Legislator Case Law & Legislation
2-07-10234/2 AI generated

2-07-10234/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-07-10234/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

juuni 2007.a., Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-10234 Tsiviilasi G. hagi A. G. vastu abielulahutuse nõudes Menetlusosalised Hageja N. G. (isikukood .) Kostja A. G. (isikukood .) Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine RESOLUTSIOON

Legislator headnote

AI generated

2-07-10234/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 102 lg 3 lause 1 alusel esitatakse hagi Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja üldine kohtualluvus ei asu Eesti Vabariigis, tuleb esitada vastav hagiavaldus poolte ühise lapse elukohajärgsele kohtule.

Keywords

AI generated
asylum application of Ethiopian departure from a country unreasonableness of return to Afghanistan temporary protection for Ukrainians eastern europe Dublin transfer to Hungary
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-07-10234

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2007.a., Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-10234 Tsiviilasi

N. G. hagi A. G. vastu abielulahutuse nõudes Menetlusosalised Hageja N. G. (isikukood .) Kostja A. G. (isikukood .) Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine RESOLUTSIOON

Keelduda hagiavalduse menetlusse võtmast. Esitatud avaldus koos lisadega tagastada selle esitajale. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul selle kättetoimetamise päevast arvates. Asjaolud

19.03.2007.a. saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja N. G. hagi A. G. vastu abielulahutuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on abielu kostja ja hageja vahel sõlmitud Tallinna Perekonnseisuametis 27.10.1989.a. Abielust on alaealine tütar O. G. (isikukood .).

1997.a.aastal kolis perekond Ukrainasse, kuid hageja tuli Eestisse tagasi.

Hagiavaldusest tuleneb, et hageja ja kostja elavad eraldi ning suhtlemist ei toimu. Hageja palus lahutada abielu tema ja kostja vahel, samuti ennistada hageja neiupõlvenimi Š..

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse, selle põhjenduste ja lisatud dokumentidega, leiab, et selle esitamine Eesti Vabariigi kohtusse ei ole kooskõlas rahvusvahelist kohtualluvust reguleerivate normidega ega kohtualluvuse sätetega tsiviilkohtumenetluse seadustikus.

Esitatud dokumentide ning Rahvastikuregistri andmete kohaselt ei ole ükski pooltest Eesti Vabariigi kodanik ega olnud Eesti Vabariigi kodanik abielu sõlmimise ajal, pooltel on välisriigi kodakondsus. Poolte alaealine laps elab koos kostjaga Ukrainas. Poolte viimane ühine elukoht ning nende alaealise lapse elukoht asub Ukrainas.

2-07-10234

Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviilning kriminaalasjades artikli 27 lg 1 alusel kohaldatakse abielu lahutamise asjades selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Eeltoodust sättest tulenevalt peab kohus kohtualluvuse määramisel kohalda vastavaid kohtualluvust reguleerivaid tsiviilkohtumenetluse seadustiku norme.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 102 lg 3 lause 1 alusel esitatakse hagi Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja üldine kohtualluvus ei asu Eesti Vabariigis, tuleb esitada vastav hagiavaldus poolte ühise lapse elukohajärgsele kohtule.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt puudub kostjatel ühine elukoht ning kostja üldine kohtualluvus on Ukrainas. Arvestades tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 79 lg 1 tuleb üldjuhul esitada tsiviilhagi kostja vastu Ukraina pädevale kohtule. Kuna pooltel on olemas alaealine laps, kes elab Ukrainas, tuleb kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 102 lg 3 lauses 2 sisalduva erinormi, mille kohaselt esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, kui kostja üldine kohtualluvus ei ole Eestis.

Seega tuleb arvestades eelpooltoodud lepingu artikli 1 lg 2, artikli 27 lg 1 ja 3 sätteid esitada hagiavaldus abielu lahutamiseks Ukraina pädevale kohtule, kuna Eesti Vabariigi kohus ei ole pädev vastava küsimuse lahendama.

Määrus on tehtud eeltoodud põhjenduste alusel ja juhindudes Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviilning kriminaalasjades artiklist 27 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 79 lg 1, § 102 lg 3.

Natalja Losevtsova Kohtunik