3-06-2325/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-06-2325

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2007 Tartu Haldusasja number 3-06-2325 Haldusasi D.D. i kaebus Tallinna Vangla toimingu peale ja Tallinna Vangla kohustamiseks toimungut sooritama Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 26.03.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus D.D. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

30. mai 2007 Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – D.D. Vastustaja (haldusorgan) – Tallinna Vangla, esindaja Eda Oisalu RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2007 otsus muutmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates 19.06.2007.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

D.D. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla toimingu peale ja Tallinna Vangla kohustamiseks toimungut sooritama.

Kaebuse kohaselt esitas D.D. Tallinna Vanglale 25.10.2006 teabenõude, millega taotles, et talle väljastataks andmed Tallinna Vangla direktori distsiplinaarkorras karistatuse kohta tema teenistusaja jooksul. 01.11.2006 vastas vangla D.D. ile, et loeb teabenõude selgitustaotluseks. Kuna D.D. i selgitustaotluse täitmine takistas avalike ülesannete täitmist, keeldus vangla selle täitmisest. D.D. esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule. 01.12.2006 määrusega andis Tallinna Halduskohus D.D. i kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. D.D. leidis, et tema poolt taotletud teave on avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lg 1 kohaselt avalik teave ning Tallinna Vangla oli kohustatud vastavalt AvTS §-le 4 teabenõude täitma.

Tallinna Vangla vaidles kaebusele vastu ning leidis, et märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) § 5 lg 9 p 7 alusel võib vastamisest loobuda, kui selgitustaotlusele vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu asutuse või organi töökorralduse muutmist või takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. D.D. i selgitustaotlusele vastamine takistas teenistujatele pandud avalike ülesannete täitmist.

HALDUSKOHTU LAHEND

Tartu Halduskohus jättis 26. märtsi 2007 otsusega D.D. i kaebuse rahuldamata.

Otsuse põhjenduste kohaselt on tulenevalt AvTS §-s 4 lg 1 sätestatust vanglal kohustus anda igaühe, sealhulgas kinnipeetava, poolt nõutud teavet vanglaametniku kehtiva distsiplinaarkaristuse kohta, kui see on vajalik selleks, et võimaldada teabenõudja õiguste, vabaduste ja kohustuste täitmist. Vastustaja kinnitas kirjalikus vastuses kaebusele ja ka kohtuistungil, et vangla direktori asetäitjal Jüri Kurel ei ole teenistusaja jooksul mitte ühtegi distsiplinaarkaristust. Seega on kaebuse esitajale huvipakkuv informatsioon talle nii kirjalikus kui suulises vormis edastatud ning kaebuse esitaja õigus nõuda vanglalt toimingu sooritamist on sellega ära langenud. Teabenõudjal on õigus vaidlustada juurdepääsu piiramist juhul, kui piirang rikub tema õigusi ja vabadusi. Kaebuse esitajale tema poolt nõutud teabe väljastamata jätmine ei riku tema õigusi ja ega piira tema vabadusi. Kuigi kaebuse esitaja poolt nõutud teabe suhtes kehtib asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise keeld, ei tähenda see, et teave on üldiseks kasutamiseks levitatav informatsioon põhiseaduse (PS) § 44 tähenduses. Kuna teabenõudele vastamata jätmine ei takista kaebuse esitajal realiseerimast oma subjektiivseid õigusi ega täitmast kohustusi, ei saa kohustada vanglat väljastama kaebuse esitaja poolt 25.10.2006 teabenõudega taotletud informatsiooni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

D.D. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2007 otsuse ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus rikkunud menetluspoolte võrdõiguslikkuse printsiipi ning kirjalike märkemete tegemise õigust kohtuistungil. Halduskohtu istungil puudus apellandil võimalus kirjalike märkmete tegemiseks, kuna apellant pidi istuma barjääri taga kohtualuse pingil, vangla esindajal võimaldati istuda laua taga. Sellega rikkus halduskohus poolte võrdsuse põhimõtet ning tagas vastustajale paremad tingimused võrreldes apellandiga. Halduskohus ei olnud erapooletu. Samuti rikkus halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-st 20 lg 2 ja 5 tulenevaid nõudeid, kuna ei avaldanud kohtuistungil kohtuistungiprotokolli ega esitanud peale kohtuistungit protokolli apellandile allkirjastamiseks. Selle tulemusena jäid vajalikud parandused ja täiendused protokolli märkimata. Halduskohus tõlgendas ebaõigesti PS § 44 sätteid, keeldudes apellandi poolt taotletud avaliku info välja nõudmisest. Avalikule teabele juurdepääsu piiramine on seadusevastane tegevus.

Tallinna Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

26. märtsi 2007 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu. Halduskohus ei ole haldusasja menetlemisel rikkunud menetlusnorme ning apellatsioonkaebus on selles osas alusetu.

Nähtuvalt 6. märtsi 2007 kohtuistungi protokollist (tl 37-40), on halduskohus jätnud rahuldamata kaebaja taotluse lubada tal istuda kohtuistungil laua taga põhjusel, et vältida kaebaja põgenemist ja tagada turvalisus kohtusaalis. Apellatsioonkaebuses esitatu kohaselt leiab kaebaja, et tema taotluse mitterahuldamisega on halduskohus rikkunud menetlusosaliste võrdõiguslikkuse printsiipi ning apellandi kirjalike märkmete tegemise õigust kohtuistungil. Asja materjalide juures oleva õiguskantsleri 19.06.2006 seisukoha kohaselt (tl 33-35) „ alati ei ole võimalik tagada pooltele võrdseid võimalusi oma õiguste realiseerimisel, seadmata samaaegselt ohtu kohtusaalis viibivate isikute turvalisust ning korda…Taolise erandi rakendamine ja lõplik otsustamine jääb igal juhul kohtu ja üksnes kohtu otsustada, millele viitab otseselt juhendi punkt 541.

Seega saab kohtunik igal konkreetsel juhul otsustada kinnipeetava suhtes käeraudade ja barjääri kasutamise vajaduse üle, hinnates kinnipeetava isikut ning võttes arvesse konkreetset olukorda.“ Antud asjas on halduskohus kaalunud juba viidatud kohtuistungi protokollist nähtuvalt kaebaja suhtes kohtusaalis laua taga istumise võimalust ning leidnud, et konkreetset olukorda arvestades ning lähtudes turvalisuse tagamise eesmärgist ei ole see võimalik. Seega oli küll kaebajal õiguste realiseerimine kohtuistungil kitsendatud (s. o ta ei saanud istuda kohtusaalis laua taga, vaid oli barjääriga eraldatud), kuid samas oli halduskohtul kaalutlusõigus ning ta võis otsustada, et pooltele võrdsete võimaluste tagamine kohtuistungil sel viisil, et kaebajal lubatakse kohtusaalis laua taga istuda, ei ole turvalisuse seisukohalt lubatav.

Arvestades eeltoodut, ei ole see asjaolu, et halduskohus ei rahuldanud kaebaja taotlust ning ei lubanud tal istuda kohtusaalis laua taga, vaidlustatud kohtuotsuse tühistamise aluseks. Samuti ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks kaebaja väide, et halduskohus rikkus HKMS § 20 lg 2 ja 5, kuna ei avaldanud kohtuistungil kohtuistungi protokolli ega esitanud pärast kohtuistungit protokolli apellandile allkirjastamiseks. Vastavalt HKMS §-ile 20 (01.09.2006 jõustunud redaktsioonis) kohtuistung ja väljaspool kohtuistungit toimuv menetlustoiming protokollitakse vastavalt tsiviilkohtumenetluse sätetele.

HKMS §-ist 20 ja ka tsiviilkohtumenetluse vastavatest sätetest ei tulene, et kohus peaks avaldama kohtuistungil kohtuistungi protokolli ja esitama selle pärast kohtuistungit menetlusosalisele allkirjastamiseks. Halduskohus on õigesti jätnud tunnistamata õigusvastaseks Tallinna Vangla vaidlustatud toimingu ja apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Vastavalt HKMS §-ile 26 lg 1 p 2 on kaebuse sisulisel lahendamisel halduskohtul õigus teha ettekirjutus sooritamata toimingu sooritamiseks. Sama paragrahvi ja lõike p 3 kohaselt on halduskohtul õigus tunnistada toiming õigusvastaseks, kui kaebuse esitajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses väljendatud põhjendatud huvi.

Kaebaja taotles halduskohtule esitatud kaebuses tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla keeldumine väljastada kaebajale andmed Tallinna Vangla direktori asetäitja distsiplinaarkorras karistatuse kohta tema teenistusaja jooksul ning kohustada Tallinna Vanglat esitama kaebajale vastav teave. Halduskohus on õigesti leidnud, et tegemist on kohustamiskaebusega. Taotluses kohustada sooritama sooritamata toiming sisaldub juba iseenesest ka selle sooritamisest keeldumise õigusvastaseks tunnistamise taotlus. Kaebusest ei nähtu (ja kaebaja ei ole seda ka hilisemas menetluse käigus välja toonud), et kaebajal oleks eraldi Tallinna Vangla vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi.

Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks olnud see, et Tallinna Vangla väljastaks nõutud teabe ning halduskohtumenetluse käigus on vastustaja seda ka teinud, esitades 22.01.2007 vastuses kohtule (saadetud ka D.D. ile) kirjaliku informatsiooni selle kohta, et Tallinna Vangla direktori asetäitja A. Kurele ei ole teenistusaja jooksul määratud ühtegi distsiplinaarkaristust ning kinnitades selle teabe õigsust ka halduskohtu istungil. Seega on halduskohus põhjendatult leidnud, et kuna soovitud teave on menetluse käigus D.D. ile antud, siis puudub alus kohustamiskaebuse rahuldamiseks.

Kuna D.D. il puudub põhjendatud huvi Tallinna Vangla toimingu – algne keeldumine vangla direktori asetäitja võimaliku karistatuse kohta teabe andmisest – õigusvastaseks tunnistamiseks, siis tuleb esitatud apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Samuti on halduskohus õigesti jätnud rahuldamata kaebaja taotluse kohustada Tallinna Vanglat täitma kõiki kaebuse esitaja poolt esitatud või esitatavaid teabenõudeid, millega nõutakse informatsiooni ükskõik millise Tallinna Vangla ametniku poolt teenistusülesannete täitmisel toimepandud distsiplinaarüleastumiste kohta ja nende karistatuse kohta.

Vastavalt HKMS §-ile 7 lg 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega seadusest tulenevalt saab halduskohtusse pöörduda isik, kelle õigusi on juba rikutud või vabadusi piiratud, kuid isik ei saa nõuda halduskohtult kaitset sel juhul, kui tema õigusi ei ole reaalselt rikutud või vabadusi piiratud, vaid ta lihtsalt arvab, et võib-olla kunagi tulevikus tema õigusi rikutakse. Halduskohus on õigesti leidnud, et üldise ettekirjutuse tegemiseks halduskohtul pädevus puudub ning ettekirjutuse saab kohus teha vaid igal konkreetsel juhul eraldi siis, kui konkreetne teabenõue jäetakse õigusvastaselt täitmata ning see rikub kaebaja õigusi või piirab tema vabadusi.

Viivi Tomson Agu Timmi Maili Lokk