2-05-10764/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Lihtmenetluses tehtud otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Jaanus Saaremõts Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 14. juuni 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja, lihtmenetlus Tsiviilasja number 2-05-10764 (endine nr 2/287-13833/05) Tsiviilasi OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) hagi VK(isikukood XXX, elukoht XXX) vastu 9 235 krooni saamiseks RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi. 2. Välja mõista VK 6 934 (kuus tuhat üheksasada kolmkümmend neli) krooni OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus 1. Välja mõista VK menetluskulud 811,75 (kaheksasada üksteist krooni 75 senti) OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6].

Asjaolud 29.06.2005 esitas OÜ hagi VK vastu 9 235 krooni saamiseks. Nõue tulenes 25.02.1998 kostja ja AS-i (AS-i õigusjärglane) vahel sõlmitud XXXlepingust nr XXX, mille alusel esitatud arved jättis kostja maksmata. Antud lepingust tuleneva nõude omandas hageja. Kostja lepingust tulenev põhivõlg oli 4 617,50 krooni ning lepingu üldtingimuste kohane viivisevõlgnevus 4 617,50 krooni, mille hageja palus kostjalt välja mõista. Hageja palus kostjalt välja mõista ka kohtukulud – riigilõivu summas 700 krooni ja õigusabikulud summas 461,75 krooni.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Kostja esitas 05.12.2005.a. kohtule vastuse, milles teatab, et on alates märtsist 1998 töötu ning tal ei ole pidevat tulu. Kostja vastuse kohaselt kaotas ta telefoni esimese kuu jooksul peale ostmist. Teadmatusest ei saanud kostja numbrit blokkida. Kostja ei esitanud ka avaldust politseijaoskonda, sest tegelikkuses vargust ei toimunud. Kostja ei tasunud arveid, kuna tal

2 puudus selleks raha. Kostja on viimase viie aasta jooksul saanud sotsiaaltoetust kommunaalmaksete tasumiseks.

14.02.2007 esitas hageja ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Hageja vähendab oluliselt viiviseid ning teeb ettepaneku, et kostja tasub hagejale maksegraafiku alusel põhivõla summas 4 617,50 krooni, viivised summas 2 316,50 krooni ning kohtukuludena pool riigilõivu summas 350 krooni ja esindustasu summas 461,75 krooni, kokku summas 7 745,75. Kohus saatis kompromissettepaneku ja -lepingu kostjale ning andis tähtaja seisukoha andmiseks või kompromissi sõlmimiseks. Kostja ei ole kompromissettepanekule reageerinud. 21.05.2007 teatas hageja kohtule, et kuivõrd kostja ei ole hagejaga kompromissi sõlmimiseks ühendust võtnud, palub hageja seoses kostja poolt haginõude õigeksvõtuga ja hagi tunnistamisega, hagiavaldus rahuldada vastavalt hageja poolt 14.02.2007 ettepanekus vähendatud ulatuses.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni.

Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses.

AS-i (AS-i õigusjärglane) ja kostja vahel 25.02.1998.a. sõlmitud XXX lepingust nr XXX ning teatisest AS-i ja OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise kohta nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hagiavaldusest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 9 235 krooni, millest põhivõlg moodustab 4 617,50 krooni ja viivised 4 617,50 krooni.

Kostja ei ole hageja nõuet vaidlustanud. Kostja väitel kaotas ta telefoni esimese kuu jooksul peale ostmist, kuid teadmatusest ei saanud numbrit blokkida. Samuti ei teavitanud kostja telefoni kadumisest politseid, kuivõrd vargust ei toimunud. Kostja teatab, et ei saanud arveid maksta rahapuuduse tõttu.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et kostja väide selle kohta, et ta kaotas telefoni peale ostmist esimese kuu jooksul, on paljasõnaline ja tõendamata. Samuti on lepingu lisaks olevate mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimuste punktis 4.1.3. sätestatud, et klient on kohustatud viivitamatult teenuse osutajale teatama tema kasutuses oleva mobiiltelefoni või SIM-kaardi kadumisest, vargusest või vigastamisest – kuni teenuse osutajale teatamiseni vastutab kõigi eelnimetatud asjaoludest tulenevate kahjude eest klient. Kohus leiab, et kostja ei saa tugineda väitele, et ta ei blokeerinud oma numbrit teadmatusest, kuivõrd 25.02.1998 sõlmitud XXX lepingust nähtub, et tingimused on lepingu lahutamatu osa ja seega oli kostjal võimalus nende tingimustega tutvuda.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud

3 rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd hageja on 14.02.2007 kompromissettepanekuga oma nõuet vähendanud ning 21.05.2007 palunud hagi rahuldamist nõude vähendatud ulatuses kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 6 934 krooni, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 4 617,50 krooni ja viivistest summas 2 316,50 krooni.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist).

Hageja on tasunud riigilõivu 700 krooni ning kandnud kulutusi ka õigusabi eest summas 461,75 krooni. Kuivõrd hageja on oma nõuet vähendanud ka menetluskulude väljamõistmise osas kuulub kostjalt menetluskuludena väljamõistmisele riigilõiv summas 350 krooni ja õigusabikulud summas 461,75 (5% hagihinnast) krooni, kogusummas 811,75 krooni.

Jaanus Saaremõts Kohtunik