3-07-24/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tartu kohtumaja

Kohtuasja number

3-07-24

Otsuse kuupäev

15.06.2007

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

AS EGeen kaebus Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja

tollikeskuse 15. septembri 2006.a maksuotsuse nr 12-5/320

ja Maksu-ja Tolliameti 5. detsembri 2006.a vaideotsuse nr

6-1/218-1 tühistamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

22.05.2007

Istungil osalenud isikud

Kaebuse esitaja AS EGeen esindaja Monika Sehver;

Vastustaja Maksu-ja Tolliameti ja Maksu-ja Tolliameti Lõuna

Maksu-ja tollikeskuse esindaja Heili Kaares.

Resolutsioon

1.Rahuldada kaebus.

2.Tühistada Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse

15. septembri 2006.a maksuotsus nr 12-5/320 ja Maksu-ja

Tolliameti 5. detsembri 2006.a vaideotsus nr 6-1/218-1.

3.Välja mõista Maksu- ja Tolliametilt 45 000 ( nelikümmend

viis tuhat) krooni menetluskulu AS EGeen kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib

lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui

apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

AS EGeen müüs 04.12.2003.a aktsiate müügilepingu (Leping) alusel temale kuuluvad 1890

AS Tartu Biotehnoloogia Park (AS TBP) aktsiat hinnaga 1 000 000 krooni hr Göran

Hellersile, mille alusel kujunes ühe aktsia hinnaks 529,1 krooni.

15.09.2005.a tegi Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus (Maksukeskus) AS-ile

EGeen maksuotsuse nr 12-5/320, millega kohustas AS-i EGeen tasuma tulumaksu summas

312 703 krooni kuna Maksukeskuse väitel oli ühe AS TBP aktsia turuhind nende müügi

hetkel hr Hellersile vähemalt 1000 krooni ning tehingu kogumaksumus oleks pidanud olema

1 890 000 krooni. Sellest tulenevalt tegi Maksukeskuse hinnangul AS EGeen 2003.a

detsembris hr Hellersile kingituse summas 890 000 krooni.

17.10.2005.a esitas AS EGeen vaide 15.09.2005.a maksuotsusele.

05.12.2005. a leidis Maksu- ja Tolliamet (Maksuamet) vaideotsuses nr 207-2, et asjaolud AS

TBP aktsiate väärtuse määramisel ei ole selged ning on vaja kaasata menetlusse ekspert ning

tunnistas 15.09.2005.a maksuotsuse täielikult kehtetuks.

Maksukeskus kaasas maksumenetlusse eksperdina OÜ Rimess MRI. OÜ Rimess MRI,

tuginedes AS Tõnisson Kinnisvarakonsult poolt 4. juulil 2003.a kinnistu Tiigi 61b väärtusele

antud hinnangule, leidis, et AS TBP aktsia õiglane väärtus oli 1167 krooni aktsia kohta.

15.09.2006.a esitas Maksukeskus AS-ile EGeen maksuotsuse nr 12-5/320, milles

Maksukeskus leiab, et AS EGeen poolt aktsiate müük alla väidetava turuhinna hr Hellersile ei

olnud vajalik ja õigustatud ning tegelikult kinkis AS EGeen hr Hellersile 1034 AS TBP

aktsiat, seega on AS-i EGeen poolt tehtud kingitus summas 1 206 678 krooni, millelt AS

EGeen on jätnud tasumata tulumaksu summas 423 968 krooni.

11.10.2006.a esitas AS EGeen Maksukeskuse maksuotsuse nr 12-5/320 peale Maksuametile

vaide.

05.12.2006.a vaideotsusega nr 6-1/218-1 jättis Maksuamet AS EGeen vaide rahuldamata ja

Maksuotsuse muutmata.

04.01.2007.a esitas AS EGeen Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu-ja Tolliameti Lõuna

maksu-ja tollikeskuse 15.09.2006.a maksuotsuse nr 12-5/320 ja Maksu-ja Tolliameti

05.12.2006.a vaideotsuse nr 6-1/218-1 tühistamiseks.

Kaebuse põhjendused ja taotlused

AS EGeen on seisukohal, et Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 15. septembri

2006.a maksuotsus nr 12-5/320 ja Maksu- ja Tolliameti 5. detsembri 2006.a vaideotsuse nr 6-

1/218-1 tuleb tühistada kuna nimetatud haldusaktid on põhjendamata ja vastuolus seadusega

ega vasta heale haldustavale.

MKS § 84 sätestab, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest

kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu

tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule.

Seega eeldab MKS § 84 maksunormist kõrvalehiilimist õiguskujunduste kuritarvitamise

kaudu. Euroopa Kohus (suurkoda) on 21. veebruari 2006. aasta otsuses Halifax plc, Leeds

Permanent Development Services Ltd, County Wide Property Investments Ltd versus

Commissioners of Customs & Excise (Kohtuasi C-255/02) asunud seisukohale, et

kuritarvituse tuvastamiseks on esiteks nõutav, et kõnealuste tehingute tulemuseks on

maksusoodustuse saamine, mille andmine on vastuolus nende sätetega taotletava eesmärgiga.

Teiseks peab objektiivsetest asjaoludest järelduma, et kõnealuste tehingute peamine eesmärk

on maksusoodustuse saamine.

AS EGeen ei nõustu maksuotsusega nr 12-5/320. AS TBP aktsiate võõrandamine oli AS

EGeen huvides. AS EGeen vajas aktsiate võõrandamisest saadud raha oma tegevuse

jätkumise tagamiseks. Samuti on AS EGeen on põhjendanud AS TBP aktsiate müügi vajadust.

Iseenesest asjaolu, kas tegemist oli sunnitud müügi ja/või kiirmüügiga ei oma tehingu

tegeliku majandusliku sisu tuvastamisel mingit tähendust. AS EGeen ja Göran Hellersi tahe

oli suunatud 1 890 AS TBP aktsia võõrandamisele tasu eest. Seetõttu sõlmitigi aktsiate

müügileping. 1 890 AS TBP aktsiat võõrandati ja nende eest laekus tasu AS-ile EGeen.

Eeltoodust tulenevalt jääb AS-ile EGeen arusaamatuks, kuidas ja milliste tõendite abil peaks

ta põhjendama müügilepingu kui võõrandmislepingu vormi valikut. 2003. a detsembris

müügilepingu sõlmimisel ja täitmisel puudus AS-il EGeen vähimgi kahtlus, et ta müüs kõik 1

890 AS TBP aktsiat ning kuni Maksukeskuse revisjoniakti saamiseni ei olnud tal vähimatki

teadmist selle kohta justnagu kinkinuks ta 1 034 AS TBP aktsiat ja müünuks 856 AS TBP

aktsiat. Sellest tulenevalt ei saanudki AS EGeen valida aktsiate võõrandamiseks tasu eest

muud lepingu vormi kui müügileping.

AS EGeen ja hr Hellersi vaheline tehing oli 1 890 AS TBP aktsia müügitehing, mitte 856

aktsia müügitehing ja 1 034 aktsia kinketehing või näiteks 860 aktsia müügi- ja 1 030 aktsia

kinketehing. Tehingu majanduslikuks eesmärgiks oli aktsiate tasu eest võõrandamine.

Tehingu eesmärk ja majanduslik resultaat oli AS EGeen poolt rahaliste vahendite saamine,

mis võimaldas tal hoiduda pankrotist ja jätkata oma tegevust kuni oma emaettevõtte EGeen

International Corporation (EGI) poolt AS-i EGeen tegevuse täiendava finantseerimiseni.

Puudub vaidlus teemal, et AS EGeen oli aktsiate võõrandamise hetkel keerulises

finantsolukorras. Nii AS EGeen 2001, 2002 kui ka 2003. aastaaruannete kohta antud

järeldusotsuses on audiitorid juhtinud tähelepanu asjaolule, et AS-i EGeen netovara ei vasta

äriseadustikus sätestatud nõuetele, mis seab kahtluse alla AS EGeen võimekuse tegutseda

jätkuvuse printsiibil ning asjaolule, et AS EGeen tegevuse jätkumine sõltus eelkõige EGI

poolt AS EGeen tegevuse rahastamisest. Nimetatud asjaolu on tuvastatud Maksukeskuse

poolt.

AS EGeen oli 2003. a lõpus raskes majanduslikus seisus. EGI oli lõpetanud tema tegevuse

finantseerimise.

18. novembril 2003. a edastas AS EGeen juhataja Piret Roos AS EGeen nõukogu liikmetele

e-kirjaga lähikuude eelarveprojekti ja näitas, et AS-il EGeen oli raha 600 000 krooni.

24. novembril 2003. a edastas juhatuse liige Piret Roos AS-i EGeen nõukogu liikmetele

Kalev Kasele, Margus Kõrgesaarele ja Jaanus Pikanile e-kirjaga korrigeeritud versiooni AS

EGeen eelarvest november 2003 - jaanuar 2004 ning informeeris neid, et AS-il EGeen jätkub

raha kuni 15. detsembrini 2003. a.

Juhatuse liikme kirjale vastas AS EGeen nõukogu esimees ja EGI juhatuse liige Kalev Kask

24. novembri 2003. a e-kirjaga, et 15. detsembriks 2003.a EGI mingit raha küll ei anna.

Nimetatud e-kirjas soovitab Kalev Kask "selle maja", s.o Kinnistu, maha müüa. Oma kirjas ei

näidanud Kalev Kask mingit aega, millal EGI võiks AS EGeen tegevuse finantseerimist

jätkata, kuna sellel ajal puudus ka EGI-1 endal informatsioon, millal ta saab AS EGeen

tegevuse finantseerimist jätkata.

Eelpool mainitud kirjavahetus on Maksukeskusel olemas.

AS EGeen tegi 2003.a lõpul toiminguid, mis olid suunatud kulude kokkuhoiule, muuhulgas

saadeti AS EGeen töötajad osaliselt tasustatavale puhkusele, suleti Tallinna kontor, lõpetati

töövõtulepingud, peatati ajutiselt osad teenuselepingud, lõpetati osa arvutite liisinglepinguid.

Kuigi Maksukeskus möönab AS EGeen rasket majanduslikku seisu, leiab Maksukeskus

Maksuotsuses, et AS EGeen põhjendused AS TBP aktsiate kiirmüügi vajadusest on otsitud

ning otsest vajadust aktsiate kiirmüügiks ei olnud.

AS EGeen soovib rõhutada, et asjaolu, kas tegemist on aktsiate kiirmüügi või tavalise

müügiga

ei

muuda

tehingu

majanduslikku

sisu.

Aktsiate

võõrandmistehingu

klassifitseerimisel müügitehinguks või kinketehinguks ei oma tähendust, milline periood jääb

aktsiate müügi vajaduse tekkimise, müügi otsustamise ja müügitehingu toimumise vahele.

AS EGeen on oma selgitustes viidanud nn aktsiate kiirmüügile seetõttu, et põhjendada, miks

ei otsitud võimalikku ostjat kauem, ei valitud erinevate pakkujate poolt tehtud hindade vahel

ning ei võetud erinevaid hinnanguid aktsiate väärtuse kohta.

Maksuotsuse leiab Maksukeskus, et kuna härra Göran Hellersi poolt Maksukeskusele antud

informatsiooni põhjal (mis sai AS-ile EGeen teatavaks revisjoniaktist) sõlmisid härrad Göran

Hellers, Andrus Tasa ja Jaanus Pikani kokkuleppe AS TBP aktsiate müügi kohta 2003.a

novembri alguses, kuid aktsiate müügileping sõlmiti alles 4. detsembril 2003.a, siis on

põhjendamata AS EGeen väide aktsiate kiirmüügist.

Seoses eeltooduga soovib AS EGeen rõhutada, et esiteks ei olnud selline kokkulepe AS-ile

EGeen teada. Seda näitab muuhulgas nii AS EGeen 12. novembri 2003.a koosoleku protokoll

kui ka AS EGeen juhataja Piret Roosi 18. novembri 2003. a e-kiri, mille lõpus on Piret Roos

püstitanud küsimuse nõukogu liikmele hr Pikanile - "Jaanus, kas Egeenile kuuluva Tartu

Biotehnoloogia Värgi osaluse ostmise osas on uudiseid?' AS EGeen soovib samuti juhtida kohtu

tähelepanu asjaolule, et AS EGeen juhatuse liige räägib aktsiate ostmisest, mitte kinkimisest.

AS EGeen on oma vaides põhjendanud, et noteerimata aktsiate müük paari kuu jooksul on

kiirmüük. Noteerimata aktsiate puhul võib müügiprotsess aega võtta umbes aasta. Seega, isegi

kui 2003.a oktoobris, novembris ja detsembris jätkus AS-il EGeen veel rahalisi vahendeid

oma kulude katmiseks, siis selleks, et neid oleks ka 2004. a aasta alguses, pidi AS EGeen

alustama likviidsuskriisi lahendamisega ja raha saamiseks talle kuuluva vara müügiga juba

varakult.

19. novembril 2003.a edastas Jaanus Pikani AS EGeen juhatajale Piret Roosile ja nõukogu

liikmetele Margus Kõrgesaarele ja Kalev Kasele Göran Hellersi pakkumise 19. novembrist

2003.a, milles hr Hellers teatab, et ta on nõus ostma AS TBP aktsiad hinnaga 1 000 000

krooni.

Kuna hr Hellers oli ka AS TBP aktsionär, siis oli talle teada AS TBP majanduslik seisund ja

ta ei pidanud viima läbi auditit AS TBP majandusolukorraga tutvumiseks, mida oleks

eeldatavasti soovinud teostada iga kolmandast isikust ostja, seetõttu oli AS-il EGeen võimalik

sõlmida müügileping hr Hellersiga suhteliselt ruttu, mis oli muuhulgas oluline aspekt AS TBP

aktsiate müügi otsustamisel hr Hellersile.

Maksuotsuses välistab Maksukeskus aktsiate kiirmüügi vajaduse AS EGeen poolt ka seetõttu,

et 2003. a detsembris, mil laekus raha hr Hellersilt oli AS-il EGeen võimalik teha makseid

säästude arvel, müües 2. detsembril 2003. a Hansa intressifondi osakuid ning kuna AS EGeen

paigutas 2003. a detsembris enamiku hr Hellersilt AS TBP aktsiate eest laekunud rahast

Hansa intressifondi osakutesse.

Raha

AS

TBP

aktsiate

eest

laekus

AS

EGeen

pangakontole

9. detsembril 2003. a summas 350 000 krooni ja 16. detsembril 2003. a summas 650 000

krooni.

Kui AS-ile EGeen laekus 9. detsembril 2003. a hr Hellersilt 350 000 krooni, siis 10.

detsembril 2003. a paigutas AS EGeen sellest 133 730 krooni fondiosakutesse. Ülejäänud

summaga tasuti töötasu, liisingumakseid ja 12. detsembril 2003.a maksuametile tulumaksu

summas 53 919 krooni. 16. detsembril 2003. a laekus AS-ile EGeen hr Hellersilt 650 000

krooni ja 24. detsembril 2003. a laekus AS-ile EGeen Ettevõduse arendamise sihtasutuselt

150 000 krooni. 31. detsembril 2003. a paigutas AS EGeen enamiku oma arvel seisvast rahast

intressifondi osakutesse. Hansa Intressifondi osakuid müüs AS EGeen vastavalt vajadusele 5.,

9., 12., 20. ja 26. jaanuaril 2004. a, 17. veebruaril 2004. a, 4. ja 26. märtsil 2004. a, sealhulgas

jaanuari esimeses pooles kokku 403 530 krooni eest. Enne 6. ja 7. aprilli 2004. a, mil EGI

kandis AS-ile EGeen üle vastavalt 350 000 krooni ja 7 000 000 krooni, AS-il EGeen muid

laekumisi ei olnud. Seda, et selline vabade rahaliste vahendite Hansa Intressifondi osakutesse

paigutamine oli AS-ile EGeen tavapärane, näitab AS EGeen väärtpaberikonto väljavõte.

Nii AS EGeen pangakonto kui ka väärtpaberikonto väljavõttelt on selgelt näha, et ka enne AS

TBP aktsiate hinna laekumist hoidis AS EGeen kasutusel mitteolevaid rahalisi vahendeid

intressifondi osakutes.

Lühiajalistelt investeeringutelt fondiosakutesse teenis AS EGeen tulu 4 969,25 krooni.

Maksuamet on vaideotsuses leidnud, et selline selgitus on otsitud ja tegelikkusele mittevastav,

kuna AS-il EGeen oli 26. septembrist 2003. a ja 12. detsembrist 2003. a tasumata võlg EGV

ees kogusummas 5 726 331 krooni ja AS EGeen ei kavatsenudki EGV ees oma võlga

likvideerida. Eeltooduga põhjendab Maksuamet seda, et AS-il EGeen puudus aktsiate

kiirmüügi vajadus.

AS EGeen märgib, et olemasolevate rahaliste vahendite arvel ei oleks olnud võimalik tasuda

AS EGeen võlga EGV ees. Juhul, kui AS EGeen oleks tasunud EGV arve osaliselt, kandes

ära kõik oma rahalised vahendid EGV-le ei oleks tal olnud rahalisi vahendeid muude kulude

kandmiseks, sealhulgas töötasud, maksuameti poolt sissenõutud maksud jmt.

Samuti peab arvestama, et EGV arvete osas oli käimas vaidlus nende kooskõla üle EGV ja

AS EGeen vahelise lepinguga. Nimetatud teemat arutati AS EGeen juhataja ja nõukogu

liikmete vahelises kirjavahetuses.

Vastavalt hr Hellersi poolt Maksukeskusele esitatud informatsioonile (mis sai AS-ile EGeen

teatavaks revisjoniaktist) informeeris hr Hellersit AS-i EGeen soovist müüa AS TBP aktsiaid

AS TBP tegevdirektor Andrus Tasa. Maksuotsusest tulenevalt on hr Hellers selgitanud, et

"Informatsioon oli rohkem küsimuse moodi, kas ta tahab osta aktsiaid, kindlat ostusummat

ega aktsia hinda ei pakutud. Esialgu ei olnud hr Hellers aktsiate ostmisest huvitatud".

Maksukeskus heidab maksuotsuses AS-ile EGeen ette, et ei AS EGeen ega ka hr Hellers ei

ole esitanud Maksukeskusele kirjalikke dokumente, mis tõendaksid AS TBP aktsiate

müügipakkumise tegemist hr Hellersile ja kolmandatele isikutele. Sellest järeldab

Maksukeskus, et tegelikult ei soovinud AS EGeen AS TBP aktsiaid kolmandatele isikutele

müüa ega püüdnudki välja selgitada AS TBP aktsiate tegelikku võimalikku müügihinda.

AS EGeen arvates ei oma tehingu tegeliku majandusliku sisu tuvastamisel tähendust asjaolu,

kas AS EGeen on teinud kirjalikke müügipakkumisi oma varale või mitte. Seadus ei sätesta

korda, kuidas peab äriühing oma vara müügiks pakkuma, veelgi enam seadus ei sätesta

pakkumisele kirjalikku vorminõuet. Igapäevases praktikas ei ole tavapärane kirjalike

müügipakkumiste tegemine äriühingute vahel, v.a enampakkumiste korraldamisel. Ostjad-

müüjad leitakse isiklike äriliste kontaktide alusel.

Sellega on põhimõtteliselt nõustunud ka Maksuamet vaideotsuse leheküljel 5 punkti 4 2.

lõigus. Maksukeskus on ise tuvastanud, et hr Hellersile pakuti ostmiseks aktsiaid.

Maksukeskus on samuti tuvastanud, et AS EGeen juhatuse liige pakkus AS TBP ainsaks

varaks oleva Kinnistu müüki hr Antti Kasele. Kuna AS-il TBP puudus muu vara kui Kinnistu,

siis ei omanud majanduslikust aspektist vahet, kas võõrandada AS TBP aktsiad või Kinnistu.

Seega on pakkumise fakti tegemine nii hr Hellersile kui ka kolmandale isikule tuvastamist

leidnud.

Maksukeskuse küsimustele vastuseks esitatud hr Hellersi selgitustest ning samuti hr Hellersi

19. novembri 2003. a e-kirjast hr Pikanile tuleneb üheselt, et hr Hellers tegi

AS-ile EGeen pakkumise osta 1 890 AS TBP aktsiat hinnaga 1 000 000 krooni. Hr Pikani

edastas hr Hellersi kirja AS EGeen nõukogu liikmetele.

Asjaolu, et AS EGeen nõukogu liikmed ei soovinud AS TBP aktsiaid müüa justnimelt hr

Hellersile nagu väidab Maksukeskus ja Maksuamet vaid ükskõik kellele tõendab muuhulgas

AS EGeen nõukogu liikme Kalev Kase e-kiri 19. novembrist 2003. a, mille ta saatis J.Pikani

poolt saadetud Göran Hellersi pakkumise peale ning milles ta teeb ettepaneku küsida

pakkumist hr Rein Kilgilt või muudelt Tartu ärimeestelt: "Kui Kilki vms. keegi näeb siis võib ju

küsida". Samuti näitab seda 12. novembri 2003. a AS EGeen koosoleku protokoll, milles

M.Kõrgesaar informeerib kohalviibinuid, et "tegeleme edasi erinevate maja müügi variantidega''.

Nagu viidatud juba eelnevalt kaebuses teavitas AS EGeen juhataja Piret Roos 24. novembri

2003.a e-kirjas nõukogu liikmeid, et rahalisi vahendeid jätkub kuni 15. detsembrini 2003.a.

24. novembril 2003.a teatab EGI esindaja ja nõukogu liige Kalev Kask: "müüge see maja

(AS-ile TBP kuuluv Kinnistu) siis maha, sest 15. detsembriks mingit raha ei saa".

26. novembril 2003. a teavitas Jaanus Pikani nõukogu liikmeid, et hr Hellers on nõus varem

esitatud tingimustel (1 000 000 krooni) AS EGeen osaluse AS-is TBP ära ostma, ning kui

leping saab järgmiseks esmaspäevaks-teisipäevaks, s.o 1-2. detsembriks, alla kirjutatud, siis

võiks raha tuleval nädalal liikuda. Nimetatud e-kirjale on Kalev Kask 27. novembril 2003. a

vastanud, et siis võiks selle asja ära teha ja dokumendid ära vormistada.

Maksukeskus on Maksuotsuses ühe oma argumendina, et tegelikult kinkis AS EGeen

hr Hellersile 1 034 AS TBP aktsiat toonud asjaolu, et AS EGeen ei pidanud hr Hellersiga

läbirääkimisi hinna üle. amas on Maksukeskus ise Rootsi maksuhalduri poolt esitatud kirjas

tuvastanud, et hr Hellersi kui ostja seisukoht oli, et aktsiate hind ei olnud läbiräägitav ({'The

price was not negotiab/e"). Seega esitas hr Hellers oma ostupakkumise AS-ile EGeen

põhimõttel "võta või jäta" ning AS EGeen ei saanudki hinna suhtes läbi rääkida, kuna siis ei

oleks AS TBP aktsiatele ostjat olnud. Seega, kuna AS-ile EGeen ei olnud teada ühtki teist AS

TBP aktsiate ostmisest huvitatud isikut, siis oli ta raha saamiseks valmis müüma 1 890 AS

TBP aktsiat hr Hellersile viimase poolt nõutud hinnaga.

Ei vasta tegelikkusele, et puudusid igasugused läbirääkimised AS EGeen ja hr Hellersi vahel.

Muuhulgas tehti muudatusi aktsiate müügilepingu projekti, hr Hellers ja AS EGeen pidasid

läbirääkimisi maksetingimuste üle.

Nagu eelpool viidatud oli AS EGeen jaoks oluline just raha kiire laekumine, seetõttu peeti ka

pärast müügilepingu sõlmimist kirjavahetust, et tagada rahade laekumine.

Puudub vaidlus selles, et 2. detsembril 2003. a toimus AS EGeen nõukogu 11. korraline

koosolek, mille päevakorras oli AS TBP aktsiate müügi küsimus. Ettepaneku AS TBP

aktsiate müügiks tegi EGI esindaja ja AS-i EGeen nõukogu liige Kalev Kask seoses

vajadusega tagada AS EGeen likviidsus EGI tellimuse ajutise vähenemise ja uue

finantseerimisringi sulgemise lõpetamiseni. AS EGeen nõukogu otsustas 5 poolt häälega

(Jaanus Pikani, Kalev Kask, Koit Kikas, Margus Kõrgesaar ja Andres Metspalu) müüa 1 860

AS TBP aktsiat hinnaga 1 000 000 krooni.

AS EGeen on hiljem (29. oktoobri 2003. a kirjaga) selgitanud Maksukeskusele, et tegelikult

otsustas nõukogu kõigi AS-ile EGeen kuuluvate AS TBP aktsiate, s.o 1 890 AS TBP aktsia

võõrandamise hinnaga 1 000 000 krooni, kuid protokolli sattus viga. S EGeen nõukogu

volitas AS TBP aktsiate müügitehingut teostama juhatuse liiget Piret Roosi.

AS EGeen ja hr Hellers sõlmisid 1890 AS TBP aktsia müügilepingu 4. detsembril 2003. a.

Esimene osa aktsiate eest tasutud ostuhinnast laekus viitega 4. detsembri 2003. a lepingule

hr Hellersilt AS EGeen pangakontole 9. detsembril 2003. a ja lõplikult tasus hr Hellers

aktsiate ostuhinna 16. detsembril 2003. a.

AS EGeen arvates, on noteerimata äriühingu aktsiate tegelikku hinda raske ja ilma tegelike

erinevate pakkumiste olemasoluta võimatu määrata.

Ka hr Hellers on oma vastuses Maksukeskusele väitnud, et aktsiate tegelikku väärtust on

võimatu arvutada. Hr Hellersi arvates oleks AS TBP aktsiate hinnaks paari kuu pärast olnud

enam mitte 1 000 000 krooni, vaid juba üksnes 500 000 krooni.

AS EGeen leiab, et mksuotsuses aktsiate hinna õiglase väärtuse leidmisel aluseks võetud

OÜ Rimess MRI hinnang lähtub valedest eeldustest.

AS Tõnisson Kinnisvarakonsultant poolt tehtud kinnisvara kordushinnangu alusel leitud

turuväärtus 9 600 000 ei olnud 2003.a novembris-detsembris tegelik turuväärtus ning sellest

tulenevalt ei ole õige ka OÜ Rimess MRI poolt AS TBP aktsiate väärtusele antud hinnang.

Büroopindade rendihinnad Tartu südalinna lähiümbruses olid 2003.a lõpus 60-80 krooni

ruutmeetri kohta mitte 120 krooni ruutmeetri kohta nagu ennustas AS Tõnisson

Kinnisvarakonsult 2003. a juulis.

Maksukeskuse poolt on tuvastatud, et Antti Kask, kellele AS EGeen pakkus 2003. a

novembris Kinnistut müügiks pidas Kinnistu eest hinda 7 000 000 krooni liiga kõrgeks.

Eeltoodust tulenevalt on vale väide, et 2003. a novembris-detsembris oli Kinnistu

turuväärtuseks 9 600 000 krooni ja AS TBP aktivate väärtuseks 11 478 969 krooni. Sellest

tulenevalt ei saanud ka AS TBP aktsiate õiglaseks väärtuseks olla 1 167 krooni aktsia kohta.

AS-ile EGeen ei ole teada ja Maksukeskuse poolt ei ole leidnud tuvastamist, et ükski isik

oleks 2003. a detsembrikuus olnud nõus omandama AS-ilt EGeen AS TBP aktsiaid hinnaga 1

167 krooni, mis on Maksukeskuse poolt väidetav aktsiate õiglane väärtus või teostanud

nimetatud väidetava õiglase väärtusega tehinguid AS TBP aktsiatega 2003. või 2004. aastal

(või ka pärast seda).

2004. a alguses tehti 4 tehingut AS TBP aktsiatega hinnaga 700 krooni aktsia kohta ja 1

tehing hinnaga 1000 krooni aktsia kohta. 2004. a võõrandas hr Hellers aktsiad hinnaga 593,66

krooni aktsia kohta ja novembris 2004. a hinnaga 618,82 krooni aktsia kohta. Eeltoodust

tulenevalt võib väita, et AS EGeen müüs oma aktsiad turuhinnaga. Maksuotsuse aluseks oleva

2006. a antud väidetava hinnaga 1167 krooni aktsia kohta ei ole AS-ile EGeen teadaolevalt

tehtud ühtegi tehingut AS TBP aktsiatega.

Maksukeskus väidab Maksuotsuses, et tegelikult ei müünud AS EGeen 1 890 AS TBP aktsiat,

vaid tegelikult müüs 856 AS TBP aktsiat ja kinkis 1 034 AS TBP aktsiat.

AS EGeen ei nõustu Maksukeskuse poolt tehingu ümberkvalifitseerimisega. AS EGeen ja hr

Hellersi vaheline tehing oli 1890 AS TBP aktsia müügitehing, mitte 856 aktsia müügitehing

ja 1 034 aktsia kinketehing või näiteks 860 aktsia müügi- ja 1 030 aktsia kinketehing. Tehingu

majanduslikuks eesmärgiks oli aktsiate tasu eest võõrandamine. Tehingu majanduslik

resultaat oli AS EGeen poolt rahaliste vahendite saamine, mis võimaldas tal hoiduda

pankrotist ja jätkata oma tegevust kuni EGI poolt AS-i EGeen tegevuse täiendava

finantseerimiseni.

AS EGeen ja hr Hellersi vaheline 1 890 AS TBP aktsia müügileping vastas nii oma sisult kui

ka vormilt tavapärasele müügilepingule.

Maksukeskus heidab AS-ile EGeen ette aktsiate mitte võõrandamist vabal turul. Antud väide

jääb AS-ile EGeen arusaamatuks. Igasugune vara võõrandamine ilma sunnimehhanismita on

vara vabal turul võõrandamine. Ega asjaolu, et vara ei võõrandata avalikul enampakkumisel ja

või ei ole tegemist avalikult noteeritud varaga ei muuda selle võõrandamist mitte vabal turul

võõrandamiseks. Praktiliselt igasuguse võõrandamise puhul määratakse hind kindlaks

kitsaringi huvitatud isikute, s.o ostja ja müüja poolt. Ka antud juhul tegi hr Hellers AS-ile

EGeen hinnapakkumise ja AS EGeen aktsepteeris selle. AS EGeen poolt toimus hinna

aktsepteerimine tema kollektiivse juhtimisorgani - nõukogu poolt 5-lükmelises koosseisus.

AS EGeen ja tema juhtimisorganite arvates oli hr Hellersi poolt AS TBP aktsiate eest pakutud

hind antud hetkel parim saadaolev hind.

MKS § 84 mõte ei ole see, et maksuhalduril on õigus iga kord, kui talle tundub, et tehingu

poolte poolt kokkulepitud müügihind ei ole maksuhalduri poolt arvatav õiglane turuhind,

kvalifitseerida MKS § 84 alusel osa tehingust ümber kinketehinguks.

Maksukeskus ei ole toonud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et AS EGeen oleks 1 034 ASTBP

aktsiat kinkinud Göran Hellersile. Asjaolu, et Maksukeskuse arvates on aktsiate ostu-

müügilepingus poolte kohustused ilmselgelt ebavõrdsed, on Maksukeskuse tõendamata

hinnang.

AS-il EGeen on raske kui mitte võimatu tõendada, et ta ei ole kinget teinud. AS EGeen on

esitanud kõik võimalikud tõendid (müügilepingu, hinna maksmist tõendavad dokumendid,

nõukogu kui kollegiaalse organi otsuse, põhjenduse, miks AS-i EGeen nõukogu ja juhatuse

liikmete arvates oli saadud hind optimaalne, juhtorganite liikmete kirjavahetuse, mis näitab, et

AS-il EGeen oli ükskõik kellele Kinnistu ja/või AS TBP aktsiaid müüa), samuti on

Maksukeskus ise tuvastanud, et tunduvalt alla Maksukeskuse poolt väidetava õiglase hinna

hinnaga on tehtud rida teisi AS TBP aktsiate müügitehinguid, kuid Maksukeskus on kõiki

neid tõendeid hinnanud kui mitteusaldusväärseid.

MKS § 84 rakendamiseks peab maksuhaldur tõendama, et AS EGeen tahe ei olnud suunatud

856 AS TBP aktsia müümisele, aga 1 034 AS TBP aktsia kinkimisele ning, et AS EGeen

valis ühtse müügilepingu vormi maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil.

AS EGeen juhtorganite tahe oli suunatud AS EGeen raskest majandusolukorrast

väljatoomisele ja sellel eesmärgil AS EGeen vara müümisele. Ainsaks arvestatavaks AS

EGeen varaks, mida oli võimalik müüa, olid AS TBP aktsiad. Asjaolu, et AS EGeen juhatus

ja nõukogu ei pakkunud AS TBP aktsiaid müügiks avalikult, ei esitanud kirjalikku pakkumist

kolmandatele isikutele, ei võtnud erinevate ekspertide hinnanguid, et välja selgitada AS TBP

aktsiate võimalikku turuväärtust, ei muuda AS EGeen tahet ning sellest ei saa järeldada, et AS

EGeen oleks tegutsenud lepinguvabaduse kuritarvitamise tahtega ning eesmärgiga vältida

väidetavalt kingituselt tulumaksu tasumist.

AS EGeen nõukogu hindaski 2003. aastalõpu seisuga parimaks AS-ile EGeen kuuluvate AS

TBP aktsiate müümist. Kuna ainsaks pakkumiseks AS TBP aktsiate eest oli hr Hellersi poolt

tehtud ostupakkumine hinnaga 1 000 000 krooni, siis luges AS EGeen nõukogu seda antud

olukorras parimaks võimaluseks AS-ile EGeen rahaliste vahendite saamisel.

AS EGeen nõukogul ja juhatusel puudus antud olukorras õigus võtta AS-ile EGeen

täiendavaid rahalisi kohustusi näiteks täiendavate hinnangute võtmiseks audiitorbüroodelt AS

TBP aktsiate väärtusele. Nagu eelpool kirjeldatud ei jätkunud AS-il EGeen 2003. a lõpul raha

muuhulgas palga maksmiseks ja riiklike maksude tasumiseks, seega ei saanud AS EGeen

juhtorganid võtta AS-ile EGeen ka täiendavaid rahalisi kohustusi.

Maksuhaldur on maksuotsuses tuvastanud, et AS EGeen tegevus sõltus tema emaühingu EGI

toetusest, kuid EGI ei soovinud 2003. a lõpul AS EGeen tegevust rahaliselt toetada.

Maksuhaldur on tuvastanud, et audiitorid on muuhulgas ka 2003. a kohta esitatud

järeldusotsustes juhtinud tähelepanu asjaolule, et AS EGeen netovara ei vasta äriseadustikus

sätestatud nõuetele, mis seab kahtluse alla firma võimekuse tegutseda jätkuvuse printsiibil,

samuti asjaolule, et firma tegevuse jätkamine sõltub eelkõige emaettevõtja jätkuvast toetusest.

Vaatamata eeltoodule on Maksukeskus leidnud, et kuivõrd ei ole AS EGeen suutnud AS TBP

aktsiate sunnitud müügi ja kiirmüügi vajadust ega võõrandamislepingu vormi valikut veenvalt

põhjendada, siis on AS EGeen tegutsenud lepinguvabaduse kuritarvitamise tahtega ning

eesmärgiga vältida kingituselt tulumaksu tasumise kohustust.

Eeltoodud maksuhalduri järeldus ei vasta Maksukeskuse poolt tuvastatud asjaoludele.

Maksukeskus on Maksuotsuses toonud maksustamise õigusliku alusena TuMS §49.

Maksukeskus leiab, et AS EGeen kinkis hr Hellersile 1 034 AS TBP aktsiat, millega tegi hr

Hellersile kingituse summas 1 206 678 krooni, millest AS EGeen on jätnud tasumata

tulumaksu summas 423 968 krooni.

Antud juhul, ei andnud AS EGeen 1 034 AS TBP aktsiat hr Hellersile üle tasuta, vaid AS

EGeen võõrandas hr Hellersile 1 890 AS TBP aktsiat koguhinnaga 1 000 000 krooni ühtse

müügilepingu alusel eesmärgiga saada kõigi aktsiate eest tasu.

AS-il EGeen puudus igasugune tahtlus ja motiiv aktsiate tasuta üleandmiseks hr Hellersile või

hr Hellersi muul viisil tasuta rikastamiseks. AS EGeen ja hr Hellersi vahelise tehingu

majanduslik sisu oli AS TBP aktsiate müük AS EGeen arvates parima konkreetsetel

tingimustel saada oleva hinnaga. Asjaolu, et kolm aastat pärast aktsiate müügitehingu

toimumist hinnatakse aktsiate teoreetiliseks hinnaks kõrgem hind, kui see, mis müügitehingu

tulemusel saadi, ei annaalust lugeda müügitehingut osaliselt kinketehinguks ja väita, et

müügitehingu otsustanud ja teostanud äriühingu juhtorganid ei tegutsenud äriühingu huvides,

vaid tegutsesid lepinguvabaduse kuritarvitamise tahtega ning eesmärgiga vältida kingituselt

tulumaksu tasumise kohustust.

MKS § 84 annab maksuhaldurile laialdase diskretsiooniõiguse. Riigikohus on asunud

seisukohale, et mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ja faktiline

olukord, seda põhjalikum peab olema motivatsioon (6. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-

62-02).

Riigikohus on samuti leidnud, et oluline on seejuures ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni

omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et

juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just

sellesisulise haldusotsuse tegemise.

Nii Maksukeskus kui ka Maksuamet on maksuotsuses ja vaideotsuses toonud rea faktilisi ja

õiguslikke põhjendusi, millest suur osa ei oma antud asjas mingit tõenduslikku tähendust ning

toodud põhjendused ei ole omavahel loogiliselt seotud. Alljärgnevalt mõningad näited:

(a) Maksukeskus on pikalt maksuotsuses analüüsinud AS-i EGeen poolt AS TBP aktsiate

soetamisega seonduvaid küsimusi, muuhulgas leidnud, et kuna AS-i EGeen majanduslik

seisund oli AS TBP aktsiate omandamise ajal halb, siis ei olnud üldse põhjendatud

nimetatud aktsiate omandamine AS EGeen poolt.

Selle kaudu on Maksukeskus muuhulgas põhjendanud, miks ei saa AS TBP aktsiate

võõrandamist Göran Hellersile käsitleda müügitehinguna, vaid peab osade aktsiate osas

käsitlema kinketehinguna.

Maksuamet

on

vaideotsuses

küll

nõustunud

AS-iga

EGeen

selles,

et

vara

võõrandamistehingu majandusliku sisu selgitamisel ei oma tähendust vara omandamise

eesmärk ja Kinnistul asuva hoone ruumide kasutamine, samas on aga Maksuamet

Vaideotsuse punktis 7 pikalt käsitlenud nimetatud teemat, tuues välja Maksukeskuse poolt

toodud argumendid, kuid jättes tähelepanuta AS EGeen poolt Väides toodud selgitused.

(b) Maksuotsuse leheküljel 15 viimases lõigus leiab Maksukeskus, et kuna AS EGeen

paigutas AS TBP aktsiate eest saadud raha Hansapanga intressifondi osakutesse, siis

seetõttu on AS EGeen põhjendused AS TBP aktsiat kiirmüügist otsitud ja otsest vajadust

aktsiate kiirmüügiks ei olnud.

Maksukeskus on eelnevalt ise leidnud, et AS EGeen majandusseis oli halb, AS EGeen

sõltus EGI poolt tehtavatest maksetest. Maksuhaldurile oli esitatud tõendid, et EGI ei tee

makseid AS-ile EGeen vähemalt kuni 15. detsembrini, kuid polnud teada ka edaspidiste

maksete tegemise võimalus.

Seega jääb arusaamatuks millise loogilise seose alusel on Maksukeskus järeldanud, et

mõnest päevast kuni paariks kuuks raha paigutamine fondiosakutesse näitab, et aktsiate

müügi vajadus oli otsitud ja tegemist oli aktsiate kinkega.

(c) Maksukeskus on maksuotsuse leheküljel 17 selgitanud, et ta ei ole jätnud tähelepanuta

asjaolu, et OÜ Visgenyx, AS Asper Biotech, OÜ Quatromed ja SA Geenikeskus müüsid

neile kuuluvad AS TBP aktsiad hinnaga 700 krooni. Maksukeskus konstanteerib, et ta peab

nimetatud asjaolu tähelepanuväärseks eelkõige seetõttu, et Jaanus Pikani oli AS Asper ja

SA Geenikeskus nõukogu liige, kuid kuidas Maksukeskus arvestas või jättis arvestamata

nimetatud tehingud aktsiate turuhinna määramisel, seda Maksukeskus ei selgita.

(d) Maksukeskus lükkab maksuotsuses ümber AS EGeen väidet, et ta müüs AS TBP aktsiad

konkreetsetel tingimustel parima saadaoleva hinnaga väitega, et AS EGeen võõrandas AS

TBP aktsiad isikule, kellel puudusid rahalised vahendid AS TBP aktsiate eest tasumiseks.

Samas on aga Maksukeskusele esitatud AS EGeen pangakonto väljavõte, millelt nähtub, et

hr Hellers on 2003. a detsembris tasunud AS-ile EGeen aktsiate eest. Jääb arusaamatuks,

kas ja kuidas peab müüja kontrollima vara ostjal rahaliste vahendite olemasolu, kuidas on

seotud väidetavate rahaliste vahendite puudumine ostjal tehingu tegeliku majandusliku sisu

ja aktsiate hinna määramisega, ning kas asjaolu, et ostja omandas aktsiad laenuga muudab

tehingu tegelikku majanduslikku sisu ja muudab müügitehingu kinketehinguks? Võttes

arvesse, et enamik kinnisvara omandatakse laenuga, siis lähtuvalt Maksukeskuse

seisukohtadest puuduvad kõigi vastavate kinnisvaratehingute puhul ostjal rahalised

vahendid ostuks ja kas sellest võib järeldada, et nende tehingute puhul on tegelikult

tegemist kinketehinguga.

(e) Maksuotsuse leheküljel 16 möönab Maksukeskus, et Antti Kask on kinnitanud seda, et AS

EGeen juhataja Piret Roos pakkus talle 2003. a novembris osta Kinnistut, kuid ta pidas

soovitud hinda 7 000 000 krooni liiga kalliks. Samas ei võta Maksukeskus seda arvesse

kuna Antti Kask ei esitanud Maksukeskusele müügipakkumist tõendavate dokumentide

koopiaid ja leiab, et tegelikult ei soovinud AS EGeen AS TBP aktsiaid kolmandatele

isikutele müüa ega püüdnudki välja selgitada AS TBP aktsiate tegelikku võimalikku

müügihinda.

Maksuamet asub vaideotsuses oma järeldustes veelgi radikaalsemale seisukohale, väites, et

kuna Antti Kask'i selgitustest ei nähtu, et ta oleks tutvunud Kinnistu väärtuse määramiseks

vajalike dokumentidega ja et ta oleks teadlik, et AS Eesti Ühispank andis AS-ile TBP

Kinnistu tagatisel laenu enam kui 7 000 000 krooni ulatuses, siis ei pea Maksuamet Antti

Kaski poolt Kinnistu väärtusele antud hinnangut põhjendatuks. AS EGeen ei nõustu

Maksuameti seisukohaga, et selleks, et määrata kindlaks kinnistu väärtust peab

potentsiaalne ostja tutvuma müüjal olevate dokumentidega, muuhulgas müüjale antud

laenuga.

Maksukeskus on Maksuotsuses jätnud käsitlemata rea AS EGeen poolt toodud sisulisi ja ka

õiguslikke põhjendusi. MKS § 95 kohaselt tuleb maksukohustuslase esitatud tõendite täielik

või osaline arvestamata jätmine maksuotsuses motiveerida.

MKS § 84 kohaldamise puhul on seadusandja juba eelduslikult vähendanud maksumaksja

tõendamismäära ja on pannud suurema tõendamiskoormise maksuhaldurile, kuid

maksuotsuses on Maksukeskus pannud kogu tõendamiskoormise AS-ile EGeen:

(a) Maksuotsuse leheküljel 3 punkti 1 viimases lõigus heidab Maksukeskus ette, et AS EGeen

ei ole AS TBP aktsiate sunnitud müügi ja kiirmüügi vajadust ega võõrandamislepingu

vormi valikut veenvalt põhjendanud;

(b) Maksuotsuse leheküljel 4 punktis 3.2. väidab Maksukeskus, et AS EGeen ei esitanud

revisjoni käigus dokumente, millest nähtuks, kas ja millistel tingimustel pakkus ta AS

TBP aktsiaid Göran Hellersile (samas on Maksukeskusel hr Hellersi selgitus, et

esmakordselt pakkus talle aktsiaid müügiks A.Tasa, siis ta keeldus, hiljem tegi tema AS-

ile EGeen pakkumise osta1 890 AS TBP aktsiat, samuti on Maksukeskusel olemas hr

Hellersi e-kiri AS-ile EGeen, milles ta teeb aktsiatele ostupakkumise);

(c) Maksuotsuse leheküljel 18 väidab Maksukeskus, et üldjuhul tuleb eeldada, et äriühingu

otseseks

äriliseks

eesmärgiks

on

kasumi

teenimine.

Sellekohase

eelduse

ümberlükkamiseks tulnuks AS-il EGeen tõendada, et aktsiate võõrandamine on toimunud

parimatel võimalikel tingimustel;

(d) Samuti on Maksukeskus maksuotsuses leidnud, et kuivõrd AS EGeen ei ole AS TBP

aktsiate sunnitud müügi ja kiirmüügi vajadust ega võõrandamislepingu vormi valikut

veenvalt põhjendanud, siis on Maksukeskus seisukohal, et AS EGeen on tegutsenud

lepinguvabaduse kuritarvitamise tahtega ning eesmärgiga vältida kingitusele tulumaksu

tasumise kohutust.

Maksuotsuses ja ka vaideotsuses pole piisavalt pööratud tähelepanu AS EGeen

argumentidele. Maksumaksjal on väga raske, kui isegi mitte võimatu tõendada

maksumenetluses negatiivse asjaolu esinemist (maksumaksja pole teinud tehingut maksudest

kõrvalehoidumise eesmärgil, maksumaksja ei soovinud teha kingitust jmt), siiski on AS

EGeen püüdnud kogu maksumenetluse jooksul eelnimetatud negatiivsete asjaolude esinemist

põhjendada, kuid Maksukeskus ja Maksuamet ei ole neid arvesse võtnud.

Vastavalt Põhiseaduse preambulale on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele

Põhiseaduse § 31 sätestab ühe põhiõigusena õiguse tegeleda ettevõtlusega. Põhiseaduse § 32

sätestab igaühe õiguse enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused

sätestab seadus.

Eesti seadused kaitsevad vaba ettevõtlust, muuhulgas äriühingute endi õigust määrata oma

kaupadele ja teenustele hinnad. Ükski seadus ei anna maksuhaldurile õigust määrata kindlaks

hindu, millega maksumaksja võib või peab oma kaupu või teenuseid võõrandama. Tõsi,

TuMS § 50 lõige 4 näeb ette maksustamise erikorra seotud isikute vaheliste tehingute puhul,

kus maksuhaldurile on expressis verbis antud õigus maksustamise aspektist lähtuvalt hinnata

ümber tehingute väärtust, kuid antud juhul ei ole see kohaldatav ja ka Maksukeskus ei ole

Maksuotsuses käsitlenud nimetatud sätet maksustamise õigusliku alusena.

Kui lähtuda Maksukeskuse poolt toodud käsitlusest, et kõik alla maksuhalduri poolt

teoreetiliselt hinnatud õiglase väärtuse müüdud kaubad on tegelikult kingitud mitte müüdud,

siis tähendab see seda, et Eestis puudub vaba turumajandus ning maksuhaldur soovib

rakendada plaanimajandust, mille käigus maksuhaldur määrab kindlaks hinna ja sellest

erinevate hindadega ei või äriühing oma kaupu ja teenuseid võõrandada ja kui äriühing seda

teeb, siis karistatakse teda vastava vahe maksustamisega. Seega omandab maksustamine

karistusliku iseloomu.

Maksuõigus kui avalik õigus ei võimalda seaduse tõlgendamist maksumaksja kahjuks.

Maksude kehtestamiseks näeb põhiseaduse § 113 ette seaduse reservatsiooni klausli.

Vastavalt maksukorralduse seadusele peab maksuseadus muuhulgas sätestama maksu objekti.

Materiaalses maksuõiguses ei ole lubatud analoogia.

TuMS § 49 ei käsitle alla väidetava õiglase hinna võõrandatud eseme hinnavahe

maksustamist tulumaksuga. TuMS § 50 lõige 4 sätestab siirdehindade regulatsiooni ja annab

maksuhaldurile õiguse ümber hinnata omavahel seotud isikute vahelise tehingu väärtust. Ei

TuMS § 49 ega ükski teine TuMS säte ega ka MKS § 84 ei anna maksuhaldurile õigust ümber

hinnata omavahel mitteseotud isikute vahelise tehingu väärtust.

Nagu eelpool viidatud saab MKS § 84 alusel ümber hinnata tehinguid, mitte tehingute

väärtust, kuid ka seda üksnes MKS § 84 rakendamise eelduste olemasolul, s.o tehingul

puudub tegelik majanduslik sisu ja tehingu sisu ja vorm ei lange kokku. Maksuotsuses

käsitletud tehingu puhul ei ole MKS § 84 rakendamise eeldused täidetud.

Lisaks eeltoodule võib põhimõtteliselt väita, et MKS § 84 kui üldnorm ei ole üldse

rakendatav võimaliku siirdehindadega manipuleerimise korral, kuna TuMS § 50 lõige 4

kehtestab selles osas erinormi.

Kinge kui teise isiku soodustamine ilma kohustusteta vastusoorituseks ja turuhinnast oluliselt

erineva hinnaga tehingud on tulumaksuseaduses selgelt eraldi normide regulatsiooni alla

kuuluvad tehinguliigid.

Tulumaksuseaduse eelnõu seletuskiri täpsustab, et: "Kahju vara müügist maksumaksjaga

seotud isikule loetakse eelnõu kohaselt varjatud kasumijaotamiseks ning maksustatakse nagu

dividende." Eelnõus on seega selgelt öeldud, et võimalikku kahju vara müügist ei maksustata

kui kingitust, vaid kui dividende, mis välistab võimaluse kahjulikku vara müügitehingut

ümber kvalifitseerida kingituseks. Eelnõu jätkab: "Erinevus seisneb vaid selles, et kui praegu

on maksuhalduril õigus selliste tehingute puhul (nn transfer price ehk siirdehind) suurendada

maksumaksja

tulu,

siis

edaspidi

on

tehingutes

saadud

kahju

iseseisvaks

maksustamiseobjektiks, kuna tulult tulumaksu ei võeta.". Eelnõu seletuskiri rõhutab veelkord,

et kahjuliku müügi puhul on kahju (turuhinna ja müügihinna vahe) ise maksuobjektiks nn

siirdehindade reegli järgi, kui on tegemist seotud isikutega, mitte ei kuulu tehing

ümberkvalifitseerimisele kinkeks või osaliseks kinkeks või millekski kolmandaks. Seaduse

sätte ja mõttega ei oleks kooskõlas ka tõlgendus, et juhul, kui on tegemist seotud isikutega,

laieneb nn alla turuhinna tehingutele TuMS § 50 lõige 4, kui aga on tegemist mitteseotud

isikutega, siis saab alla turuhinna tehinguid käsitleda MKS § 84 ja TuMS § 49 alusel kinkena.

See tähendaks MKS § 84 varjus TuMS § 50 lõike 4 analoogia kohaldamist ka mitteseotud

isikute tehingutele.

Vastavalt tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise

seaduse eelnõu 6.09.2005 seletuskirjale § 14 lõikele 7 on kehtiva seaduse kohaselt

maksuhalduril õigus ümber hinnata tehinguid, mida residendist äriühing on teinud seotud

mitteresidendi või residendist füüsilise isikuga, ning tehinguid, mida füüsilisest isikust

ettevõtja on teinud seotud mitteresidendi või residendist füüsilise isikuga. Seotud residendist

äriühingute vahelisi tehinguid maksuhaldur § 50 lõike 4 alusel aga ümber hinnata ei saa.

Seega tuleneb nii seletuskirjast kui ka 31. mail 2006.a vastuvõetud tulumaksuseaduse

muudatustest, et maksuhalduril on õigus ümber hinnata ainult seotud isikute vahelisi

tehinguid. Mitteseotud isikute vahelisi tehinguid ei ole maksuhalduril õigus ümber hinnata ei

siirdehindade ega ka kingituse maksustamise reegli alusel.

Seotud isikute mõiste annab TuMS § 8. Nimetatud sätte kohaselt ei ole hr Hellers ja AS

EGeen seotud isikud. Samuti ei ole AS-iga EGeen seotud isikuteks OÜ Mesikas ega ka OÜ

Kaltec, kelle vahel Maksukeskuse väitel lõpuks AS TBP aktsiad jagunesid.

Seega antud kaasuse puhul ei saa rakendada TuMS § 49 lõiget 1 isegi juhul kui AS EGeen ja

hr Hellersi vahelise aktsiate müügitehingu puhul oleks olnud tegemist müügiga alla turuhinna

(mille suhtes saaks juhul, kui tegemist oleks seotud isikutega, rakendada nn transfer prising

reegleid TuMS § 50 lõike 4 alusel). Antud juhul ei ole tegemist AS EGeen poolt tehtud

kingitusega TuMS § 49 mõttes, kuna tehingu teisel poolel olid 1 890 AS TBP aktsia

omandamisel selged korrespondeeruvad rahalised kohustused. Meelevaldne on müügilepingu

objektist välja kiskuda 1 034 aktsiat ja väita, et 856 aktsiat müüdi, kuid 1 034 sama

müügilepingu objektiks olevat aktsiat kingiti. Samuti ei saa tehingut maksustada TuMS § 50

lõike 4 alusel kuna tehingu pooled ei ole omavahel seotud TuMS § 8 mõttes.

Eesti maksuõiguses on keelatud analoogia maksukohustuslase kahjuks. Analoogia keeld

tuleneb põhiseaduse § 113 ja MKS § 4 lõikest 2. Seega ei tohi maksuhaldur laiendada

maksuseaduses loetletud asjaolusid ega lisada uusi.

2003.a kehtinud TuMS § 50 lõige 4 nägi ette, et kui residendist juriidilise isiku ja temaga

seotud mitteresidendi või füüsilise isiku vahel tehtud tehingu väärtus on erinev omavahel

mitteseotud isikute vahel tehtavate samaste tehingute väärtusest, võib maksuhaldur tulumaksu

määramisel kasutada tehingute väärtusi, mida rakendavad sarnastes tingimustes mitteseotud

iseseisvad isikud.

AS TBP aktsiatega tegid vaadeldaval perioodil tehinguid lisaks AS-ile EGeen ka AS Asper

Biotech, OÜ Visgenyx, SA Geenikeskus ja AS Quattromed, kes müüsid AS TBP aktsiad

hinnaga 700 krooni ja OÜ Immunotron, kes müüs AS TBP aktsiad hinnaga 1 000 krooni.

Seega isegi kui AS EGeen ja hr Hellers oleksid olnud seotud isikud (mida nad ei ole), siis

võttes aluseks mitteseotud isikute vahelised tehingud oleks ühe AS TBP aktsia hinnaks tulnud

700 — 800 krooni, mitte aga 1 167 krooni, nagu väidab maksuhaldur. Isegi kui maksuhaldur

välistaks AS Asper Biotech ja SA Geenikeskus poolt sõlmitud müügilepingud, kuna hr Pikani

oli nimetatud äriühingute nõukogu liige, siis OÜ Visgenyx ja AS Quattromed, kellel puudusid

igasugused seosed hr Hellersi ja hr Pikaniga müüsid oma aktsiad hinnaga 700 krooni aktsia

kohta.

Maksukeskuse

seisukoht

vaidlusaluse

aktsiate

müügilepingu

käsitlemisel

osaliselt

kinkelepinguna on vastuolus TuMS normide ja legaliteedi põhimõttega. Aktsiate võimalik

müük alla turuhinna on maksuõiguslikult eraldi reguleeritud TuMS § 50 lõikes 4, sellist

müügitehingut ei hõlma TuMS §-s 49 sätestatud kinkelepingu regulatsioon ning TuMS § 50

lõige 4 annab maksuhaldurile õiguse tehinguväärtuste ümberhindamiseks üksnes seotud

isikute vahelistes tehingutes.

Põhiseaduse § 11 sätestab, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega

ning need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada

piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

Seega ei tohi seadusega ettenähtud piirang kahjustada isiku seadusega kaitstud huvi või õigust

rohkem kui seda normi legitiimse eesmärgiga saab põhjendada. Kasutatud vahendid peavad

olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Proportsionaalsuse põhimõtte osadeks on

seega sobivus, vajalikkus ja proportsionaalsus.

Kuna MKS § 84 jätab maksuhaldurile suure tõlgendamisvõimaluse, peab maksuhaldur

nimetatud sätte rakendamisel eriti hindama kas nimetatud sätte rakendamine on sobiv, vajalik

ja proportsionaalne.

MKS § 84 rakendamise eesmärgiks on takistada maksudest kõrvalehoidumist. On küsitav, kas

mitteseotud

isikute

vaheliste

tehingute

hindade

korrigeerimine

ja

osa

tehingu

kvalifitseerimine kinketehinguna, võimaldab takistada maksudest kõrvalehoidumist, pigem on

siis tegemist avaliku võimu tarbetu sekkumisega.

Antud maksuvaidluses ei ole MKS § 84 rakendamine ei seaduslik ega ka mitte

proportsionaalne.

Maksukeskus on tuvastanud, et AS EGeen oli raskes majanduslikus seisukorras.

Põhimõtteliselt ei eita Maksukeskus AS-ile EGeen kuuluva vara müümise vajadust, kuid

Maksukeskus ei nõustu vara kiirmüügi vajaduse ja sellest tuleneva hinnaga ning seetõttu

leiab, et osa varast kingiti. Selline Maksukeskuse seisukoht on meelevaldne ega arvestada

konkreetse maksumaksja eripära ja antud olukorda.

Põhiseaduse § 12 sätestab üldise võrdsuspõhimõtte. Võrdselt tuleb kohelda kõiki

võrreldavates olukordades olevaid isikuid. Seega peaks maksuhaldur võrduspõhimõttest

lähtuvalt hakkama kindlaks määrama kõikide, ka mitteseotud isikute vaheliste tehingute hindu

ning juhul, kui kasutatud hinnad erineksid maksuhalduri poolt määratust (ebaselge on, kui

suur erinevus on aktsepteeritav), hakkama kindlaks määrama, milline osa tehingu alusel

võõrandatud kaubast või teenusest on kingitud. See oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne ning

vastuolus seadusega. Samas kui maksuhaldur seda ei tee teiste isikute tehingute puhul, kuid

teeb seda AS EGeen tehingu puhul, siis oleks tegemist maksumaksjate ebavõrdse

kohtlemisega. Ebavõrdne kohtlemine on põhiseadusega vastuolus, kuna selliseks

kohtlemiseks puudub kohane põhjus.

Seega antud juhul ei ole Maksukeskuse poolt MK S § 84 kohaldamine ja AS-ile EGeen

täiendava

maksusumma

määramine

ei

seaduslik,

põhjendatud,

sobiv,

vajalik,

proportsionaalne ega ka õiglane.

Üks õigusriigi olulisi tunnuseid on õiguskindlus. Riigikohus on korduvalt oma otsustes

märkinud, et põhiseadus ja sellega kooskõlas vastu võetud seadused ja muud õigusaktid on

määratud looma korrapära ja stabiilsust ühiskonnas. Selle kaudu luuakse kindel ja püsiv alus

põhiõiguste ja vabaduste seaduspäraseks kasutamiseks ning kujuneb õiguskindlus kui

sotsiaalne väärtus. Õiguskindluse üldpõhimõttest tuleneb muuhulgas õiguspärase ootuse

põhimõte, usalduse kaitse põhimõte ja õigusselguse põhimõte.

Õiguspärase ootuse printsiibist lähtuvalt oli AS-l EGeen alust 2003. a eeldada, et ta võib ise

vabalt teha oma majandusliku tegevusega seotud otsuseid, sealjuures valida ise, kuidas ja

kellele ta oma vara müügiks pakub, kuidas ta oma varale hinna määrab ja mis hinnaga ta oma

vara müüb, kuna seadus ei sätestanud piiranguid nimetatud valikute ja otsuste tegemisel.

Kuigi AS EGeen ja hr Hellersi vahelise müügilepingu sõlmimisel kehtis MKS § 84 oli AS-il

EGeen õiguspärane eeldus, et nimetatud sätet saab rakendada üksnes maksudest

kõrvalehiilimise eesmärgil teostatud tehingute suhtes, mille sisu ja vorm ei ole vastavad. AS

EGeen ei sõlminud hr Hellersiga müügilepingut maksudest kõrvalehiilimise eesmärgil, samuti

vastas (ja vastab) aktsiate müügileping sisult oma vormile.

Õigusselguse põhimõttest lähtuvalt peab õigusnorm olema normi rakendajale ja täitjale

arusaadav. Põhiseaduse § 13 lõige 2 näeb ette, et seadus peab kaitsma igaühte riigivõimu

omavoli eest. MKS § 4 sätestab maksumaksja kohustuse maksta ainult seadustega ettenähtud

makse maksuseadustes sätestatud määrades ja korras.

Riigikohus on mitmes asjas leidnud, et igaühel peab olema võimalus kujundada oma tegevust

mõistlikus ootuses, et õiguskorraga antud õigused ja kohustused püsivad stabiilsetena.

MKS § 84 annab küll maksuhaldurile õiguse tehingute ümberhindamiseks, kuid nimetatud

säte jätab maksuhaldurile väga laia diskretsiooniõiguse. Antud maksuasjas on Maksukeskus

vääralt kohaldanud seadust ja rikkunud diskretsioonireegleid. Mõistlikult tegutsev

maksumaksja ei saanud ette näha, et maksuhaldur võib aastaid hiljem, tuginedes kolmandatelt

isikutelt saadud informatsioonile, mis käsitlevad kolmandate isikute omavahelisi

kokkuleppeid ja, mis ei olnud maksumaksjale teada, hakata ümber hindama maksumaksja

tehinguid.

Riigikohus on oma 5. oktoobri 2006. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-33-06 selgitanud, et

vastavalt Euroopa Kohtu praktikale eeldab õiguspärase ootuse kaitse põhimõte, et õiguslikud

ettekirjutused

oleksid

selged

ja

kindlaksmääratud

ja

tagaksid

ühenduse

õiguse

kohaldamisalasse langevate asjaolude ja õigussuhete etteennustatavuse. Maksukeskuse poolt

MKS § 84 meelevaldne kohaldamine antud maksuasjas rikub ilmselgelt viidatud põhimõtet.

MKS § 84 eesmärk on vältida maksudest kõrvalehiilimist ning selle kaudu konkurentsieelise

saamist. Nimetatud sätte eesmärgiks ei ole reguleerida kaubaturgu mitteseotud isikute

vaheliste tehingute hinna kindlaksmääramise kaudu. Kuid antud juhul on hindade

kindlaksmääramise eesmärk just see, mida maksuhaldur antud maksuvaidluses püüab teha.

Maksukeskus on käesolevas maksuasjas ilmselgelt rikkunud MKS § 84 rakendamisel ja

müügitehingu ümberkvalifitseerimisel müügi- ja kinketehinguks õiguspärase ootuse, usalduse

kaitse ja õigusselguse põhimõtteid. MKS § 84 tuleb tõlgendada eesmärgipäraselt lähtuvalt

asja tegelikust sisust, antud juhul ei ole Maksukeskus seda teinud.

Ebaseaduslik maksuotsus rikub AS EGeen õigusi. AS-i EGeen on kohustatud ebaseadusliku

maksuotsuse alusel tasuma täiendavat tulumaksu 423 968 krooni.

Maksukeskusel puudub õiguslik ja majanduslik põhjendus AS TBP aktsiate müügitehingu

ümberkvalifitseerimiseks

kinketehinguks

ning

AS-ile

EGeen

täiendava

tulumaksu

määramiseks MKS § 84 ja TuMS § 49 alusel.

Maksukeskuse maksuotsuses toodud väited ja järeldused on õiguslikult

põhjendamata. Maksuotsus ei vasta materiaalõigusnormidele. Maksuotsus on vastuolus nii

maksukorralduse seaduse, tulumaksuseaduse kui ka Põhiseaduse sätetega ning rikub otseselt

kaebuse esitaja õigusi. Tulenevalt eeltoodust ei saa kaebuse esitaja nõustuda Maksukeskuse

poolt täiendavalt määratud tulumaksuga.

Maksukeskusel puudub õiguslik alus hinnata ümber omavahel mitteseotud isikute tehingute

väärtusi. Maksukeskus ei ole näidanud seaduslikku alust Maksukeskuse poolt aktsiate

turuväärtuse määramiseks omavahel mitteseotud isikute vahelises müügitehingus.

AS EGeen on rahvusvaheliste investorite poolt omatava Ameerika äriühingu tütarühing.

AS EGeen poolt AS TBP aktsiate võõrandamise otsustas AS EGeen 5-liikmeline nõukogu

kollegiaalselt. On päevselge, et neljal nõukogu liikmel ja juhatusel puudus igasugune huvi ja

tahe teha AS TBP aktsiatega kingitust hr Hellersile või ükskõik millisele kolmandale isikule.

Seda ei ole tuvastanud ka Maksukeskus. AS TBP aktsiate müügitehingu otsustajad ja

elluviijad lähtusid üksnes ja ainult AS EGeen huvidest ja majanduslikust olukorrast tingitud

vajadustest.

Maksukeskus tugineb aktsiate õiglase hinna määramisel OÜ Rimess MRI hinnangul, kuid

antud hinnang on aluseks võtnud Kinnistu väärtuse, mis ei vasta tegelikkusele.

Maksukeskus on jätnud tähelepanuta, et isegi, kui tal oleks õigus hinnata ümber mitteseotud

isikute vahelisi tehinguid, oleks ta eelkõige pidanud lähtuma võrreldava hinna meetodist.

Maksuhaldur on jätnud tähelepanuta, et 2004.a alguses on toimunud rida tehinguid AS TBP

aktsiatega, mille müügihind on oluliselt alla maksuhalduri poolt väidetava õiglase hinna.

Maksukeskus on aktsiate turuväärtuse määramisele lähenenud formaalselt, jättes arvesse

võtmata nii aktsiate müüki põhjustanud kui ka aktsiate hinda mõjutanud asjaolud.

Maksukeskus on tõendite hindamisel lähtunud ainult nendest tõenditest, mis toetavad

Maksukeskuse seisukohta ning on teised tõendid jätnud arvestamata.

AS TBP aktsiate müük ja aktsiate hind olid majanduslikult põhjendatud ja vajalikud AS-i

EGeen ettevõtluse jätkumiseks.

Lähtudes eeltoodust palub AS EGeen tühistada Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja

tollikeskuse 15. septembri 2006.a maksuotsus nr 12-5/320 ja Maksu-ja Tolliameti 5.

detsembri 2006.a vaideotsus nr 6-1/218-1.

Vastustajate seisukohad

Vastustajad on seisukohal, et vaidlustatud maksuotsus ja vaideotsus on seaduslikud ja

põhjendatud ning vaidlevad kaebusele vastu.

MKS § 82 kohaselt lähtub maksuhaldur maksukohustuse täitmise kontrollimisel eelkõige

maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest, maksukohustuslase raamatupidamis-

arvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Juhul, kui

maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, siis kogub

maksuhaldur täiendavaid tõendeid.

Asja materjalidest nähtuvalt esitas AS EGeen AS TBP aktsiate võõrandamise kohta

04.12.2003 aktsiate ostu-müügilepingu. Lepingust nähtuvalt võõrandas AS EGeen 1890 TBP

aktsiat nominaalväärtusega 1000 krooni aktsia kohta Rootsi Kuningriigi kodanikule Klas

Gustav Göran Hellers'ile 1 000 000 krooni eest. Kuivõrd AS EGeen võõrandas TBP aktsiad

alla soetamismaksumust ning asjas puuduvad tõendid aktsiate allahindluse põhjenduste kohta,

siis on maksuhalduril tekkinud põhjendatult kahtlus selles, et AS EGeen poolt kirjeldatud

võõrandamistehingu näol ei ole tegemist tavapärase müügilepinguga.

MKS § 11 sätestatud uurimispõhimõttest lähtuvalt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse

kontrollimisel

kohustatud

arvestama

kõiki

asjas

tähendust

omavaid,

sealhulgas

maksukohustust suurendavaid kui vähendavaid asjaolusid. Seega tuli maksuhalduril koguda

tekkinud kahtluse kinnitamiseks või ümberlükkamiseks täiendavaid tõendeid.

AS EGeen on soetanud TBP aktsiaid kahel korral. 18.12.2001 soetas AS EGeen 30 TBP

aktsiat nimiväärtusega 1000 krooni, kokku summas 30 000 krooni. 26.05.2003 soetas AS

EGeen 07.04.2003 nõukogu otsuse alusel 1860 TBP aktsiat nimiväärtusega 1000 krooni,

kokku summas 1 860 000 krooni. Viimatinimetatud tehingu tulemusena omas AS EGeen

82%-list enamusosalust TBP aktsiakapitalis, samuti olulist otsustusvabadust TBP-d

puudutavates küsimustes. Eelpoolnimetatud asjaoludest olid teadlikud nii AS EGeen nõukogu

liikmed kui juhatuse liige. TBP aktsia soetamismaksumusest oli muuhulgas teadlik G.

Hellers. Asja materjalidest nähtuvalt omandas G. Hellers 2003. aasta maikuus TBP aktsiaid

AS EGeen-ga samadel tingimustel, s.o. soetusmaksumusega 1000 krooni aktsia kohta.

Lähtuvalt eeltoodust ning asjaolust, et asjas puuduvad ning AS EGeen ega G. Hellers ei ole

esitanud maksuhaldurile tõendeid TBP aktsia väärtuse vähenemist tingivate asjaolude kohta,

siis on vastustajad seisukohal, et poolte õigused ja kohustused Lepingus on mittevastavad,

sellekohane mittevastavus on põhjendamatu ning AS EGeen nõukogu liikmed ja juhatuse

liige, samuti G. Hellers olid nimetatud asjaoludest teadlikud. TBP aktsiate G. Hellers'ile

soodustatud tingimustel võõrandamise tahtele viitab muuhulgas asjaolu, et AS EGeen ei

teinud TBP aktsiate müügipakkumist teistele aktsionäridele ega sõltumatutele kolmandatele

isikutele.

Antti Kask on 16.06.2005 selgituses väitnud, et Piret Roos pakkus talle 2003. aasta

novembrikuus osta kinnistut aadressil Tiigi 61b hinnaga 7 miljonit krooni. A. Kask

selgitusele maksuhalduri poolt nõutud dokumente ei lisanud.

Vastustajad nõustuvad kaebuse esitajaga selles, et vara müügipakkumist ei pea esitama

kirjalikus vormis. Samas ei leia vastustajad, et kinnisasja müüki oleks võimalik teostada

telefoni teel kinnisasja nägemata ja kinnisasja väärtust mõjutavate asjaoludega tutvumata.

Lisaks eeltoodule ei selgu asja materjalidest, mil moel oleks TBP-le kuuluva kinnistu müük

võimaldanud lahendada AS EGeen likviidsusprobleeme. Samuti ei nähtu asja materjalidest

A. Kask'i huvi kinnisvarasse investeerimiseks. Seetõttu vastustajad ei leia, et A. Kask'ile

tehtud müügipakkumine oleks olnud reaalne. Samas ei nähtu A. Kask'i selgitusest, et AS

EGeen oleks pakkunud talle müügiks TBP aktsiaid.

As EGeen on 10.02.2005 vastuses väitnud, et pakkus TBP aktsiaid müüa Rein Kilk'ile ja

Antti Kask'ile, kuid kumbki eelpoolmainitud isikutest ei olnud ostmisest huvitatud . Samas ei

toeta nimetatud väidet ei R. Kilk oma 13.06.2005 vastuses ega A. Kask oma 16.06.2005

selgituses. Eeltoodu näitab, et AS EGeen nõukogu liikmed kolmandate isikute kaasamist

tegelikkuses vajalikuks ei pidanud.

G. Hellersi vastustest nähtuvalt oli Andras Tasa'le ja Jaanus Pikani'le, kui TBP aktsiate

soetamisest tegelikult huvitatud isikutele väga oluline, et tehing toimuks. Asjaolu, et AS

EGeen likviidsusprobleem oli AS EGeen hinnangul ajutine ning tehingu toimumisest olid

isiklikult huvitatud AS EGeen ja TBP nõukogu liige J. Pikani ja TBP tegevdirektor A. Tasa,

seletab muuhulgas väidetava kiirmüügi vajaduse, sõltumatute kolmandate isikute tehingusse

kaasamata jätmise, samuti tehingu hinna üle tavapäraselt toimuvate läbirääkimiste puudumise.

Nimetatud asjaolud koosmõjus vajalike säästude olemasoluga ja AS EGeen poolt peamise

pankrotiohuna nimetatud sihtasutuse EGV võlgnevuse tasumata jätmisega ja selle asemel

tehingust saadud raha finantsinstrumentidesse paigutamisega AS EGeen huvidest lähtuvalt

väidet aktsiate sund- ja/või kiirmüügi vajadusest ei toeta. AS-l EGeen (ei juhatusel ega

nõukogul) ei olnud 2003. aasta novembrikuus alust arvata, et likviidsuskriis kestab 2004.

aasta jaanuarikuuni või 2004. aasta aprillikuuni. AS EGeen juhatuse liikmel oli säästueelarve

koostamisel teada, et rahaliste vahendite laekumist ei toimu 2003. aasta 15. detsembrist

varasemalt. Selle teadmise põhjal otsustati ka töötajate osaliselt tasustatavale puhkusele

saatmine perioodil 15.12.-15.01.2004 ning OÜ-ga Kyyrix sõlmitud koristuslepingu peatamine

alates 01.12.-15.01.2004. AS EGeen pangaväljavõttest ei nähtu, et kuni 15.12.2003 oleks AS

EGeen poolt tehtud vältimatuid makseid 1 miljoni krooni ulatuses, sealhulgas EGV-le.

Nimetatust tulenevalt ei pea vastustajad AS EGeen kohtumenetluses esitatud väidet aktsiate

AS EGeen huvides toimunud müügist või maksu- ja vaidemenetluses esitatud väidet aktsiate

AS EGeen huvides toimunud kiirmüügist veenvaks.

Otsitud ja tegelikkusele mittevastav on antud juhul AS EGeen selgitus selles, et TBP

aktsiatest saadud rahasumma paigutati Hansapanga intressifondi seetõttu, et arvete tähtajad ei

olnud saabunud. AS-l EGeen oli 2003. aasta 26. septembrist tasumata võlg EGV ees summas

65 095,05 krooni. Sellele lisandusid 2003. aasta 12. detsembrist tasumata arved kokku

summas 5 661 235,95 krooni. TBP aktsiatest saadud rahasumma Hansa intressifondi

paigutamine viitab selgelt asjaolule, et AS EGeen ei kavatsenudki EGV ees oma võlga

likvideerida. Seega ei olnud AS-l EGeen ka väidetavast pankrotiohust tulenevalt TBP aktsiate

kiirmüügi vajadust nagu AS EGeen on 21.12.2004 vastuses väitnud.

Eeltoodud põhjustel on antud juhul kohatu kaebuse esitaja etteheide selles, et maksuhaldur

pole arvestanud majanduse põhiprintsiipide ja noteerimata äriühingute osaluse võõrandamise

eripäraga.

Lähtuvalt eeltoodust ning asjaolust, et AS EGeen nõukogu liikmed ja juhatuse liige, samuti

G. Hellers olid Lepingust tuleneva soodustuse andmisest ja soodustuse ulatusest teadlikud,

samuti asjaolust, et soodustuse andmine ei toimunud objektiivsel alusel, on vastustajad

seisukohal, et AS EGeen tahe Lepingu sõlmimisel oli soodustust hõlmavas osas suunatud G.

Hellerslle kingituse tegemisele. Seega on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et Lepingut tuleb

G. Hellers'it soodustavas osas käsitleda aktsiate kinkelepinguna. Nimetatust tulenevalt ei

nõustu Maksu- ja Tolliamet kaebuse esitajaga selles, nagu poleks maksuhaldur võtnud

arvesse tehingu tegelikku majanduslikku sisu

TuMS § 49 lg 1 kohaselt maksab residendist juriidiline isik tulumaksu muuhulgas kõigilt

tehtud kingitustelt. Kuna AS EGeen on vormistanud kinkelepingu tunnustele vastava tehingu

müügilepinguna

ning

jätnud

mitteresidendist

füüsilisele

isikule

tehtud

kingituse

deklareerimata ja sellelt tulumaksu tasumata, siis on vastustajad seisukohal, et AS EGeen ei

ole võõrandamistehingut müügilepinguna vormistades toiminud heas usus.

Samuti on kaebuse esitaja pidanud vajalikuks viidata AS EGeen keerulisele finantsolukorrale

2001., 2002. ja 2003. aastal, kuid on jätnud seejuures tähelepanuta asjaolu, et AS EGeen ka

soetas sellises keerulises finantsolukorras TBP aktsiaid, suutmata samas selgitada sellekohase

investeeringu põhjendatust.

AS EGeen ei ole esitanud veenvaid põhjendusi TBP aktsiate soetamise kohta. Seda eelkõige

põhjusel, et TBP ei omanud aktsiate märkimise ajal, s.o. 2001. aasta detsembrikuus ja 2003.

aasta aprillikuus Tartus aadressil Tiigi 61B asuvat kinnistut ega hoonet, mistõttu ei olnud AS-l

EGeen võimalik saada TBP aktsiate omandamise kaudu kontrolli kinnistu üle. Tartu

Maakohtu kinnistusregistrist nähtuvalt kuulus kinnistu kuni 20.05.2003 AS-le Astri.

Põhjendamatu on AS EGeen väide selles, et tehtud investeeringuid oleks võimalik saada

tagasi läbi AS EGeen enda poolt tasutava rendi.

21.12.2004 vastusest nähtuvalt oli TBP aktsiate soetamisel AS EGeen üheks eesmärgiks

saavutada suuraktsionärina kontroll TBP poolt pakutavate rendipindade hinnakujunduse üle ja

saavutada pikaajaline stabiilne soodne rendipindade hind. 11.08.2003 rendilepingu järgi tuli

AS-l EGeen tasuda kinnistu kasutamise eest renti summas 130 krooni ruutmeetri rendipinna

kohta kuus. Samas on väide esitaja eriarvamuses, vaides ja kaebuses väitnud, et büroopindade

rendihinnad Tartu südalinna lähiümbruses 2003. aasta novembris-detsembris olid 60-80

krooni ruutmeetri kohta. Tulenevalt eeltoodud vastuoludest jääb vastustajatele selgusetuks,

milles seisnes antud juhul TBP poolt pakutava rendipinna soodsus ning sellest tulenevalt TBP

aktsiate omandamise tegelik eesmärk.

21.12.2004 vastusest nähtuvalt lõpetas AS EGeen üürilepingu TBP-ga põhjusel, et AS EGeen

oli likviidsuskriisis ning kolimisega oleksid kaasnenud täiendavad kulud.

28.02.2004 vastusest oleksid AS EGeen juhtkonna tehtud arvutuste kohaselt ühekordsed

kolimiskulud olnud ligikaudu 30 000 krooni. Samas on TBP esitanud AS-le EGeen

tasumiseks 19.12.2003, 05.01.2004 ja 02.02.2004 arveid ruumide rendi eest kokku 94 328, 35

krooni ulatuses. Seega on AS EGeen tasunud samaaegselt renti nii Tartus Tiigi 61b asuvate

ruumide mittekasutamise kui Tartus Ülikooli 6a asuvate ruumide kasutamise eest. Maksu-ja

Tolliameti hinnangul likviidsusprobleemide korral täiendava ning kasutusotstarbeta

rendipinna vastuvõtmine 15.12.2003 TBP-ga seotud küsimustes kulude kokkuhoiule ei viita.

Samuti on TBP aktsiakapitalis enamusosaluse võõrandamine ja sellele järgnevalt rendipinna

vastuvõtmine vastolus TBP aktsiate soetamise väidetava eesmärgiga.

Samas omavad maksuhalduri poolt TBP aktsiate soetamise kohta kogutud tõendid olulist

tähendust AS EGeen juhtorganite ja G. Hellers'i teadlikkuse kohta TBP aktsiate reaalse

soetamismaksumuse kohta. Kuivõrd G. Hellers soetas 2003. aasta maikuus TBP aktsiaid AS-

ga EGeen samadel tingimustel, s.o. müügihinnaga 1000 krooni aktsia kohta, siis on aktsiate

allahindluse põhjuseid väljatoomata põhjendamatu väita, et 2003. aasta detsembrikuus oli

TBP aktsia väärtus vähenenud 529 kroonini aktsia kohta. Seda eelkõige arvestades asjaoluga,

et AS EGeen omas enamusosalust TBP aktsiakapitalis ning TBP-le kuulus äsjarenoveeritud

maja Tartu kesklinnas. Nimetatust tulenevalt ei nõustu vastustajad kaebuse esitajaga selles,

nagu oleks AS EGeen võõrandanud TBP aktsiad parimatel võimalikel tingimustel.

Kaebuse esitaja ei ole maksu- ega vaidemenetluses ega ka kaebuses pidanud

vajalikuks selgitada, miks AS EGeen juhatuse liige kui Lepingut sõlmima volitatud isik oli

veel 15.12.2003 teadmatuses väidetavalt 04.12.2003 Lepingus kokkulepitud hinnas. Selgitusi

ei ole esitatud muuhulgas Lepingu sõlmimise ajas ja kohas ilmnenud vastuolude kohta. Asja

materjalidest nähtuvalt ei ole Lepingu allkirjastamise aega ja kohta puudutavatele küsimustele

soovinud vastata ka G. Hellers. Seega ei ole võõrandamislepingu vormistamisega seotud

asjaolud antud juhul selged.

AS EGeen nõukogu 11. korralise koosoleku protokollist nähtuvalt EG nõukogu koosseisus

Jaanus Pikani, Andres Metspalu, Kalev Kask, Margus Kõrgesaar ja Koit Kikas väidetavalt

02.12.2003 toimunud koosolekul otsustas võõrandada 1860 TBP aktsiat hinnaga 537,6344

krooni. Seevastu Lepingu kohaselt on AS EGeen võõrandanud G. Hellers'ile 1890 TBP

aktsiat hinnaga 529,1005 krooni. Protokollist ei nähtu andmed, millele tuginedes määrasid EG

nõukogu liikmed TBP aktsia väärtuseks 537,6344 krooni, samuti puuduvad asjas andmed,

millele tuginedes määrasid AS EGeen juhatuse liige ja G. Hellers Lepingu sõlmimisel TBP

aktsia väärtuseks 529,1005 krooni. Protokollist ega G. Hellers'i vastusest ei nähtu, millistest

kriteeriumidest on AS EGeen nõukogu liikmed ja juhatuse liige või G. Hellers TBP väärtuse

määramisel lähtunud või milliseid meetodeid kasutanud. Maksuhalduri esmasest analüüsist

nähtuvalt ei ole AS EGeen ega G. Hellers lähtunud TBP aktsiate väärtuse määramisel ei

aktsiate raamatupidamislikust väärtusest ega aktsiatega 04.12.2003 kuupäevast varasemalt

tehtud tehingute hindadest. Seda vaatamata asjaolule, et nii EG-le kui G. Hellers'ile kui TBP

aktsionäridele

pidid

olema

kättesaadavad

nii

TBP

bilanss,

AS

Tõnisson

Kinnisvarakonsultant poolt kinnistule antud hinnangud kui ka muud aktsia hariliku

väärtuse

määramiseks

vajalikud

dokumendid,

samuti

teada

TBP

aktsiate

soetamismaksumus 2003. aastal.

Vastustajate hinnangul ei saanud AS EGeen nõukogu teades TBP aktsia soetamismaksumust

2003. aastal jõuda üksnes G. Hellers'i poolt tehtud ostupakkumise põhjal järeldusele, et

tegemist on parima saadaoleva hinnaga. Asjaolu, et TBP aktsiate (enamusosalus)

soodustingimustel võõrandamine otsustati teistele TBP aktsionäridele teatamata ning nende

ostupakkumisi ärakuulamata ja kaalumata G. Hellers'i kasuks, viitab selgelt AS EGeen

nõukogu tahtele anda soodustust just G. Hellers'ile. Seda sõltumata asjaolust, kas teised

nõukogu liikmed G. Hellers'i, J. Pikani ja A. Tasa kokkulepetest teadsid või mitte.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle

harilik väärtus kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on

selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Maksuhaldur on maksuotsuses tuvastanud, et

TBP aktsia müügihind enne Lepingu sõlmimist 2003. aastal oli 1000 krooni aktsia kohta.

Nimetatud asjaolust olid teadlikud nii AS EGeen kui G. Hellers. Vaatamata eeltoodule on AS

EGeen ja G. Hellers leppinud TBP aktsia hinnaks kokku 529 krooni aktsia kohta. Samas ei

ole AS EGeen ega G. Hellers maksuhaldurile TBP aktsia väärtuse langust selgitanud.

Lähtuvalt eeltoodust ning asjaolust, et TBP aktsia kohalik müügihind oli Lepingu pooltele

teada, siis poleks antud juhul tekkinudki pooltel vajadust TBP aktsia väärtuse täiendavaks

analüüsimiseks. Seetõttu on põhjendamatu kaebuse esitaja etteheide selles, nagu oleks

maksuhaldur sundinud AS-i EGeen tegema ebamõistlikke ja majanduslikult koormavaid

toiminguid. Vastustajad peavad siinkohal vajalikuks selgitada, et maksuhalduri poolt eksperdi

poole pöördumine oli tingitud eelkõige asjaolust, et AS EGeen ja G. Hellers'i poolt TBP

aktsiate väärtuse määramisega seotud asjaolud ei olnud selged ning AS EGeen ei nõustunud

maksuhalduri poolt TBP aktsiate väärtusele antud hinnanguga. Seega oli AS EGeen ja G.

Hellersl poolt TBP aktsiatele antud hinnangute kontrollimiseks sõltumatu hindaja kaasamine

asjaolusid arvestades igati põhjendatud. Rimess MRI OÜ 16.05.2006 TBP aktsia õiglasele

väärtusele antud hinnangus TBP aktsia väärtust vähendavaid asjaolusid ei tuvastanud.

Kuivõrd AS EGeen ja G. Hellers on määranud TBP aktsiale selle harilikust väärtusest erineva

hinna ning AS EGeen ei pidanud vajalikuks võtta ostupakkumisi teistelt TBP aktsionäridelt

ega kolmandatelt isikutelt, siis on antud juhul kohatu kaebuse esitaja väide selles, et

noteerimata äriühingu aktsiate hinda on võimatu ilma erinevate pakkumiste olemasoluta

määrata.

Vastustajad ei nõustu kaebuse esitajaga selles, nagu lähtuks maksuhalduri poolt aktsiate

õiglase väärtuse leidmisel aluseks võetud OÜ Rimess MRI hinnang valedest eeldustest. AS

Tõnisson

Kinnisvarakonsultant

04.07.2003

annotatsioon-kordushinnangut

on

antud

litsenseeritud kinnisvarahindaja poolt ja hinnangu õigsust on tunnustanud AS Eesti Ühispank

laenu andes.

Asja materjalidest nähtuvalt on AS EGeen võtnud 15.12.2003 Kinnistu rekonstrueeritud osa

vastu ilma pretensioone esitamata. Seega võib järeldada, et Kinnistul paikneva hoone

renoveerimine toimus arhitektuuribüroo Tõnis Tarbe poolt koostatud projekti nr 366 kohaselt.

Nimetatust tulenevalt ei oma antud juhul tähendust, et Hinnang on valminud mõned kuud

enne aktsiate võõrandamise otsustamist.

Kaebuse esitaja on väitnud, et büroopindade rendihinnad Tartu südalinna lähiümbruses 2003.

aasta novembris-detsembris olid 60-80 krooni ruutmeetri kohta. Samas ei ole kaebuse esitaja

lisanud kaebusele tõendeid selle kohta, et viidatud rendihindade näol oleks tegemist Kinnistul

paikneva büroo- ja laborihoonega analoogsete hoonete rendihindadega ega selgitanud sel

juhul AS EGeen ja EGV poolt sõlmitud rendi- ja üürilepingutes kajastatud rendihindade

põhjendatust.

A. Kask'i selgitusest ei nähtu, et ta oleks tutvunud Kinnistu väärtuse määramiseks vajalike

dokumentidega, sealhulgas hindamisaktidega, kehtivate rendilepingutega vms. A. Kask'i

seletusest ei nähtu, et talle oleks teada, et AS Eesti Ühispank andis TBP-le Kinnistu tagatisel

laenu enam kui 7 miljoni krooni ulatuses. Samuti ei nähtu A. Kask'i seletusest, et talle oleks

teada kehtivate rendilepingute tingimused, sealhulgas AS EGeen ja EGV poolt tasutavate

rendimaksete suurus. Lähtuvalt eeltoodust ning asjaolust, et A. Kask on oma selgituste

kohaselt tutvunud Kinnistuga põgusalt, ei pea vastustajad A. Kask'i poolt Kinnistu väärtusele

antud hinnangut põhjendatuks.

AS EGeen väitel oli Kinnistu vajalik nii EGV kui ka AS EGeen tegevuseks, mistõttu pidi seda

finantseerima AS EGeen. Samuti on AS EGeen väitnud, et lootis oma investeeringu tagasi

saada läbi TBP-le makstava rendi. Eeltoodud väidete valguses ei pea vastustajad veenvaks

kaebuse esitaja väidet selles, nagu ei oleks AS-le EGeen teada TBP ja EGV vahelise

rendilepingu ega ka muude Kinnistut koormavate rendilepingute tingimused.

Lähtuvalt eeltoodust on vastustajad seisukohal, et aktsiate õiglase väärtuse leidmisel aluseks

võetud OÜ Rimess MRI Raport põhineb asjatundjate konservatiivsel ja õiglasel hinnangul

ega erine oluliselt TBP aktsiate algsest soetamismaksumusest.

Põhjendamatud on kaebuse esitaja etteheited seaduse analoogia kohaldamise kohta ning

kaebuse esitaja väide selles, et MKS § 84 ei võimalda hinnata ümber omavahel mitteseotud

isikute vahelisi tehinguid, sealhulgas tehingute väärtust.

MKS § 84 kohaselt kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest

kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu

tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule.

Asja materjalidest nähtuvalt on maksuhalduril tekkinud TBP aktsiate soetamismaksumust,

samuti aktsiate väärtust vähendavate asjaolude puudumise tõttu põhjendatud kahtlus selles, et

AS EGeen poolt kirjeldatud võõrandamistehingu näol ei ole tegemist tavapärase

müügitehinguga. Maksuhaldur on kogunud nimetatud kahtluse kinnitamiseks või

ümberlükkamiseks täiendavaid tõendeid ning kogutud tõendite põhjal tuvastanud, et G.

Hellers on omandanud TBP aktsiad tehingu järgselt, millel on müügi-ja kinkelepingule

omased tunnused. Seega on maksuhaldur selgitanud välja tehingu tegeliku majandusliku sisu.

Vaidlust ei ole selles, et mitteresidendist füüsilisele isikule tehtud kingitus on TuMS § 49

kohaselt maksustatav tulu, mille tasumise kohustus on residendist juriidilisel isikul. Nimetatud

asjaolu pidid TBP aktsiate võõrandamist otsustanud ja võõrandamistehingu vormistanud AS

EGeen juhtorgani liikmed teadma. Samuti olid nii AS EGeen nõukogu liikmed kui juhatuse

liige ning G. Hellers teadlikud TBP aktsiate tegelikust soetamismaksumusest 2003. aastal,

samuti TBP aktsiate väärtuse vähenemist tingivate asjaolude puudumisest. Kuivõrd AS

EGeen poolt esitatud vastuolulised väited TBP aktsiate sund- ja/või kiirmüügi vajadusest,

samuti aktsiate parimatel võimalikel tingimuste võõrandamisest ei ole käesolevas asjas

tõendamist leidnud, siis on vastustajad seisukohal, et vormistades TBP aktsiate müügi- ja

kinkelepingu müügilepinguna ning jättes kingituselt tulumaksu tasumata on AS EGeen

tegutsenud teadlikult ja lootuses, et maksuhaldur aktsiate kinketehingust teada ei saa.

Lähtuvalt eeltoodust on vastustajad seisukohal, et maksuhaldur on müügilepingu

ümberkvalifitseerimisel järginud MKS § 84 sätestatud eeldusi ning tuvastanud ühtaegu nii

võõrandamistehingu tegeliku majandusliku sisu kui maksukohustuslase tahtluse. Eeltoodud

põhjustel vastustajad ei nõustu kaebuse esitajaga selles, nagu poleks MKS § 84 rakendamine

antud juhul seaduslik või proportsionaalne.

Vastustajad nõustuvad kaebuse esitajaga selles, et lähtuvalt tsiviilõiguses kehtivast

lepinguvabaduse põhimõttest on tehingu pooltel vaba voli kõikvõimalike kokkulepete

sõlmimiseks. Samas on maksuhalduril seadusest tulenev pädevus sellekohaste tehingute ja

toimingute kontrollimiseks ning maksukohustuse tekkimiseks vajaliku teokoosseisuga

hõlmatud juriidiliste faktide tuvastamise korral tasumisele kuuluva maksusumma

määramiseks. Vastustajad on eelpool selgitanud, millistest asjaoludest lähtuvalt oli antud

juhul eksperdi kaasamine vajalik. Seetõttu on põhjendamatu kaebuse esitaja etteheide selles,

nagu määraks maksuhaldur kindlaks hindu, millega maksumaksja võib või peab oma kaupu ja

teenuseid võõrandama. Võttes arvesse AS EGeen ja G. Hellers'i vahelise võõrandamistehingu

asjaolusid, on antud juhul põhjendamatud ka etteheited ettevõtlusvabaduse riivest,

ebavõrdsest kohtlemisest, õiguspärase ootuse, usalduse kaitse ja õigusselguse vastuolust.

Vastustajad ei leia, et maksuhalduril oleks maksukohustuse tekkimiseks vajaliku

teokoosseisuga hõlmatud juriidiliste faktide tuvastamise korral õigus otsustada kas maksu

määrata või mitte. Maksu määramine on MKS § 10 lg 2 p 2 kohaselt maksuhalduri kohustus,

mitte õigus nagu kaebuse esitaja ekslikult on leidnud. Lähtuvalt eeltoodust puudus

maksuhalduril antud juhul võimalus diskretsiooniõiguse teostamiseks, seda nii otsustamis- kui

valikudiskretsiooni osas. Seetõttu on kaebuse esitaja etteheited, mis puudutavad

diskretsioonireeglite mittejärgimist antud juhul asjakohatud.

Lähtuvalt eeltoodust on Maksu- ja Tolliamet seisukohal, et vaideotsus vaidemenetluse

esemest sõltumatult kaebuse esitaja õigusi ei riku ning tühistamiskaebuse esitamiseks selles

osas puudub alus.

Lähtudes eeltoodust paluvad vastustajad jätta AS EGeen kaebus rahuldamata.

Kohtu põhjendused ja otsus

Esitatud kaebuse puhul on tegemist lubatava ja tähtaegselt esitatud kaebusega. Kaebuse

lubatavuse osas kohaldub Halduskohtumenetluse seadustiku ( edaspidi HKMS) § 6 lõike 2

punkt 1, mille kohaselt võib kaebuse või protestiga halduskohtus taotleda haldusakti või selle

osa tühistamist. Kaebuse tähtaegsuse osas kohaldub aga HKMS § 9 lõige 3, mis sätestab, et

kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates

päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse

osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta.

Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et kaebus kuulub

rahuldamisele ja vaidlustatud haldusaktid tühistamisele HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1

punkti 1 alusel.

TuMS § 49 lõige 1 sätestab, et residendist juriidiline isik, välja arvatud § 11 lõikes 1

nimetatud nimekirja kantud isik ja § 11 lõikes 10 nimetatud isik, maksab tulumaksu tehtud

kingitustelt ja annetustelt, millelt tulumaks ei ole § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel

makstud, arvestades lõigetes 2 ja 4 toodud erisusi. Tulumaksuga ei maksustata reklaami

eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 150

krooni. Paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isiku ja § 11 lõikes 10 nimetatud

isiku tehtud kingitused ja annetused maksustatakse lõikes 6 sätestatud korras.

MKS § 84 sätestab, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest

kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu

tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule.

Kohus on seisukohal, et asjas tuvastatud faktilised asjaolud ei anna alust käesolevas asjas

MKS § 84 kohaldamiseks, mille tõttu on vaidlusalused haldusaktid õigusvastased ja vastuolus

TuMS § 49 lõikega 1 ja MKS §-ga 84.

Tunnistaja Klas Gustav Göran Hellersi ütlustega on tõendatud, et Tartu Biotehnoloogia Pargi

juht Andrus Tasa teavitas teda aktsiate müügist. AS EGeen soovis müüa oma aktsiad, kuna

neil oli probleem maksujõulisusega ja tarvis tegevuse jätkamiseks sularaha. Kui aktsiate eest

makstav hind oleks olnud väiksem, nt 500 000, siis ei oleks EGeen tegevust jätkanud ja oleks

sunnitud välja kolima EBP ruumidest. Majanduslikult aktsiate väärtust vaadates ja lähtudes

kasumiaruandest, oleks hind oluliselt väiksem kui 500 000. Tunnistaja oli otsustanud palju ta

oli nõus aktsiate eest maksma ja see oli tunnistaja lõplik pakkumine. Kui tunnistaja oli

otsustanud hinna teavitas ta sellest Andrus Tasa. Mingist aktsiate kinkimisest kellegagi juttu

ei olnud. Samuti ei räägitud maksuküsimustest. Rootsis on kingid maksuvabad, seega oleks

tunnistajale olnud kasulikum aktsiad omandada kinkena, mitte aga ostu-müügilepingu teel.

Kui aga toimub aktsiate ostmine ja müük ning tekib kasum, siis tuleb tunnistajal Rootsis

maksta makse. Tunnistajale oleks Rootsi residendina kasulikum omandada aktsiad kinkena,

siis ei oleks pidanud makse maksma. Kui AS EGeen oleks läinud pankrotti oleks läinud

pankrotti ka Eesti Geenivaramu. Tunnistaja on Skandinavian Gare Holding AB kõige suurem

omanik. Skandinavian Gare Holding AB omandas aktsiad sama hinnaga nagu kõik teised.

Kogu aktisakapital oli asutamisel 2,4 miljonit krooni. Aktsiate arv oli 2400. TBP aktsiad

soetas tunnistaja aasta pärast asutamist, Skandinavian Gare Holding AB vajas raha ja

tunnistaja ostis neilt osaluse. TBP aktsiate eest maksis tunnistaja algse hinna. TBP aktsiate

allahindluse tingisid AS EGeeni probleemid.

Tunnistaja Koit Kikase ütlustega on tõendatud, et AS EGeen majanduslik olukord 2003.a

lõpus oli kehv, lepingud nägid ette rahastamise ja 2003.a tekkis probleem sellega, et AS-l

EGeen raha ei olnud ja nad ei saanud ka enam oma arveid maksta. Aktsiate müümise

eesmärgiks oli katta oma tegevuse kulusid ja kuna olid võlad oli olukord raske. AS EGeen sai

aktsiate müügist raha 2004.a esimestel kuudel. Mujalt kui aktsiate müügist AS-l EGeen raha

võtta ei olnud. Kordagi ei arutatud aktsiate kinkimist. Ka ei onud juttu maksudest, ostu-

müügitehing on selline, et makse seal ei kajastu. Ostja oli piisavalt usaldusväärne ja miljon oli

piisavalt suur raha AS EGeen jaoks. AS EGeen tasus oma võlgnevuse ära 2004.a. aprillis.

Tunnistaja Kalev Kase ütlustega on tõendatud, et AS EGeen majanduslik seis oli 2003.a lõpus

väga raske. Firmal ei olnud raha ja uute investeeringutega oli halvasti. Firmal ei olnud midagi

likviidset, et katta oma tegevuse kulusid. Firmale oli hädavajalik osta aega investeeringuteks,

aktsiad oli ainus, mida sai rahaks teha. Tunnistaja oli ise Ameerikas ja andis korralduse, et

müüa aktsiad maha ükskõik kellele ükskõik, mis hinnaga. Firmale oli vaja raha. Firmal ei

olnud vajadust aktsiaid kinkida. Aktsiate müük oli vajalik käibevahendite saamiseks.

Maksuküsimusi ei arutatud üldse. Olukord oli raske, osad emaettevõtte töötajad olid poolel

palgal 6 kuud, et raskest ajast üle saada. Aktsiad müüdi seetõttu, et firmal ei olnud muud

likviidset vara. Laenu võtmist ei saanud kaaluda, kuna ettevõte oli pankroti äärel.

Tunnistaja Margus Kõrgesaare ütlustega on tõendatud, et AS EGeen majanduslik seis oli sel

ajal väga kehv. Tuli kasutada erinevaid meetmeid, et äritegevust jätkata. Majandusliku seisu

parandamiseks otsustati võõrandada aktsiaid, et tekitada käibekapitali ettevõtte toimimiseks.

Aktsiate hinna kujunemise juures tunnistaja ei viibinud. Hinnad kujunevad tavaliselt ostja-

müüja vahelistes läbirääkimistes, tegemist oli kiireloomulise asjaga. Kui vaadata olukorda ja

konteksti siis eesmärkide täitmisel oli eesmärgiks ka ettevõtte tegutsemise jätkamine. Kordagi

ei arutatud AS EGeen Internatsional ja AS EGeeni juhtorganites aktsiate kinkimist. Ei

arutatud ka aktsiate võõrandamisega seotud maksuküsimusi. Aktsiate müügil olid erinevad

elementide koosmõjud ja oli kiire, mis tingis ka aktsiate hinna alandamise. Kriitilistes

tingimustes hind muutub. Tunnistaja nõusolek aktsiate müümiseks rajanes käibekapitali

vajadusel. Ettevõtte jaoks oli aktsiate alla oma hinna võõrandamine hädavajalik.

Tunnistaja Piret Roosi ütlustega on tõendatud, et AS EGeen majanduslik seis oli 2003.a lõpus

väga raske. Raha oli jäänud ainult poolteiseks kuuks. Ostjaid aktsiatele otsisid nõukogu

liikmed ja ka tunnistaja ise. Tunnistaja kontakteerus erinevate isikutega nagu Rein Kilgi

äripartnerid. Aktsiate müügihind kujunes läbirääkimiste tulemusena. Läbirääkimisi pidas

Jaanus Pikani. Leping sõlmiti hr Hellersi ja AS EGeeni vahel. Nõukogus ei ole arutatud

aktsiate võimalikku kinkimist, ka ei ole uuritud ega räägitud tehingutega seotud

maksuküsimustest. Ei olnud aega, et võtta aktsiate hinnale eksperthinnangut ja selleks ei

olnud ka raha. Ettevõte juhatuse liikmena hindas tunnistaja olukorda kriitiliseks ja pankroti

äärel olevana. Tunnistaja suhtles telefoni teel Eero Mikenbergiga, kes oli tunnistaja andmetel

Rein Kilgi äripartner. Tiigi kinnistu müügipakkumise osas oli samuti väga põgus kontakt,

püüti lihtsalt ostjat leida. Tunnistaja pakkus aktsiaid ka Anti Kasele. Hinda tunnistaja ei

mäleta, kuna A. Kasel puudus huvi aktsiate ostuks.

Ükski vastustaja poolt kogutud kirjalik tõend ei lükka ümber tunnistajate ütlustega tõendatut.

04.12.2003.a aktsiate ostu-müügilepinguga (tl 38-42) on tõendatud aktsiate müümine ja

ostmine, mitte aga kinkimine nagu väidab vastustaja. Seega puudub õiguslik alus TuMS § 1

lõike 3 kohaldamiseks kaebuse esitaja suhtes.

Neil faktilistel asjaoludel on kohus seisukohal, et vastustaja on alusetult omistanud kaebuse

esitajale tahtluse tulumaksust kõrvale hoidumiseks. Vastustaja poolt asjas kogutud tõendid ei

anna alust taoliste maksuotsuste tegemiseks nagu käesoleval juhul on tehtud. Selletõttu

kuulub kaebus rahuldamisele ja vaidlustatud otsused tühistamisele.

HKMS § 93 lõike 2 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel ning mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses. Kaebuse esitaja kohtukulude nimekirja ja kuludokumentide (tl 344- 356)

kohaselt on kaebuse esitaja kandnud menetluskulu 87 358 krooni, millest 5000 krooni

moodustab riigilõiv (tl 37) ja ülejäänud osa õigusabi kulu. HKMS § 93 lõige 5 sätestab, et

kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus loeb põhjendatud

ja vajalikuks menetluskuluks asjas 45 000 krooni ja mõistab selle vastustajalt HKMS § 92

lõike 1 alusel välja seoses kaebuse rahuldamisega.

Roby Koik

Kohtunik