2-06-14222/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 15. juunil 2007.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.

Tsiviilasja number 2-06-14222 Kohtuasi AS hagi MK vastu 78 053,53 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised Hageja AS (reg kood XXX, asukoht XXX), hageja esindaja KK Kostja MK(i k XXX elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg, osalenud isikud

09. mail 2007.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Hageja esindaja KK Kostja MK

Resolutsioon.

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista MK´ilt 78 053,53 krooni (seitsekümmend kaheksa tuhat viiskümmend kolm krooni ja 53 senti) krooni AS kasuks.

3. Menetluskulude jaotus Jätta AS poolt kantud menetluskulu MK kanda. AS-l on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apelllant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib kohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluse käik, hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused

AS esitas kohtule MKvastu maksekäsu kiirmenetlusea 78053,53 krooni nõudes. Võlgnik esitas kogu nõude ulatuses vastuväite. TsMS § 486 alusel edastas kohtunikuabi AS-i maksekäsu MK vastu 78 053,53 krooni nõudes asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja.

Hagiavalduse kohaselt toimus XXX Tallinnas liiklusõnnetus, mille tagajärjel suri IM ning tekkis varaline kahju AS-le. Õnnetuse põhjustas kostja, juhtides alkoholijoobes sõidukit XXX, reg märgiga XXX. Kostja tsiviilvastutus oli õnnetuse hetkel kindlustatud hageja poolt väljastatud liikluskindlustuse lepinguga. Selle alusel on hageja hüvitanud kannatanutele tekitatud kahju kokku 76 806,53 krooni ulatuses, millele lisanduvad hagejapoolsed kahjukäsitlemise kulud 1247 krooni. Kohtule esitatud nõudes palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks kokku 78 053,53 krooni ja jätta kohtukulud kostja kanda.

Oma nõuet kostja vastu soovis hageja tõendada dokumentaalsete tõenditega – 09.03.2003.a Tallinna Linnakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-2502/02; 26.04.2004.a Tallinna Ringkonnakohtu otsus kriminaalasjas nr 2-1/424/04; liikluskahju hüvitamise otsused 10.06.2003.a, 26.06.2003, 16.04.2004, 14.01.2005, 18.01.2005, 06.05.2006, 16.08.2005; 26.05.2006 regressinõue; sõiduki XXX poliisi väljavõte.

Kostja vastuväited ja põhjendused

Kostja kohtule kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole. Kohtuistungil esitatud suulises vastuses hagile vaidleb kostja hagile vastu. Kostja leiab, et kannatanu IM ei hukkunud kohapeal. Kriminaalmenetluse käigus on välja selgitatud, et sõidukil ei olnud kindlustuspoliisi. Kostja ei ole autot juhtinud ja avariid põhjustatud. Kostja ei oskagi autot juhtida. Ühtegi tõendid kostja kohtule oma vastuväidete tõendamiseks esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud Liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 p 2 alusel on kindlustusandjal või Eesti Liikluskindlustuse Fondil on õigus esitada regressinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. LKS § 48 lg 3 alusel nõutakse regressinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu.

Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et 18.03.2003 toimis liiklusõnnetus. Hageja poolt kohtule esitaud Tallinna Linnakohtu otsusest 09.04.04 nähtub, et kostja põhjustas avarii juhtides sõidukit XXX reg m. XXX alkoholijoobes ja samuti nähtub märgitud otsusest, et avarii käigus sai vigastusi IM, kes saadud vigastuste tulemusel suri. Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et tema vaidlusalust avariid ei põhjustanud ja et ta ei olnud sõidukit juhtides alkoholijoobes. Eeltoodust tulenevalt on vaidluses hageja tõendanud, et liiklusõnnetuses on vastutav kostja. Kostja väide sellest, et I. M ei surnud avarii koha peal, ei oma vaidluse lahendamisel mingit tähendust.

Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et avarii käigus tekkis AS–le varakahju summas 21240,25 krooni, mille kohta on hageja esitanud ka vastavad liikluskahju hüvitamise otsused 10.06.03 ja

26.06.03. Seega tuleb nimetatud asjaolu lugeda tõendatuks TSMS § 230 lg 2 alusel. Kohtule esitatud IM surmast tingitud kahjud on tema ravikulud 10056,28 krooni, matusekulud 7578,00 krooni ja tema ülalpeetavatele makstavad ülalpidamise pension kokku 7578,00 krooni ja tema ülalpeetavatele makstav pension kokku 37932 krooni. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Seega on käesolevas asjas tõendatud, et seoses eelmainitud liiklusavariiga on hageja hüvitanud kannatanutele kokku 76806,53 krooni. Kohtule esitatud kindlustusandaja vastava registri väljavõttest nähtub, et vaidlusaluse sõiduki suhtes oli liiklusõnnetuse ajal sõlmitud kehtiv kohustusliku liikluskindlustuse leping XXX I. M ja hageja vahel, seega on alusetud kostja vastuväited lepingu kehtetusest või selle olematusest ja seega on hageja kui kindlustusandja õigustatud nõudma LKS § 48 lg 2 alusel regressi korras kahju hüvitist ja lg 3 alusel ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu.

Vaidlus kahjujuhtumi käsitluskulude ja selle suuruse üle puudus, seega on asjas tõendatud nende kulude suurus vastavalt 1247 krooni.

Kuivõrd asjas on leidnud tõendamist, et kostja põhjustas vaidlusaluse avarii juhtides sõidukit alkoholijoobes, et kahju suurus on kokku 76806,53 krooni ja käsitluskulud vastavalt 1247 krooni, siis kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb kokku välja mõista 78053,53 krooni.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 486 lg 3 kohaselt loetakse maksekäsu edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik: