2-07-6101/10 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3) Tsiviilasi nr 2-07-6101

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Kohtuistungi sekretär Pille Kaarepere Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2007.a. Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-6101 Tsiviilasi Exx Mxxxxxavaldus põlvnemise tuvastamise nõudes Menetlusosalised Avaldaja: Exx Mxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx

Puudutatud isikud: Rxxx Lxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); ExxxHxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kxxx Mxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Mxxx Mxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 10.04.2007; 29.05.2007

RESOLUTSIOON

Lugeda tuvastatuks, et Exx Mxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) põlvneb Uxx Mxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxxx kes on surnud xxxxxxxx.

Saata määrus pärast selle jõustumist Jõgeva Maavalitsuse Kantselei rahvastikutoimingute talitusele (Suur 3 Jõgeva 48306). Määrus on aluseks muudatuste tegemiseks Exx Mxxxx sünniakti.

Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud ExxxMxxxx kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest

2(3) Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

ExxxMxxxx esitas 09.03.2007 kohtule avalduse põlvnemise tuvastamiseks isikust, kes on surnud. Avalduse kohaselt sündis avaldaja xxxxxxxxxx.a. Jõgeva linnas. Avaldaja sünniakti on emana märgitud Rxxx Exxx t. Mxxxx. Andmed isa kohta sünniaktis puuduvad, kuna vanemad ei olnud seaduslikus abielus. Vanemad elasid vabaabielus alates 1964.a. kuni 1977.a. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Avaldaja isa on Uxx Mxxx (sünd. xxxxxxxxxx.a.), kes suri xxxxxxxxxx.a. oma viimases elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Uxx Mxxx pidas eluajal avaldajat oma tütreks. Avaldaja palub tuvastada tema põlvnemine Uxx Mxxxxxx. Avaldaja palub põlvnemine tuvastada tunnistajate ütluste põhjal ja isa poolt saadetud kirjade ja perekonna fotode põhjal.

Kohus võttis avalduse menetlusse ja kaasas asjas puudutatud isikutena avaldaja ema Rxxx Lxxxxxxxx surnud Uxx Mxxxx poolõe Exx Hxxxx, venna Kxxx Mxxxx ja tädipoja Mxxx Mxxxxxxx. Kohus edastas puudutatud isikutele Exx Mxxxx avalduse ja kohustas neid kohtule kirjalikult vastama.

Puudutatud isik Rxxx Lxxxxxxx teatas 04.04.2007 vastuses (tl.28) kohtule, et peab avaldust õigeks ja palub tuvastada Exx Mxxxx põlvnemine UxxxMxxxxxx.

Puudutatud isik Kxxx Mxxx teatas 09.04.2007 vastuses (tl.29) kohtule, et tema avaldust õigeks ei võta. Tema väitel puudub tal informatsioon vend Uxx Mxxxx ja Exx Mxxxx suhetest.

Puudutatud isik Mxxx Mxxxxxxxteatas 27.04.2007 vastuses (tl.39) kohtule, et ei tea Exx Mxxxx põlvnemisest midagi. xxxxxxxxxx.a., kui ExxxMxxxx sündis oli tema 12-aastane. MxxxMxxxxxxx väitel on UxxxMxxx 27.09.06 ja kinkelepingul 06.11.06 eitanud tütre olemasolu. Kuna ExxxMxxxx peab end UxxxMxxxx tütreks, siis oli tal piisavalt Uxx Mxxxx eluajal aega oma põlvnemist tuvastada.

Kohtuistungil osalesid avaldaja ExxxMxxxx ning puudutatud isikud Rxxx Lxxxxxxx, ExxHxxxx ja Kxxx Mxxx. Mxxx Mxxxxxx kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungil jäid menetlusosalised kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Rxxx Lxxxxxxx seletas, et elas UxxxMxxxxxx vabaabielu ja xxxxxxxxxx.a. sündis tütar Exx. Enne tütre sündi elasid nad UxxxMxxxxxx koos juba aasta. Uxx Mxxx tunnistas Exx oma tütreks. Miks isadust omal ajal ei vormistatud, seda puudutatud isik ei oska öelda. Lahku mindi seepärast, et Uxxx oli viinaviga. Oma eluajal andis Uxx Mxxxxraha lapse ülalpidamiseks. Avaldaja Exx Mxxxx ütluste kohaselt oli isal oma maja ja tema teada tahtis isa maja talle jätta. Maja asukoht on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Pärast isa surma ei saanud avaldaja notari juures vara pärimist vormistada, kuna isadus on tuvastamata. Exx Hxxxx teatas, et on nõus, et Exx Mxxxx on UxxxMxxxx tütar. Tema sõnul võttis tema ja Uxxxisa Exx Mxxxx peale vanemate lahkuminekut oma peresse. Isa poleks seda teinud, kui ei oleks tunnistanud oma poja tütart. Kxxx Mxxx seletas, et tema ei tea ExxxMxxxx põlvnemisest midagi. Vennal oli alkoholiviga. Neil vennaga oli eluaegne vimm, Uxx ei kannatanud teda.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus menetles Exx Mxxxx avaldust hagita menetluses vastavalt TsMS §§-e 579-583 sätetele.

3(3) Kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab kohus, et ExxxMxxxx avaldus on põhjendatud ja tema põlvnemine Uxx Mxxxxxxt, kes on surnud, on võimalik tuvastada.

Exx Mxxxx sünniakti (tl.22) väljavõtte põhjal tegi kohus kindlaks, et Exx Mxxxx on sündinud xxxxxxxxxx.a. Sünniakti on emana kantud Rxxx Mxxxx. Isa kohta sünniaktis kanded puuduvad.

Perekonnaseaduse § 38 lg 3 kohaselt põlvneb laps isast, kes on tema eostanud.

Perekonnaseaduse § 42 lg 2 järgi tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

Ekspertiisi määramist põlvnemise tuvastamiseks ei pea kohus vajalikuks. Kohtul on asjaolu kindlakstegemiseks avaldaja, ärakuulatud isikute ütluste ning kirjalike tõendite näol piisav alus.

Avaldaja ja tema ema Rxxx Lxxxxxxx ütluste põhjal tegi kohus kindlaks, et UxxxMxxx ja Exx Mxxxx ema Rxxx Mxxxx (praegu Lxxxxxxx) vahel olid abielulised suhted. Nad elasid koos juba aasta enne ExxxMxxxx sündi xxxxxxxxxx.a. Hiljem läksid UxxMxxx ja xxxMxxxx (praegu xxxxxxxx) lahku, laps Exx Mxxxxxjäi ema kasvatada. Kohtul puuduvad andmed Rxxx Mxxxx suhete kohta teiste meestega enne Exx Mxxxx sündi. Nimetatud asjaolud võimaldavad UxxxMxxxx Exx Mxxxx isaks pidada. Asjaolu kinnitavad veel Exx Hxxxx ütlused ja asjas esitatud kirjalikud tõendid. Exx Hxxxx, kes on UxxxMxxxx poolõde, ütluste järgi on Exx Mxxxx UxxxMxxxx tütar ja ExxxMxxxxx olid perekondlikud suhted ka UxxMxxxx isaga. ExxxMxxxx on esitanud kohtule Uxx Mxxxx posti teel saadetud kirjad temale, milles UxxxMxxx nimetab Exx Mxxxxx tütreks. Samuti on Exx Mxxxxxesitanud tõendina, millelt nähtub, et tema ja Uxx Mxxxx vahel olid perekondlikud suhted. Kõik eeltoodud asjaolud annavad alust arvata, et Exx Mxxxx põlvneb UxxxMxxxxx. Kohtule pole teada ühtegi asjaolu, mis annaksid aluse väita vastupidist.

TsMS § 582 lg 3 näeb ette, et määrus, millega kohus lahendab põlvnemise tuvastamise /../, jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega.

TsMS § 582 lg 4 kohaselt saadab kohus põlvnemise /../ määruse pärast selle jõustumist perekonnaseisuasutusele. Määrus on aluseks muudatuste tegemiseks lapse sünniakti.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 172 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kohus rahuldas Exx Mxxxx avalduse, seega tuleb jätta menetluskulud avaldaja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

4(3) Kohus lähtus määruse tegemisel TsMS §-st 173 lg 1 ja §§-est 579-583.

Kohtunik: