuistungil oli kostja nõus maksma elatist summas 1 800 krooni kuus alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu arvates on hageja lapsele tehtavate kulutuste arvestus ebamõistlikult suur, (eriti kulude osas toidule), aluseks võttes lapse vanust (9.a.). Hageja enda majanduslik olukord on samuti hea – hageja on kohtu hinnangul majanduslikult heal järjel, omab oma kodu nii maal kui linnas ja ka korralikku sissetulekut. Kostja vastuväited hageja poolt hagis märgitud kulutuste osas on osaliselt põhjendatud, samas kostja poolt pakutud elatis summas 1 500 - 1 800 krooni lapsele kuus, millelt hageja peab maksma ka tulumaksu kui saadavalt tulult, on kohtu arvates lubamatult kasin ning ei kata alaealise kooliskäiva lapse elementaarseid vajadusi. Kostja poolt asjas esitatud statistilised andmed on kohtu arvates käsitletavad kui võimalikud minimaalsed kulutused leibkonna liikmele, millest väiksema elatusraha summa väljamõistmine lapse ülalpidamiseks ei oleks mõeldav üldist majanduslikku olukorda arvestades. Kostja on kohtu arvates samuti majanduslikult hästikindlustatud isik, omab kinnisvara, hoonestusõigusi, tal on võimalik oma perekonnale maja ehitada, ta omab korralikku sissetulekut ja osalust äriühingus ning asjaolu, et tema ülalpidamisel väidetavalt on kolm last, ei muuda kostjat vähekindlusatud isikuks. Pigem annab see tunnistust tema majanduslikest võimalustest peale oma laste anda ülalpidamist ka oma elukaaslase alaealisele lapsele. Kohus leiab, et aluseks võttes lapse vanust ja tema vajadusi ning mõlema vanema majanduslikke võimalusi, on põhjendatud ja vajalikuks kulutuseks 9. aastasele lapsele kuus kokku 6 000 krooni. Selline kulutus mõlema vanema poolt kokku tagab kohtu arvates lapsele head tingimused kasvamiseks ja igakülgseks arenguks nii füüsiliselt kui vaimselt, võimaldab lapsel tegelda oma huvialadega jne. Oluline on siinjuures kohtu arvates asjaolu, et mõlema vanema majanduslik olukord võimaldab oma lapse ülalpidamiseks sellist kulutust kanda. Kohus on sellisele seisukohale asunud aluseks võttes eelkõige poolte alaealise lapse huve. Lapse vajaduste suurenedes on hagejal õigus esitada hagi kostja vastu kohtule elatise suurendamise nõudes. Perekonnaseaduse §-i 61 lg. 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Eeltoodut aluseks võttes tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 3 800 krooni elatusraha kuus aluseks võttes asjaolu, et hageja maksab antud summalt kui saadavalt tulult ka tulumaksu. Elatis lapsele tuleb välja mõista alates hagi esitamisest kohtule, sest kostja on asjas tuvastamist leidnud asjaolusid aluseks võttes põhjustanud hagejale pöördumise hagiga kohtusse ning ka asja lahendamise viivituse seoses asjas ekspertiisi määramise vajadusega lapse põlvnemise tuvastamiseks. Asja menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda, aluseks võttes TsMS §-de 162 lg. 1, 173 ja 174 sätteid. Hagejal on õigus TsMS §-i 174 lg. 1 alusel nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Osaliselt rahuldatud. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 02.07.2007.a. Ärakiri õuge. Kohtunik