3-06-2294/16 · Tartu Ringkonnakohus

3-06-2294

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2007 Tartu Haldusasja number 3-06-2294 Haldusasi D.D. i kaebus Tallinna Vangla toimingu peale ja Tallinna Vangla kohustamiseks toimingut sooritama Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 26.03.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus D.D. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

30. mai 2007 Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – D.D. Vastustaja (haldusorgan) – Tallinna Vangla, esindaja Eda Oisalu RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2007 otsus muutmata. Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates 19. juunist 2007.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. D.D. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla toimingu peale ja Tallinna Vangla kohustamiseks toimingut sooritama. Kaebuse kohaselt esitas D.D. 24.10.2006 Tallinna Vanglale teabenõude, milles taotles, et talle väljastataks vangla koosseisuliste ametnike nimekiri ja kontaktandmed paberkandjal. 01.11.2006 vastas vangla teabenõude täitmisest keeldumisega. D.D. taotles, et halduskohus tunnistaks Tallinna Vangla toimingu - teabenõude täitmisest keeldumise - õigusvastaseks ja kohustaks vanglat väljastama talle vangla ametnike nimekirja ja kontaktandmed.

2. Tallinna Vangla vastuväidete kohaselt võib teabenõude täitmisest keelduda, kui teabenõude täitmine nõuab teabe suure mahu tõttu asutuse või organi töökorralduse muutmist või takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. Teabenõude täitmine takistas Tallinna Vangla teenistujatele pandud avalike ülesannete täitmist.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohus rahuldas 26. märtsi 2007 otsusega D.D. i kaebuse osaliselt ning kohustas Tallinna Vanglat väljastama D.D. ile paberkandjal Tallinna Vangla koosseisuliste ametnike nimekiri koos kontaktandmetega, mis on avalikustatud internetis. Otsuse põhjenduste kohaselt on tulenevalt avaliku teabe seaduse (AvTS) §-ist 28 lg 1 p 6 riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kohustatud avalikustama riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste koosseisud ja asutustes ettenähtud ametikohti täitvate ametnike eesja perekonnanimed, hariduse ja eriala, telefoninumbrid ning elektronposti aadressid. Tallinna Vangla poolt vastavalt AvTS §-ile 28 lg 1 p 6 aadressil http://vangla.ee avalikustatud vangla teenistujate nimekiri, milles on märgitud teenistujate nimed, täidetav ametikoht ning kontaktandmed, on üldiseks kasutamiseks mõeldud teave, millele peab olema tagatud avalikkuse ja igaühe juurdepääs. Vanglal ei olnud alust keelduda teabenõude täitmisest tuginedes AvTS §-ile 23 lg 2 p 3. Internetis avaldatud teabe väljatrükkimine ei nõua taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, põhjendamatult suuri kulutusi ega saa olla ka takistuseks teabevaldajale pandud avalike ülesannete täitmisel. Kuna D.D. il puudub ligipääs internetile, oli tema taotlus saada teave paberkandjal põhjendatud. D.D. i taotlus kohustada Tallinna Vanglat esitama vangla koosseisuliste ametnike nimekiri ja kontaktandmed igal ajal, kui ta sellise nõude esitab, tuleb jätta rahuldamata, sest kohus ei saa teha vanglale üldist preventiivset ettekirjutust. AvTS § 23 lg 2 p 1 kohaselt võib keelduda teabenõude täitmisest, kui samale teabenõudjale on taotletav teave juba antud ja teabenõudja ei põhjenda vajadust saada teavet teist korda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. D.D. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu

26. märtsi 2007 otsuse osaliselt kohtumenetluse normide rikkumise ning materiaalõiguse normide ebaõige rakendamise tõttu.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) on halduskohus rikkunud menetluspoolte võrdõiguslikkuse printsiipi ning apellandi kirjalike märkmete tegemise õigust kohtuistungil. Halduskohtu istungil puudus apellandil võimalus kirjalike märkmete tegemiseks, kuna apellant pidi istuma barjääri taga kohtualuse pingil, vangla esindajal võimaldati istuda laua taga. Halduskohus rikkus poolte võrduse põhimõtet ning tagas vastustajale paremad tingimused võrreldes apellandiga; 2) rikkus halduskohus samuti HKMS §-ist 20 lg 2 ja 5 tulenevaid nõudeid, kuna ei avaldanud kohtuistungil kohtuistungi protokolli ega esitanud pärast kohtuistungit protokolli apellandile allkirjastamiseks. Selle tulemusena jäid vajalikud parandused ja täiendused protokolli märkimata; 3) ei tunnistanud halduskohus ekslikult seadusevastaseks vastustaja keeldumist vangla koosseisuliste ametnike nimekirja välja andmisest. Samuti jättis halduskohus põhjendamatult rahuldamata kaebuse nõude õiguste preventiivseks kaitseks. Vastustajal oli kohustus täita avaliku teabe seadust.

5. Tallinna Vangla leidis, et apellatsioonkaebuse rahuldamine ei ole põhjendatud. Tallinna Vangla on täitnud D.D. i nõude ja edastanud D.D. ile 23.04.2007 kirjaga nr 1- 1479250-1 nimekirjad Tallinna Vangla kosseisuliste ametnike kohta kokku 21 leheküljel, mis on ka avalikult internetis.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2007 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.

7. Halduskohus ei ole haldusasja menetlemisel rikkunud menetlusnorme ning apellatsioonkaebus on selles osas alusetu. Nähtuvalt 6. märtsi 2007 kohtuistungi protokollist (tl 38-40), on halduskohus jätnud rahuldamata kaebaja taotluse lubada tal istuda kohtuistungil laua taga põhjusel, et vältida kaebaja põgenemist ja tagada turvalisus kohtusaalis. Apellatsioonkaebuses esitatu kohaselt leiab kaebaja, et tema taotluse mitterahuldamisega on rikkunud menetlusosaliste võrdõiguslikkuse printsiipi ning apellandi kirjalike märkmete tegemise õigust kohtuistungil.

Asjas oleva õiguskantsleri 19.06.2006 seisukoha kohaselt (tl 34-36) „ alati ei ole võimalik tagada pooltele võrdseid võimalusi oma õiguste realiseerimisel, seadmata samaaegselt ohtu kohtusaalis viibivate isikute turvalisust ning korda…Taolise erandi rakendamine ja lõplik otsustamine jääb igal juhul kohtu ja üksnes kohtu otsustada, millele viitab otseselt juhendi punkt 541. Seega saab kohtunik igal konkreetsel juhul otsustada kinnipeetava suhtes käeraudade ja barjääri kasutamise vajaduse üle, hinnates kinnipeetava isikut ning võttes arvesse konkreetset olukorda.“ Antud asjas on halduskohus kaalunud juba viidatud kohtuistungi protokollist nähtuvalt kaebaja suhtes kohtusaalis laua taga istumise võimalust ning leidnud, et konkreetset olukorda arvestades ning lähtudes turvalisuse tagamise eesmärgist ei ole see võimalik.

Seega oli küll kaebajal õiguste realiseerimine kohtuistungil kitsendatud (s. o ta ei saanud istuda kohtusaalis laua taga, vaid oli barjääriga eraldatud), kuid samas oli halduskohtul kaalutlusõigus ning ta võis otsustada, et pooltele võrdsete võimaluste tagamine kohtuistungil sel viisil, et kaebajal lubatakse kohtusaalis laua taga istuda, ei ole turvalisuse seisukohalt lubatav. Arvestades eeltoodut, ei ole see asjaolu, et halduskohus ei rahuldanud kaebaja taotlust ning ei lubanud tal istuda kohtusaalis laua taga, vaidlustatud kohtuotsuse tühistamise aluseks.

8. Samuti ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks kaebaja väide, et halduskohus rikkus HKMS § 20 lg 2 ja 5, kuna ei avaldanud kohtuistungil kohtuistungi protokolli ega esitanud pärast kohtuistungit protokolli apellandile allkirjastamiseks. Vastavalt HKMS §-ile 20 (01.09.2006 jõustunud redaktsioonis) kohtuistung ja väljaspool kohtuistungit toimuv menetlustoiming protokollitakse vastavalt tsiviilkohtumenetluse sätetele. HKMS §-ist 20 ja ka tsiviilkohtumenetluse vastavatest sätetest ei tulene, et kohus peaks avaldama kohtuistungil kohtuistungi protokolli ja esitama selle pärast kohtuistungit menetlusosalisele allkirjastamiseks.

9. Halduskohus on õigesti jätnud tunnistamata õigusvastaseks Tallinna Vangla vaidlustatud toimingu ja apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Vastavalt HKMS §-ile 26 lg 1 p 2 on kaebuse sisulisel lahendamisel halduskohtul õigus teha ettekirjutus sooritamata toimingu sooritamiseks. Sama paragrahvi ja lõike p 3 kohaselt on halduskohtul õigus tunnistada toiming õigusvastaseks, kui kaebuse esitajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses väljendatud põhjendatud huvi.

Kaebaja taotles halduskohtule esitatud kaebuses tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla keeldumine väljastada kaebajale vangla koosseisuliste ametnike nimekiri ja kontaktandmed ning kohustada Tallinna Vanglat esitama kaebajale vastava nimekiri ja kontaktandmed. Halduskohus on õigesti leidnud, et tegemist on kohustamiskaebusega. Taotluses kohustada sooritama sooritamata toimingu sisaldub juba iseenesest ka selle sooritamise keeldumisest õigusvastaseks tunnistamise taotlus. Kaebusest ei nähtu (ja kaebaja ei ole ka hilisemas menetluse käigus välja toonud), et kaebajal oleks Tallinna Vangla vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi, s. o kaebaja eesmärgiks on olnud see, et Tallinna Vangla väljastaks talle vangla koosseisuliste ametnike nimekirja ja kontaktandmed ning kohustamiskaebusega on kaebaja saavutanud oma eesmärgi.

10. Samuti on halduskohus õigesti jätnud rahuldamata kaebaja taotluse kohustada Tallinna Vanglat esitama kaebajale vangla koosseisuliste ametnike nimekirja ja kontaktandmed iga kord, kui kaebaja sellise nõude esitab. Vastavalt HKMS §-ile 7 lg 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega seadusest tulenevalt saab halduskohtusse pöörduda isik, kelle õigusi on juba rikutud või vabadusi piiratud, kuid isik ei saa nõuda halduskohtult kaitset sel juhul, kui tema õigusi ei ole reaalselt rikutud või vabadusi piiratud, vaid ta lihtsalt arvab, et võib-olla kunagi tulevikus rikutakse.

11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud.

Agu Timmi Maili Lokk Viivi Tomson