2-06-25884/1 · 2-06-25884/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 15.06.2007.a.a., Kentmanni tn 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-25884 Tsiviilasi I P hagi AP vastu abielulahutuse nõudes ja AP vastuhagi IP vastu elatise osalise maksmise lõpetamise ja kohustuse täitmise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: IP(isikukood XXX, elukoht: XXX, Tallinn) Kostja: AP(isikukood XXX, elukoht: XXXX, Tallinn Kohtuistungi toimumise aeg 25.04.2007.a. Kohtuistungil osalejad hageja IP hageja esindaja JM kostja AP kostja esindaja advokaat Monica Pihlak Resolutsioon 1.Lahutada AP ja IP abielu, mis on registreeritud XXX Tallinna Linna Perekonnaseisuosakonnas- kanne nr. XXX. 2.Jätta alaealised lapsed EP (sünd. XXX.) ja DP (isikukood XXX) ema- IP kasvatada. 3.Lõpetada AP poolt IP`ile elatise maksmine summas 4000 krooni ja korteri eest tasutavatest maksetest summas 1500,- krooni vastavalt poolte vahel 24.01.2006.a. sõlmitud Elatise maksmise lepingule. 4.Välja mõista AP`ilt elatis tütre EP`i ülalpidamiseks 2000- krooni kuus ja poja DP`i ülalpidamiseks 1800,- krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. 5.Kinnitada AP`i ja DP`i suhtlemise kord vastavalt poolte vahel 12.03.2007.a. L LOV S O sõlmitud lapsega suhtlemise kokkuleppes sätestatule. Kokkuleppe korda on võimalik muuta ainult teise vanema nõusolekul.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse pooltele kättetoimetamisest.

2 Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Poolte abielu sõlmiti XXX Tallinna Linna Perekonnaseisuosakonnas. Pooltel on kaks last- XXX sündinud tütar E ja XXX sündinud poeg D . 2006.a. veebruaris lahkus AP elama oma ema juurde. Hageja leiab, et abielu on faktiliselt lõppenud ja selle taastamine ei ole võimalik. Hageja palub abielu lahutada ja alaealised lapsed jätta hageja kasvatada Kostja vastuväited Kostja ei vaidle vastu abielu lahutamise nõudele ja leiab, et seda oleks saanud teha ühisavalduse alusel . Kostja peab vääraks hageja väidet, et ta oleks perekonna suhtes ükskõikne. Hageja pole sageli arusaamatutel põhjendustel võimaldanud kostjal lastega kohtumist ning on teinud ebamõistlikke takistusi lastega suhtlemisel. Hageja ja kostja on sõlminud Elatise maksmise lepingu 24.01.2006 .aastal. Elatise maksmise lepingus leppisid pooled kokku, et PI makstakse elatist 4000 krooni kuus kuni PD kolmeaastaseks saamiseni. Sama lepingu alusel tasub kostja elatist lastele kokku 3500 krooni, hageja korteri kuludeks 1500 krooni, poja lasteaia igakuised kulutused. Alates 01.12.2006 on kostja ilma töökohata. Vaatamata aktiivsetele otsingutele ei ole kostjal õnnestunud leida töökohta, mis oleks samaväärne seniste sissetulekutega, keskmise netosissetulekuga 22-23 000 krooni kuus. Lisaks on 24.01.2006 sõlmitud abieluvara lepingu alusel kostja loobunud abielu jooksul omandatud elukohast, mistõttu kaasneb kostjal vajadus uue elamispinna soetamis- ja sisustuskulude kandmiseks. Kostjale teadaolevalt on hageja asunud tööle. Kostja on seisukohal, et antud olukorras ei ole põhjendatud elatise maksmine abikaasale. Kostja ei taotle elatise vähendamist lastele makstava elatise osas. Kostja palub lõpetada AP poolt elatise maksmine IP`ile 4000 krooni kuus, korteri eest tasutavatest maksetest 1500 krooni kuus ja kohustada IP`i täitma 24.01.2006 sõlmitud elatise maksmise lepinguga võetud kohustust võimaldada AP`i takistamatult kohtuda lastega ning viia lapsed AP poolt pakutud üritustele või kohtadesse ilma IP osalemiseta. Hageja palub välja mõista elatis kummalegi lapsele 3162 krooni kuus.

Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Perekonnaseaduse § 29 lg.2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asja menetledes on kohus jõudnud veendumusele, et poolte abielu jätkamine on võimatu, kuna abielu on faktiliselt lõppenud ja pooled ei soovi abielu jätkata. Alaealised lapsed tuleb jätta ema kasvatada. Perekonnaseaduse § 31 sätete järgi abiellumisel oma perekonnanime muutnud abikaasa soovile vastavalt jäetakse temale abiellumisel võetud perekonnanimi või antakse tagasi abielueelne perekonnanimi. Hageja soovib endale abiellumisel võetud perekonnnime P . Perekonnaseaduse § 60 ja 61 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaelisi lapsi. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kohtuistungil on leidnud tõendamist, et AP on täitnud laste ülalpidamiskohustust. Pooled on sõlminud 24.01.2006.a. Elatise maksmise lepingu, milles on näinud ette elatise maksmise IP`ile 4000,- krooni, hageja korteri kuludeks 1500 krooni, lastele kokku 3500 krooni, poja lasteaia kulud. Käesoleval ajal on kostja koondatud , hageja on asunud tööle, mistõttu poolte vahel puudub vaidlus selles, et A P poolt elatise maksmine ja korterikulude maksmine IP`ile tuleb lõpetada ja üle vaadata elatise suurus lastele.

3 Hageja on märkinud ühe lapse kuludeks 5 112 krooni. (toimiku lk.45) Kohus leiab, et Hansapanga laen ja autokulud ei ole laste kulud ja need tuleb laste ülalpidamiskuludest välja arvata. Laste põhjendatud kulutused transpordile on kuukaardi maksumus 100 krooni kuus kooliealise lapse Elise kohta. Tõendamata on kulutused lasteaiale, üritustele, huviringidele, mängudele, keeleõppele, spordile 3000 krooni kuus. Sotsiaalministeerium on tellinud 2004.aastal valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse „Lapse ülalpidamiskulude arvestamise metoodika“ kohaselt on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 0-6 eluaastat läheb maksma 1875 krooni ja vanusegrupis 14 või üle selle 3210 krooni. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, ning seega tuleb elatise väljamõistmisel lapse ülalpidamiskulud jagada pooleks. Kohus arvestab asjaoluga, et uuring on aastast 2004 ja vahepeal tõusnud elukallidusega. Perekonnaseaduse § 61 lg.3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. Perekonnaseaduse § 52 lg.1 sätestab, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Sama § lg.2 alusel, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. TsMS § 164 sätete kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Maie Seppo kohtunik