2-06-34256/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1 2-06-34256

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 19.06.2007.a., Tallinn Tsiviilasja number 2-06-34256 Tsiviilasi

AD hagi VD vastu elatise nõudes.

Menetlusosalised Hageja: AD(isikukood: XXX, elukoht: XXX); Kostja: VD(isikukood: XXX, elukoht: XXX); Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad 31.05.2007.a.

Hageja: AD Kostja esindaja: NG Tõlk: Janika Talts RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista VD`ilt (isikukood: XXX) alates 15.11.2006.a. igakuine elatis tütre AD(isikukood: XXX) ülalpidamiseks ja tema kasuks 2 000 (kaks tuhat) krooni gümnaasiumis õppimise ajal kuni gümnaasiumi lõpetamiseni so XXX

Riigilõiv summas 1 250 krooni jätta kostja VD`i kanda.

Riigilõiv kanda kostjal Rahandusministeeriumi arvelduskontole number XXX Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr XXX Hansapangas, mõlemal viitenumber XXX, maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: „Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja, kohtuotsus nr 2-06-34256, kohtukulu. Elatusraha osas kuulub kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord

2

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o 19.06.2007.a.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja, AD, on sündinud XXX ja tema isa on kostja VD. Hagiavalduse esitamise ajal õpib hageja XXX Gümnaasiumis. Hageja palub elatise suuruse väljamõistmisel võtta arvesse, et ta on 18-aastane ja lisaks mitmekülgsele toidule on tal vaja osta ka kasvamise tõttu sageli uusi rõivaid ja jalanõusid. Samuti peab hageja maksma õppimise ja eluasemega seotud kulutused. Hageja toob hagiavalduses välja kalkulatsiooni, mille kohaselt on vaja hageja eluvajaduste kindlustamiseks 4540 krooni kuus. Hageja palub alates hagi esitamisest enda kasuks kostjalt välja mõista elatusraha 2270 krooni kuus kuni õpingute lõpetamiseni. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja seisukoht Kostjal ei ole vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis. Kostja aga ei tunnista hagiavalduses esitatud nõudeid, kuna hageja õpib XXX Gümnaasiumis, mis ei ole päevase õppevormiga õppeasutus ja samuti töötab ta paralleelselt XXX Kaubanduskeskuses müüjana. Kostja leiab, et asja pole võimalik lahendada kompromissiga ega mõnel muul viisil kokkuleppeliselt, seega palub kostja asi lahendada kirjaliku menetlusega. Kohtukulud tuleks jätta hageja kanda.

Kohtuistungil kostja esindaja selgitab, et kostja pole hageja nõutud elatise summaga nõus. Kostja on seisukohal, et hageja on täisealine ja töövõimeline, samuti oli põhikooli lõpetamise ja gümnaasiumisse astumise vahel vahe. Hageja töötab ja omab sissetulekut. Kostjal aga on kaks alaealist last. Kostja on nõus elatist maksma 1000 krooni kuus.

Hageja seisukoht Hageja soovib oma vastuses kostjale selgitada, et õigusnorm ehk PkS § 60 lg. 2 ei tee vahet päevase või õhtuse õppevormiga õppeasutuse vahel, sest selle õigusnormi kohaselt, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Kostja väidet selle kohta, et hageja töötab XXX Kaubanduskeskuses, peab hageja paljasõnaliseks ehk tõele mittevastavaks. Hageja on seisukohal, et elatusraha 2270 krooni kuus on igati mõistlik ja jääb selles osas oma esitatud hagi juurde. Hageja selgitab, et tema elus on see juba kolmas kord, mil ta peab pöörduma kohtusse hagiga oma isa vastu elatusraha väljamõistmiseks. Hageja lisab avaldusele dokumendid, mille kohaselt on pärast eelmiste kohtuotsuste tegemist, kostja üritanud kõrvale hoiduda elatusraha maksmisest ning tal on esinenud selles osas võlgnevusi.

Kohtuistungil jääb hageja oma haginõude juurde. Hageja õpib XXX Gümnaasiumis ja õpingud kestavad XXX Kohtuistungi ajal on lõpetamisel 11. klass. Hageja sõnul lõpetas ta põhikooli 2005.a., 2006.a. astus XXX Gümnaasiumisse. Hageja selgitab, et ta töötab juba 5 kuud Hesburgeris, palk on 38 krooni tunnis, 1795 krooni kuus, eelmise kuu eest oli palk 3000 krooni.

3 Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja, kostja esindaja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Vastavalt PKS § 60 lg-le 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele. Elatis mõistetakse välja nõude esitanud isiku (hageja) kasuks. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hagiavalduse esitamisel juhindub hageja PkS §-st 60 lg. 2, mille kohaselt, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. PkS § 63 lg.1 alusel mõistab kohus elatise käesoleva seaduse paragrahvis 60 nimetatud täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse paragrahvis 61 sätestatust. Vastavalt PkS § 61 lg. 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär alates 2007.a. on 3600 krooni. Seega ühele lapsele ei tohi olla igakuine elatis väiksem kui 1800 krooni.

Kostja leiab, et hageja poolt esitatud elatise suurus on põhjendamatult suur. Kostja märgib, et tal on võimalus tasuda elatist 1000 krooni kuus. Eeltoodud elatis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. PKS § 61 lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla seaduses nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või kui lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kostja oleks töövõimetu, mistõttu leiab kohus, et kostja on töövõimeline isik ja on seega suuteline tööd tegema. Ka ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et lapsel endal oleks piisav ja pidev sissetulek. Lapsel on küll sissetulek, kuid sissetulek ei ole olnud muutumatu, sõltub sellest, kui suure töökoormusega on lapsel võimalik koolis õppimise kõrvalt töötada. Kohus on seisukohal, et gümnaasiumi õpilase põhitööks on siiski õppimine. Lapsevanema kohustuseks last ülal pidada, et saaksid rahuldatud lapse vajadused, kuna laps õpib gümnaasiumis ning ei ole mõistlik, et laps õppimise kõrvalt peaks olema suuteline täitma kostja poolt täitmata ülalpidamiskohustust so endale ise elatist teenima. Samuti ei leidnud kohus, et esineksid muud mõjuvad põhjused elatusraha alla seaduses nimetatud suuruse vähendamiseks. PKS § 61 lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Arvestades asjaolu, et kostjal on veel kaks alaealist last, ei loe kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja elatis 2270 krooni suuruses summas, vaid peab mõistlikuks 2000 krooni kuus. Ka Riigikohtu 28.03.2007.a. otsusega nr 3-2-1-21-07 on leitud, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi

4 võrdväärselt ülal. Lapsi tuleb kohelda võrdselt. EV lastekaitse seaduse § 10 järgi on lastel võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved, haiged või puudega. Laste võrdse kohtlemise põhimõte tuleneb ka ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artiklist 2, mille järgi tunnustavad ja tagavad konventsiooniga ühinenud riigid kõigile lastele võrdselt konventsioonis sätestatud õigused. Konventsiooni artikkel 18 järgi tunnustavad riigid põhimõtet, et mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Samuti leiab kostja, et tema varanduslik olukord ei võimalda enamat elatist maksta. Kostja töötab firmas PP müügijuhina ja kohtule esitatud töötasu tõendist nähtub, et tema keskmine palk on 2533 krooni, märkimata on tõendis, millise töökoormusega kostja töötab. Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2006.a määrusega nr 273 on kehtestatud kuupalga alammääraks täistööaja korral 3600 krooni. Eeltoodust kohus saab üheselt järeldada, et kostja töötab osalise tööajaga. See võimaldaks kostjal ka lisaks eeltoodule mõnes teises äriühingus veel töötada, kuna on tegemist kostja näol täisealise töövõimelise isikuga. Asjaolu, et kostjal ja ta abikaasal on veel kaks alaealist last, ei vabastada kostjat eelkõige oma lapse ülalpidamise kohustusest ega saa olla aluseks elatise määramiseks väiksemas ulatuses, kui on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2006.a määrusega nr 273, so 1800 krooni kuus lapse kohta. Kohus ei saa eelistada kostja alaealisi lapsi elatise suuruse kindlaksmääramisel kostja täisealisele gümnaasiumis õppivale lapsele, kuna selline eelistus ei tulene seadusest. Samuti kostja väidet, et kostja täisealine gümnaasiumis õppiv laps kannab enamus kulutusi oma sissetuleku arvelt, ei loe kohus mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmiseks kostja poolt tunnustatud 1000 krooni ulatuses, kuna täiskasvanud gümnaasiumis õppiva lapse põhikohustuseks on õppimine, mitte aga kosja asemel endale ülalpidamise so elatise teenimine.

Kohus juhib tähelepanu, et tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt füüsiline isik (hageja), kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksu. Tulumaksu määr aastal 2007.a. on 22%. Seega on reaalselt kättesaadav elatise suurus tunduvalt väiksem. Elatis kuulub väljamõistmisele vastavalt PKS § 70 lg-le 1 alates elatisehagi esitamisest, s.o 15.11.2006.a. Juhindudes TsMS § 468 lg 3 tunnistab kohus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Eelnimetatu ei välista vabatahtlikku kohtuotsuse täitmist kostja poolt.

Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda.

5

Seoses hagi osalise rahuldamisega, peab kohus õiglaseks jätta käesolevas asjas kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 kohaselt oli hageja käesoleval juhul hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. RLS § 37 lg 1 kohaselt tulnuks riigilõivu tasuda vastavalt hagi hinnale. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Käesoleval juhul on hagihinnaks seega 18 000 krooni (9 x 2000) ning RLS § 56 ning seaduse lisa 1 järgselt tasumisele kuuluv riigilõiv 1 250 krooni.

TsMS § 179 lg 1 alusel kuulub tasumata või vähem tasutud riigilõiv ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, sissenõudmisele Eesti Vabariigi kasuks pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskuluna on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muu hulgas käsitletav ka riigilõiv. Järelikult kuulub riigilõiv summas 1 250 krooni pärast kohtuotsuse jõustumist käesolevas asjas kostjalt riigi kasuks sissenõudmisele.

Lukiina Vismann kohtunik