2-06-31690/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Eesti Vabariigi nimel Eesti Vabariigi nimel Eesti Vabariigi nimel

Kohus Kohus Kohus Kohus Viru Maakohus Viru Maakohus Viru Maakohus Viru Maakohus Kohtunik Kohtunik Kohtunik Kohtunik Sirja Tooming Sirja Tooming Sirja Tooming Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa sekretär Annely Eesmaa sekretär Annely Eesmaa sekretär Annely Eesmaa Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht 15.0 5.0 5.0 5.06.2007.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 .2007.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 .2007.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 .2007.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number 2-06-316 16 16 1690 Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi OÜ Jaotusvõrk OÜ Jaotusvõrk OÜ Jaotusvõrk OÜ Jaotusvõrk hagi hagi hagi hagi M M M M V V V V vastu vastu vastu vastu isikliku kasutusõiguse isikliku kasutusõiguse isikliku kasutusõiguse isikliku kasutusõiguse seadmise nõudes seadmise nõudes seadmise nõudes seadmise nõudes. . . . Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende esindajad esindajad esindajad esindajad Hageja: Hageja: Hageja: Hageja: OÜ Jaotusvõrk OÜ Jaotusvõrk OÜ Jaotusvõrk OÜ Jaotusvõrk, reg.kood , reg.kood , reg.kood , reg.kood xxxx xxxx xxxx xxxx, asukoht , asukoht , asukoht , asukoht Kadaka tee Kadaka tee Kadaka tee Kadaka tee 63 63 63 63, 1 , 1 , 1 , 12915 2915 2915 2915 Tallinn, Tallinn, Tallinn, Tallinn, Harjumaa, Harjumaa, Harjumaa, Harjumaa, volitatud esindaja jurist volitatud esindaja jurist volitatud esindaja jurist volitatud esindaja jurist S V , asukoht , asukoht , asukoht , asukoht Keskväljak 4 Keskväljak 4 Keskväljak 4 Keskväljak 4, Jõhvi linn , Jõhvi linn , Jõhvi linn , Jõhvi linn 415 415 415 41536 36 36 36, Ida , Ida , Ida , Ida-Virumaa. Virumaa. Virumaa. Virumaa. Kostja: Kostja: Kostja: Kostja: M V , isikukood , isikukood , isikukood , isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx, elukoht , elukoht , elukoht , elukoht xxxx xxxx xxxx xxxx, volitatud esindaja advokaat Tanel Pürn, OÜ Advokaadibüroo volitatud esindaja advokaat Tanel Pürn, OÜ Advokaadibüroo volitatud esindaja advokaat Tanel Pürn, OÜ Advokaadibüroo volitatud esindaja advokaat Tanel Pürn, OÜ Advokaadibüroo Sirje Must, asukoht Õpetajate 9, Tar Sirje Must, asukoht Õpetajate 9, Tar Sirje Must, asukoht Õpetajate 9, Tar Sirje Must, asukoht Õpetajate 9, Tartu 51003, Tartumaa tu 51003, Tartumaa tu 51003, Tartumaa tu 51003, Tartumaa. . . .

Kohtuistungi toimumise aeg 28.05.2007.a. Kohtuistungi toimumise aeg 28.05.2007.a. Kohtuistungi toimumise aeg 28.05.2007.a. Kohtuistungi toimumise aeg 28.05.2007.a. Istungi Istungi Istungi Istungil osalesid l osalesid l osalesid l osalesid poolte esindajad poolte esindajad poolte esindajad poolte esindajad

Resolutsioon esolutsioon esolutsioon esolutsioon: : : :

jätta jätta jätta jätta hagi tervikuna hagi tervikuna hagi tervikuna hagi tervikuna rahuldamata rahuldamata rahuldamata rahuldamata ja jätta menetluskulud ja jätta menetluskulud ja jätta menetluskulud ja jätta menetluskulud hageja hageja hageja hageja kanda. kanda. kanda. kanda. Kohtuotsus Kohtuotsus Kohtuotsus Kohtuotsus tehakse ava tehakse ava tehakse ava tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantselei likult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantselei likult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantselei likult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantselei kaudu 15.06.2007.a. kaudu 15.06.2007.a. kaudu 15.06.2007.a. kaudu 15.06.2007.a.

Edasikaebamise kord: Edasikaebamise kord: Edasikaebamise kord: Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamise jooksul kohtuotsuse kättetoimetamise jooksul kohtuotsuse kättetoimetamise jooksul kohtuotsuse kättetoimetamise päeva päeva päeva päevale järgnevast päevas le järgnevast päevas le järgnevast päevas le järgnevast päevast arvates. t arvates. t arvates. t arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7). (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7). (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7). (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7).

I. Asjaolud ja I. Asjaolud ja I. Asjaolud ja I. Asjaolud ja hageja nõue. hageja nõue. hageja nõue. hageja nõue. Hageja on Eesti Energia AS tütarettevõte ja soovib ehitada kostjale kuuluvale kinnistule xxxx 0,4kV kaabelliini. Liini ehitamiseks on 13.01.2006.a. esitatud tellimus nr. ARE-RAK- 29527 ja 02.02.2006.a. koostatud projekteerimisülesanne nr. 6847. Kaabelliini ehitamine Vergi Puhkemaja OÜ elamu elektrivarustusega tagamiseks on hageja seaduslik ja lepinguline kohustus. Kostja aga keeldub lubamast ehitada nii õhukui ka maaliini. Elektripaigaldise

2 rajamine on möödapääsmatu. See aga pole võimalik ilma kostja kinnisasja koormamata. Elektrituruseaduse (edaspidi ElTS) § 65 lg. p. 1 kohaselt on võrguettevõtja oma teeninduspiirkonnas kohustatud osutama võrguteenuseid: muuhulgas asjakohase taotluse alusel ühendama liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohase elektripaigaldise. Sama paragrahvi lg. 3 sätestab juhud, mil võrguettevõtja võib keelduda võrguteenuse osutamisest, kuid sellised alused antud juhul puuduvad. PS § 32 lg. 2 kohaselt võib omandiõiguse kitsendusi teha vaid seadusega. Ehitusseaduse (edaspidi EhS) § 14 lg. 1 sätestab kitsenduse, mille kohaselt peab kinnisasja omanik lubama ehitada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ning õhuruumis tehnovõrke ja –rajatisi (kütte-, veevarustusvõi kanalisatsioonitorustikku, telekommunikatsioonivõi elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasivõi elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt ei kohaldata lg. 1 sätestatut, kui tehnovõrk või –rajatis ei võimalda kinnisasja otstarbekalt kasutada. Hageja on seisukohal, et 0,4 kV maakaabli paigaldamine ei takista kinnisasja otstarbekohast kasutamist ja kostja pole kinnistu kasutamise takistusele ka viidanud. Kuna EhS §-st 14 lg. 1 ja 2 tulenevad tingimused on täidetud, on kostjal kohustus lubada ehitada tema kinnisasjale 0,4 kV maakaabel. AÕSRakS § 152 lg. 2 kohaselt on alates 01.04.1999.a. tehnorajatise võõrale maale püstitamiseks nõutav kinnisasja koormamine reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega. Vastavalt sama seaduse §-le 153 lg. 2 ja 3 juhul, kui kinnisasja omanik keeldub alusetult isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimisest, võib tehnorajatise omanik nõuda lepingu sõlmimist kohtu kaudu ja sellise hagi rahuldamisel määratakse kohtuotsuses reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse tingimused ning kohtuotsus on aluseks kande tegemisele kinnistusraamatus. Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg. 7 sätestab, et puudutatud isiku nõusolek ei ole nõutav, kui kande tegemist taotletakse jõustunud kohtuotsuse või –määruse või kohtutäituri avalduse alusel. Tuginedes EhS §-le 14, ElTS §-le 65 lg. 1 p. 1, AÕSRakS §-le 152 lg. 2 ja AÕS §-le 621 lg. 2 hageja palub : Tunnustada M V kohustust lubada ehitada temale kuuluvale xxxx kinnistule nr xxxx, 0,4 kV maakaabelliin; tuvastada M V kohustus teha tahteavaldus isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks OÜ-ga Jaotusvõrk ja kinnistamisavalduse tegemiseks järgmistel tingimustel: Käesolevaga seab M V OÜ Jaotusvõrk kasuks xxxx kinnistule nr. xxxx , 0,4 kV maakaabelliini ehitamise, teenindamise, kasutamise, remontimise, rekonstrueerimise ja asendamise võimaldamiseks. Isikliku kasutusõiguse alaks on plaanil märgitud elektripaigaldise kaitsevöönd, mida õigustatud isikul on õigus kasutada. Isiklik kasutusõigus on tähtajatu ja tasu maksmise kohustusega vastavalt õigusaktides ettenähtud suurusele ja korrale. Kolmandate isikute poolt on võimalik kõigi isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamine. Kõik maksud (kaasaarvatud maamaks) ja/või lõivud ning kõik kinnistuga seoses tasumisele kuuluvad maksed ja samuti muud kinnistul lasuvad maksud ja võlaintressid ning kinnistuga seotud muud koormised, ekspluateerimiskulud ja muud kulutused kuuluvad tasumisele omaniku poolt, v.a punktis 7 nimetatu. Õigustatud isik on kohustatud kasutama isikliku kasutusõiguse ala hoolikalt ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil. Õigustatud isik on kohustatud hoidma elektripaigaldise oma vahenditega ja omal kulul korras, kasutama oma tegevuses keskkonnasäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

3 Õigustatud isik kohustub teavitama omanikku elektripaigaldise plaanilistest hooldusja remonttöödest vähemalt kolm päeva enne tööde alustamist. Elektripaigaldise avariitöid võib teha kinnistu omanikule eelnevalt ette teatamata. Pärast kinnistul teostatud elektripaigaldise ehitus-, hooldusja remonttööde lõpetamist on õigustatud isik kohustatud taastama kinnistu heakorra. Juhul, kui elektripaigaldise ehitamisel või teenindamisel raiutakse metsa, kuulub kogu raiutud metsamaterjal omanikule. Omanik võimaldab õigustatud isiku töötajatele ja/või punktis 4 nimetatud kolmandatele isikutele mehhanismide ja tehnikaga igal ajal tasuta pääsu kinnistul paiknevale elektripaigaldise kaitsevööndile ja samuti tagab võimalused tehnikaga liikumiseks ja manööverdamiseks. Omanik on kohustatud teavitama kinnistul tegutsevaid isikuid elektripaigaldise kaitsevööndi olemasolust. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada kas poolte vahelise notariaalselt tõestatud kokkuleppega või muudel seaduses või käesolevas lepingus sätestatud alustel. Õigustatud isikul on õigus nõuda kasutusõiguse lõpetamist igal ajal mistahes põhjusel, kui õigustatud isik teatab soovist kasutusõigus lõpetada omanikule vähemalt kolm kuud ette. Isikliku kasutusõiguse lõpetamise korral kohustuvad pooled kolmekümne päeva jooksul, alates teiselt poolelt vastava nõude saamisest, leppima kokku vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimises isikliku kasutusõiguse lõpetamise kohta, mille alusel tehakse kanne kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse kustutamise kohta, ning tegema kõiki muid seaduses ettenähtud toiminguid, mis on vajalikud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistusraamatust. Isikliku kasutusõiguse lõpetamisel on õigustatud isikul õigus kuue kuu jooksul, arvates isikliku kasutusõiguse lõpetamisest, vedada ära kinnistul paiknev elektripaigaldis, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Hageja palub jätta kostja menetluskulud tema enda kanda ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud. Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavate kirjalike tõenditena allkirjastamata tellimus ja projekteerimisülesanne, kostja kinnistu kohta kinnistusregistrist väljavõte, isikliku kasutusõiguse seadmise plaan, elektrivõrgu püstitamise kooskõlastus ja maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta.

II. II. II. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kirjalik vastus. Kostja kirjalik vastus. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule saadetud kirjalikus vastuses leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust ja 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguste ega huvi kaitseks. Kostja hagi ka ei tunnista. Küsitavad on hageja kaabelliini ehitamise vajadus ja hageja vastav nõudeõigus. Kostja kinnistu sees asub teine kinnistu, millele selle omaniku juurdepääs on selgusetu, juurdepääsutee asukohta pole kindlaks määratud. Ilma juurdepääsuteeta ei ole kinnistu omanikul elektriga midagi peale hakata. Seega oleks vajalik tee küsimus lahendada vähemasti samaaegselt kaabelliini rajamisega, et võimalikult vähem koormata kostja kinnistut. Vastasel juhul puuduks igasugune õigustatud huvi liini rajamise vastu ka ühendatava kinnisasja omanikul. AÕS § 156 kohaselt lahendatakse see küsimus poolte kokkuleppel, mida aga antud asjas pole võimalik arutada, sest teise kinnisasja omanikku ei ole kaasatud. TsMS § 3 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Ainult seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagiavalduses ei ole põhjendatud, milline on hageja eeldatav ja seadusega kaitstud õigus või huvi antud asjas. Lepingulist huvi siin olla ei saa, sest see poleks kooskõlas TsMS §-ga 3. Hagi esitamisel ei ole tegemist ka seadusliku kohustusega. Hagiavalduses ei ole viidatud, millisest seadusest tulenevalt on hagejal õigus

4 esitada hagi teise isiku eest. Hagist ei nähtu, kas hagejal üldse on õigust võrku ehitada ja kas tegemist on tema teeninduspiirkonnaga, et on olemas asjakohane taotlus, et on tegemist nõuetekohase elektripaigaldisega jne. Samuti ei nähtu hagist, miks ei kohaldu ElTS § 65 lg. 3 märgitud keeldumise alused. Näiteks p. 3 kohaselt, kui teise kinnistu omanikuga kokkuleppele ei saada, on tegemist võrguettevõtjast sõltumatu põhjusega. Viidatud EhS § 14 ei anna samuti hagejale õigust hagi esitamiseks. See paragrahv sätestab esiteks erandid ja teiseks tuleb lähtuda ka muudest asjaoludest. Kostja on viidanud asjaolule, et maakaabli paigaldamine ei võimalda kinnisasja otstarbekohast kasutamist. Kuivõrd tegemist ei ole hageja kaitstava huvi või õigusega, tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Isikliku kasutusõiguse seadmine ei ole põhjendatud. AÕS § 1 sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. AÕS ei sätesta isikliku kasutusõiguse seadmise nõudmist kohtu kaudu, seega ei saa kasutada ka seaduse analoogiat. Viidatud sätted käsitlevad olukorda, kus võõral kinnistul juba asub tehnorajatis.

III. Asja kohtulik arutelu III. Asja kohtulik arutelu III. Asja kohtulik arutelu III. Asja kohtulik arutelu. Hageja esindaja kohtuistungil jääb oma nõude juurde. Hagejal on seaduslik ja lepinguline kohustus tagada Vergi Puhkemajale energia varustus. Kostja on keeldunud andmast nõusolekut, et maavõi õhuliin läheks üle tema kinnistu. Hageja taotleb luba maaliini ehitamiseks. Nõuded on kirjas hagiavalduses. Vergi Puhkemaja omanik on seadusjärgne pärija, ta on 5-6 põlvkonda omanik, ta tahab edaspidi seda maad kasutada ja tal on igati õigus voolu saada. OÜ Jaotusvõrk on kohustatud voolu andma. EhS § 14 lg. 1 ja lg. 2 viitas AÕS §-le 158, mis sätestab võrkude ehitamise. Jaotusvõrgul on § 65 lg. 1 p.1 alusel kohustus osutada võrguteenust oma teeninduspiirkonnas, muuhulgas peab ta paigaldama omanikule nõuetekohase elektripaigaldise. Sama paragrahvi lg. 3 järgi ei ole õigus keelduda teenuse osutamisest. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid. Kostja väide, et elektripaigaldise ehitamine väidetavalt kahjustab põlispuude juuri, on põhjendamatu. Kui elektriliin tehakse tee alla, siis paigaldatakse see sügavamale kui tavaliselt. Elektriliini omanik on Jaotusvõrk ja hagi esitamine on Jaotusvõrgu huvides. Jaotusvõrgul on õigus ja kohustus anda voolu. Seda takistab praegu kolmanda isiku tahe. Hagejal on olemas huvi ja tahe panna liin ning et kinnistu poolt tarbitaks elektrienergiat. Elektripaigaldise ehitamiseks lubade hankimise järjekord põhineb tööpraktikal. Kõigepealt küsitakse omanikult nõusolek, alles siis kolmandatelt isikutelt. Mitte kusagil ei ole sätestatud, et eelnevalt oleks vaja keskkonnateenistuse nõusolekut. Kostja ei ole oma põhiväite tõendamiseks keskkonnateenistuse tõendit esitanud. See, et kinnistu omanikul puudub kinnistule juurdepääs, ei puutu asjasse. Hageja palub tunnustada M.V kohustust lubada ehitada temale kuuluvale xxxx kinnistule 0,4 kV maakaabelliin ja tuvastada M.V kohustus teha tahteavaldus isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks OÜ-ga Jaotusvõrk ja kinnistamisavalduse tegemiseks hagiavalduses märgitud tingimustel. Kostja esindaja leiab, et pole mõtet esitada omaniku vastu hagi, kui teised organid ehitamiseks nõusolekut ei anna. Et töid alustada, on muuhulgas vaja luba keskkonnateenistusest ja ka ehitusluba. Juurte kahjustamise tõenäosus on olemas, sest igasugune töö sisaldab potentsiaalset ohtu puudele. AÕSRakS § 153 ütleks, et keskkonnateenistus saab hinnata, kui palju juuri kahjustatakse. Nõusoleku annavad nemad. Vergi Puhkemajal peaks olema õigus kasutada tehnorajatist ja õhuliini, kuid lahendamata on see, kuidas sinna kinnistule ligi pääseda. Vaidlust peaksid lahendama asjasse puutuvad isikud. Liitumislepingu p-dest 1.5 ja 5.2 nähtub, et OÜ Jaotusvõrk on lepingusse sisse kirjutanud vabandava põhjuse. ElTS § 65 lg. 3 p. 3 sätestab võimalused keelduda. Selline võimalus hagejal oleks olnud. Hagis viidatud sätted, mis näeksid ette kostja kohustust kaabelliini ehitamiseks, on osaliselt tunnistatud kehtetuks. Õiguslik olukord on muutunud. EhS § 14 on kehtetuks tunnistatud ja AÕS muudetud sätetega on otseselt paika pandud, et ühe kinnistu omanik saab teha seda, mis on kirjas avalduses. Kui elektriliini või muu üle vaidlevad asjasse puutuvad omanikud, siis on võimalik kaaluda mõlema kinnistuomaniku huve ja ka avalikke huve. Põhjendused peaksid olema läbi räägitud asjast puudutatud isikutega. Antud vaidluses antud

5 poolte vahel sellist avaldust pole, mistõttu ei saa hageja teise isiku eest põhjendusi esitada. Kostja esindaja palub jätta hagi rahuldamata, sest puuduvad vajalikud õigused ja faktilised asjaolud.

IV. IV. IV. IV. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohtu otsuse põhjendused Maakohtu otsuse põhjendused Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata järgmistel asjaoludel: 1. TsMS § 3 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Ainult seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagejaks on OÜ Jaotusvõrk, asukohaga Tallinnas. Hageja äriregistri väljavõttele vastavalt on jaotusvõrgu kohustus jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamine, samuti elektripaigaldise ehitamine. ElTS § 3 p. 11 kohaselt jaotusvõrk on võrk, mis ei ole põhivõrk, ja p. 9 kohaselt elektripaigaldis on elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum. Hageja võrguettevõtjana soovib rajada elektripaigaldise kostja kinnistuga ümbritsetud kinnistu tarbeks, koormates sellega ka kostja kinnistut. Võrguettevõtja

kohustused on sätestatud elektrituruseaduse 6. peatüki 2. jaos §-des 65–70, sh kohustused võrguteenuste osutamisel on sätestatud § 65 lg. 1 p-des 1–7 ja lg. 2. Hageja viidatud ElTS § 65 lg. 1 p. 1 sätestab, et võrguettevõtja osutab oma teeninduspiirkonnas tarbijale, tootjale, liinivaldajale või teisele võrguettevõtjale järgmisi võrguteenuseid: 1) asjakohase taotluse alusel ühendab liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohase elektripaigaldise. Viidatud sättest tulenevalt hageja ei tõendanud, et ta tegutseb oma teeninduspiirkonnas. Samuti ei ole kohtule esitatud asjakohast taotlust. Hagiavaldusele on lisatud tellimus, mille vastuvõtja pole märgitud, kuid milles on objektiks märgitud Vergi Puhkemaja OÜ elamu xxxxkülas. Kinnistul mingi elamu olemasolu ja selle kuuluvuse kohta tõendid puuduvad. Kinnistusregistri väljavõttest nähtub, et elamumaa 100%, asukohaga xxxx, , pindalaga 1376 m2, omanik on M K , kes on kantud registrisse omanikuna 18.07.2006.a. asjaõiguskokkuleppe alusel. Kohtule esitatud liitumisleping on sõlmitud Vergi Puhkemaja OÜ ja Eesti Energia AS vahel. Leping reguleerib liitumispunkti väljaehitamise liituja elektripaigaldise ühendamiseks võrguettevõtja jaotusvõrguga või olemasoleva liitumispunkti läbilaskevõime suurendamise. Objektiks on ehitis või kinnistu aadressil xxxx. Kuna OÜ-l Vergi Puhkemaja ei ole elamut ega kinnistut xxxx külas, siis hageja nõue tellimusest lähtuvalt ei ole seaduspärane, sest puudub tarbija ning hagejal puudub elektripaigaldise ehitamiseks lepinguline alus. 2. TsMS § 230 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Hagi on tõendamata. Hageja väide, et hagejal on seadusest tulenev kohustus elektrienergiat müüa, et tähenda samaaegselt, et tema võib oma suvast lähtuvalt algatada elektriliini ehitamise kelle tahes kinnistul. Hagiavaldusele lisatud projekteerimisülesandes nr. 6847 on viidatud kaabelliinile kuni Vergi Puhkemaja kinnistuni. Mingit liini olemas ei ole, mingit elektripaigaldist Kellamajani olemas ei ole. Seega on põhjendamatu hageja väide, et tema on liini omanik. Sellest tuleneb nagu oleks hagi esitatud kellegi teise, mitte hageja enda huvides. Samas on põhistamata ja tõendamata hagejal sellise õiguse olemasolu ning õigus on kostjal, kes väidab, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguste ega huvi kaitseks, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. TsMS § 371 lg. 2 kohaselt jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata, kui 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Kuna hagi on menetlusse võetud, kuid jäänud tõendamata, siis tuleb hagi jätta rahuldamata ja pole oluline hinnata kostja vastuväiteid maaja õhuliini rajamise tagajärgede suhtes.

6 3. Hagi esitamise ajal kehtinud EhS § 14 sätestas, et kinnisasja omanik peab lubama ehitada oma kinnisasjale tehnovõrke ja -rajatisi, kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Paikvaatlusel tuvastati, et elektriliini rajamiseks kostja kinnistul asuva kinnistuni on neli võimalust. Hageja taotleb liini rajamist vaid pargi põlispuude all asuva allee kaudu. Muud võimalused on kaalumata, hindamata ja põhistamata. Ometi on projektis kirjas, et liinide trassid tuleb määrata projekteerimise käigus lähtudes kohalikust olukorrast. Hagi esitamise ajal kehtinud EhS § 14 on tunnistatud kehtetuks alates 01.05.2007.a. Sama põhimõte kajastub täpsustatult AÕS § 158 samast ajast kehtiva lg. 1 redaktsioonis, mis sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustusvõi kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasivõi elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Hageja esitatud dokumentidest ei nähtu ei kinnisasja eesmärgipärane kasutamine ega majandamine. Paikvaatluse ajal oli osalistele näha, et Kellamaja kinnistul puudub eluhoone või muu OÜ Vergi Puhkemaja poolt eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks tarvilik elamu või muu objekt. Lähtudes eesmärgipärasuse hindamisest omab tähtsust ka kostja vastuväide, et kostja kinnistu sees asuva kinnistu osas on määratlemata juurdepääs. Kui paikvaatlusel tuvastati, et elektriliini rajamiseks kostja kinnistul asuva kinnistuni on neli võimalust, siis on kinnistute omanikel põhjendatud enne, kui otsustatakse liini rajamine ja sellega kostja kinnistu koormamine, määratleda juurdepääs, et vältida kostja kinnistu koormamist mitmel erineval viisil. Juurdepääsuõiguse tagamine eeldab aga kinnistuomanike huvide kaalumist ja asja lahendamist poolte kokkuleppel. 4. Hageja palub tuvastada M V kohustuse teha tahteavaldus isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks OÜ-ga Jaotusvõrk ja kinnistamisavalduse tegemiseks hageja määratletud tingimustel. Kohus on seisukohal, et isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimise kohustuse tuvastamine ei ole kooskõlas AÕS § l58 lg. 2 ja 3 sättega. Nimelt sätestab § 158 lg. 2, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga, reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-14-06 selgitanud, et AÕS § 1 kohaselt on asjaõigusseaduse ülesandeks sätestada asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine. Samuti on asjaõigusseadus aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. AÕS § 178 lg. 1 järgi määratakse reaalservituudi sisu poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus ei saa sundida pooli reaalservituudi seadmise lepingut sõlmima, kui puudub seadusest tulenev kohustus lepingu sõlmimiseks või kui on võimalik tekkinud olukord lahendada kinnistut koormamata. 5. Kehtinud ElTS § 65 lg. 3 sätestas, et võrguettevõtjal on õigus keelduda võrguteenuse osutamisest muuhulgas, kui: 3) võrguteenust ei ole võimalik osutada võrguettevõtjast sõltumatutel põhjustel. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole toiminud kooskõlas viidatud sättega, kui on otsustanud võtta täitmiseks tellimuse elektripaigaldise ehitamiseks teadmata, kes on tarbija või kas tarbimine on tagatud. Järelikult oleks olnud hagejal õigus keelduda taotluse või tellimuse (kui see esitati) vastuvõtmisest ning hagejal puudub seadusest tulenev kohustus elektripaigaldise ehitamiseks. 6. Hinnates kostjale saadetud Elektrivõrgu püstitamise/rekonstrueerimise kooskõlastust, mis pärineb 16.03.2006.a., selgub, et tõendina on see oma olemuselt vastuoluline, ebatäpne ja eksitav. Kooskõlastuse tekstist tuleneb, et elektripaigaldise rajamiseks on vajalik notariaalse maakasutuslepingu sõlmimine. Kooskõlastuse p.-4 on kirjas,

7 et omanik on selle lepingu tingimustega tutvunud. Samas on aga kooskõlastuslehe lõpus märge, et selgitusi notariaalse lepingu kohta saab hoopiski kelleltki kolmandalt isikult. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus kohaldas EhS § 14, ElTS § 65, AÕS § 158, 178 sätteid ning juhindus TsMS § 162, § 230, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

27.05.2008.a Viru Ringkonnakohus otsustas:

1. Tühistada Viru Maakohtu 15.06.2007 otsus tsiviilasjas nr.2-06-31690 täielikult ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. 2. Rahuldada OÜ Jaotusvõrk apellatsioonkaebus. Menetluskulude jaotus lahendatakse asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus. 12.11.2008.a Riigikohtu Tsiviilkolleegium määras:

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 27. mai 2008. a otsus ja Viru Maakohtu 15. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-31690. 2. Jätta läbi vaatamata osaühingu Jaotusvõrk hagi M V vastu isikliku kasutusõiguse seadmise nõudes. 3. Kassatsioonkaebus rahuldada. 4. Tagastada M V kassatsioonkaebuselt 30. juunil 2008. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

Kohtuotsus jõustus 12. novembril 2008.a Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärusega Kohtuotsus jõustus 12. novembril 2008.a Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärusega Kohtuotsus jõustus 12. novembril 2008.a Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärusega Kohtuotsus jõustus 12. novembril 2008.a Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärusega

Nooremreferent I.Golubev