Legislator Case Law & Legislation
2-07-10108/7 AI generated

2-07-10108/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-07-10108/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

2-07-10108/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Keywords

AI generated
insufficient health worsening increase in child support advanced age maintenance of adult child changed family circumstances family hardship grounds
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 13. juuni 2007. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-10108 Tsiviilasi TL (P –T V kaudu) hagi JM vastu lapsele elatise saamiseks ja avaldus vanema õiguste määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja TL (P –T V kaudu, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja KH Kostja JM(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 30. mai 2007. a. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi. 2. Välja mõista JM elatis 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus TL (registrikood XXX) kasuks OK(isikukood XXX) ülalpidamiseks alates 13.06.2007 kuni OK täisealiseks saamiseni, s.o XXX, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta JMkanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud T l esitas 19.03.2007 hagi JM vastu lapsele elatise saamiseks ja avalduse vanema õiguste määramiseks lapse suhtes. Hagiavalduse kohaselt on OK, vallaslaps, JM poeg. O kasvatas aastaid tema vanavanaema. Lapse ema kasvatuses ei osale, last materiaalselt ei toeta ega tunne tema vastu huvi. Alates 2006. a elab O T L K keskuse varjupaigas. Varjupaika paigutati O seetõttu, et vanavanaema tervis on halvenenud ja ta vajab aegajalt haiglaravi. JM ei ole mõjuva põhjuseta O ise kasvatanud ega teda materiaalselt toetanud. T l palus võtta JM ära

2 vanema õigused OK suhtes ning mõista JM välja elatis 1 800 krooni kuus OK ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni.

30.05.2007 toimunud kohtuistungil soovis hageja kostjalt mõista elatis 1 800 krooni välja T L kasuks alates kohtuotsuse tegemisest. Kostja ei ole nõus elatist maksma, kuna töötab turul (müüb riideid) ja tema sissetulek on 80 krooni päevas.

Vanema õiguste määramise nõude on kohus lahendanud 13.06.2007 määrusega.

Kohtu põhjendused OK sünnitunnistusest nähtub, et JM on tema vanem (t lk 7). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Kui vanem ei täida kasvatusasutuses viibiva lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus PKS § 62 kohaselt kasvatusvõi eestkosteasutuse nõudel vanemalt välja elatise lapsele kasvatusasutuse kasuks, kus laps viibib. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 3 600 krooni alates 01.01.2007. Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus PKS § 70 lg 1 kohaselt elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Tallinna linn on taotlenud mõista kostjalt välja elatis miinimummääras 1 800 krooni kuus alates kohtuotsuse tegemisest kuni OK täisealiseks saamiseni. Kostja ei ole nõus elatist maksma väikese sissetuleku tõttu. Kohtu hinnangul puudub PKS § 61 lg-test 5 ja 6 tulenev alus elatise suuruse vähendamiseks alla miinimummäära. Kostja on töövõimeline. Arvestades hetkeolukorda tööturul (tööpuuduse määr 2007. a 1. kvartalis vähenes Tööturuameti andmetel 5,3 protsendini, teave kättesaadav: http://www.tta.ee/index.php?id=11&uudis_id=264) on kostjal kindlasti võimalik oma varalist seisundit parandada ja kanda vajalikke lapse ülalpidamiskulusid. Kohus leidis, et JM tuleb välja mõista elatis T l kasuks OK ülalpidamiseks vastavalt hageja taotlusele alates 13.06.2007 kuni OK täisealiseks saamiseni, s .

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

3

Viivi Villemson Kohtunik