2-06-31431/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-06-31431

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur Otsuse tegemise aeg ja koht

15. juunil 2007.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-31431 Tsiviilasi, hageja nõue … hagi …`i vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: … Kostja: … Asja lahendamise viis Lihtmenetlus Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista …`ilt … kasuks tema ülalpidamiseks elatis igakuise elatusrahana summas 1 500 (üks tuhat viissada) krooni alates 01. jaanuarist 2006.a kuni õpingute lõpetamiseni Narva 6.Keskkoolis, s.o kuni 01. juulini 2007.a.

3. Jätta menetluskulud täies ulatuses …`i kanda.

4. Elatise osas kuulub kohtuotsus täitmisele viivitamatult.

5. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 15. juunil 2007.a Viru Maakohtu Narva Kohtumaja kantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Viru Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Hagiavalduse sisu

… (edaspidi hageja) poolt 26. oktoobril 2006.a Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on … (edaspidi kostja) hageja isa, kuid elab temast ja hageja emast eraldi. Kuni hageja 18 aastaseks saamiseni maksis kostja hageja ülalpidamiseks kohtuotsuse alusel elatist 500 (viissada) krooni igakuiselt. Pärast hageja täisealiseks saamist (2005 aastal) lõpetas kostja elatise maksmise, teades, et hageja jätkab õpinguid koolis, käesoleval ajal õpib hageja Narva kooli nr 6 kaheteistkümnendas klassis. Kostja lubas hagejale suuliselt korduvalt, et maksab elatusraha, kuid ei ole kuni käesoleva ajani oma lubadusi täitnud.

Hageja elab koos oma ema …, kellel ei ole alalist töökohta, seepärast teeb ta perioodiliselt juhutöid. Raha on hagejale vaja toiduks, riiete, koolitarvete, spordivormi ostmiseks, võrkpalli sektsiooni külastamiseks, raviks. Oma sissetulekuid hagejal ei ole. Hagejal oli selgrootrauma, seepärast soovitatakse talle basseinis käimist, massaaži, nimetatud protseduurid on tasulised, seepärast ei saa hageja oma tervist taastada. Kostjal on töö, ta tegeleb eravedudega (taksondus).

Hagiavalduses äratoodu alusel ning juhindudes Perekonnaseaduse § 63 palub hageja mõista kostjalt …`ilt hageja kasuks välja elatusraha 1 500 krooni alates 01.01.2006.a kuni 01.07.2007.a,

2-06-31431

2(3) s.t. kuni õpingute lõppemiseni koolis.

Kostja vastus

Kostja tunnistas oma 10.01.2007.a kohtule esitatud vastuses hagi osaliselt. Vastuse kohaselt on kostja nõus maksma hagejale elatist summas 700 krooni. Vastuväited elatise summa üle on järgmised. Kostja igakuine tulu on 1 400 krooni pluss juhuslikud tulud. Kostja elab koos vanematega. 71-aastane ema ja 75-aastane isa vajavad täiendavat materiaalset toetust; eriti raskesti haigestub isa. Isa ravimiseks kuulub igakuiselt 500-700 krooni. Kostja on sunnitud koos vanematega maksma elamu ja kommunaalteenuste eest. Kostja on nõus ära maksma hageja kulutused riigilõivu osas.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus tegi 15. mail 2007.a määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses, kus tagab poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise. Kohus, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada täielikult.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama ning sama seaduse § 61 lg 1, 2 ja § 63 lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus vanemalt välja elatise täisealiseks saanud isiku nõudel. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.jaanuarist 2006.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3 000 krooni, pool sellest moodustab 1 500 krooni.

Elatise suuruse määramisel arvestab kohus, et hageja nõudes on igakuise elatusraha suuruseks märgitud PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär, mis põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning seega ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Alates 01. jaanuarist 2007.a moodustab PKS § 61 lg 4 sätestatud elatusraha miinimum pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära 1 800 krooni. Kuigi hageja nõudeks on elatise väljamõistmine kuni igakuise elatusraha määrani 1 500 krooni, leiab kohus, et elatis tuleb välja mõista hagis märgitud suuruses 1 500 krooni. TsMS § 439 kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

Kostja elatise maksmise kohustust ei vaidlustanud. Kostja väitis, et reaalne igakuise elatusraha suurus, mida ta jõuaks maksta, oleks 700-800 krooni. Kohus peab vajalikuks märkida, et PKS §

60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras.

PKS § 61 lg 6 alusel võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks töövõimetu või lapsel oleks piisav sissetulek. Kohus ei ole tuvastanud asjaolu, mis ei võimaldaks kostjal leida tasuvamat

2-06-31431

3(3) tööd, juhul kui ta leiab, et ta ei ole võimeline täitma laste ülalpidamiskohustust isegi väiksemas suuruses kui sätestatud miinimummäär.

Hageja palub elatise välja mõista tagasiulatuvalt 01. jaanuarist 2006. Lähtuvalt PKS § 70 lg 2, kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus ei tuvastanud, et esineksid PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolud, seega kohus rahuldab hageja nõude.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtuotsuse täitmine

TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagi esitamise eesmärgiks oli lapsele elatise väljamõistmine, kuna kostja ei täitnud ülalpidamiskohustust seadusega sätestatud miinimummääras ning selle tagajärjel ei olnud vajalikul määral tagatud lapse vajaduste rahuldamine. Kohus rahuldas hagi ning lapse huvidest lähtuvalt on hagejale lapse igapäevase elu korraldamiseks hädavajalik, et laps hakkaks saama elatist kohtuotsusega väljamõistetud määras koheselt. Kohus leiab, et kohtuotsus tuleb elatise osas tunnistada viivitamatult täidetavaks.

Kohtunik

Iris Kangur