2-07-10223/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 18. juuni 2007.a. , Tallinnas Tsiviilasja number 2-07-10223 Tsiviilasi MA hagi IA vastu elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja – MA(i k XXX, elukoht XXX) Kostja – IA(i k XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 29.mai 2007.a RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista IA elatusraha MA ülalpidamiseks 1560.- (üks tuhat viissada kuuskümmend) krooni kuus s.o. hagi esitamisest, s.o. kuni hagejal kooli lõppemiseni.

3. Kohtuotsus on TsMS § 468 lg 3 kohaselt viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vaidlustamata asjaolud.

1. MA sündis VA ja IA abielust XXX.

2. MA õpib XXX ja lõpetab selle XXX Hageja elab koos ema VA

3. Hageja ema VA on vanaduspensionär ja tema pensioni suuruseks määrati 3198,08 krooni. Lisaks pensionile töötab VA XXX Lasteaias 0,25 kohaga kuupalgaga 1755,25 krooni.

Lk (4) 2 4. Hageja isa töötab OÜ-s ja tema kuue kuu keskmiseks palgaks on olnud ajavahemikul septembrist 2006 kuni veebruarini 2007 11.596,67 krooni.

5. Kooselust AL on IA tütar TA, kes sündis XXX

6. Kostja on kandud hageja arvelduskontole pärast hageja täisealiseks saamist igakuiselt 1500.- krooni vastavalt poolte vahel sõlmitud kokkuleppele.

7. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus s.o. hageja õpingute lõppemiseni keskkoolis.

Hageja nõue ja põhjendused.

8. Hagiavalduses märgitu ja kohtuistungil seletatu kohaselt on hageja oma ema ülalpidamisel ning isa on andud tema ülalpidamiseks elatist 1500.- krooni kuus. Hageja on seisukohal, et kuna tema ema on vanaduspensionär ja tema isa tööjõus 46-aastane mees, peaks isa osalema tema ülalpidamisel kuni kooli lõpetamiseni ning suuremal määral kui ema ja rohkem kui isa seda siiani teinud on.

9. Kuna kostja poolt igakuiselt makstav elatis ei ole hageja arvates piisav, palub hageja kostjalt välja mõista tema ülalpidamiseks elatise alates 4.maist 2006.a., s.o. ajast, mil hageja sai täisealiseks, 1500.- krooni kuus + 22 % tulumaksu ehk siis kokku 1830.- krooni kuus ning alates 01.01.2007.a. kuni 31.06.2007.a. 3000.- krooni kuus + 22 % tulumaksu ehk 3660.- krooni kuus ning seda sõltumata sellest, et kostja on kogu hagetava perioodi . kuni mai 2007 kaasaarvatud hagejale elatist 1500.- krooni üle kandnud.

10. Hageja väidetel kulub tal igakuiselt äraelamiseks 4590.- krooni ning nimetatu koosneb järgmistest kuluartiklitest: eluasemekulu - 1300.- krooni, toit – 1500.- krooni, transport 90.- krooni, sidekulu 500.- krooni, tervishoid 100.- krooni, hügieenitarbed – 200.- krooni, koolikohustuse täitmine 300.- krooni, riided ja jalanõud 500.- krooni ning muud vältimatud püsikulud 100.- krooni.

11. Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: Tallinna Pensioniameti otsuse VA pensioni määramise kohta, AS märtsikuu arve, AS märtsikuu arve, XXX tõendi VA töötamise kohta lasteaias ja sealt saadava töötasu kohta, XXX tõendi MA koolis õppimise kohta, oma sünnitunnistuse, AS arve, KÜ veebruarikuu arve, vanemate abielulahutuse tunnistuse, Tallinna ja Harju Täitevbüroo poolt tehtud ettepaneku kostja töökohale alimentide kinnipidamiseks tema töötasust ja VA pangakonto väljavõtted.

Kostja vastuväited ja põhjendused.

12. Kostja hagi ei tunnistanud ning oli seisukohal, et tema on hagejaga sõlmitud kokkulepet maksta elatist 1500.- krooni kuus täitnud, mistõttu on hageja nõue tema vastu põhjendamatu. .

13. Kostja peab hageja poolt nõutavat elatusraha põhjendamatult suureks ning leiab, et osa hageja poolt näidatud igakuistest kulutustest on ülepaisutatud. Näiteks peab kostja põhjendamatult suurteks hageja sidekulusid.

Lk (4) 3

14. Veel on kostja seisukohal, et kui ta maksaks hagejale elatist 3000.- krooni kuus, jääks tema teine tütar Tiina Ait vähemkindlustatuks võrreldes hagejaga.

15. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: oma palgatõendi, pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et ta on üle kandnud hagejale igakuiselt 1500.- krooni elatusraha, Tiina Aida sünnitunnistuse, kostja ja MA vahel sõlmitud kokkuleppe.

Kohtuotsuse põhjendused.

16. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud uuritud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on PkS § 60 lg. 2, mille kohaselt on vanem kohustatud õppimise ajal ülal pidama ka oma täisealiseks saanud last kui viimane jätkab õppimist kutseõppeasutuses ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 milliste kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ja elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustes. 17. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja õpib keskkoolis ning lõpetab kooli ning, et kostjal on hageja ülalpidamise kohustus kuni hageja kooli lõpetamiseni. Pooled vaidlevad selle üle kas summa 1500.- krooni kuus on piisav elatusraha mida kostja on igakuiselt hagejale maksnud või on hagejal õigus nõuda kostjalt elatist suuremas summas ning kui on siis alates mis ajast. 18. Elatise suuruse kindlaksmääramisel juhindub kohus lisaks kohtuotsuse p-s 16 märgitud seadusesätetele ka PkS § 61 lg 4 sätestatust, mille kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis alates 01.01.2006.a. oli 3000.- krooni ja alates 01.01.2007.a. on 3600.- krooni. PkS § 61 lg 6 järgi võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi lg-s 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

19. Kõigepealt võtab kohus seisukoha kas hageja on õigustatud nõudma tema poolt esiletoodud asjaoludel elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt enne hagi esitamist või mitte. PkS § 70 lg 1 sätestab, et juhul kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud § 61 lõikes 6 nimetatud asjaolusid. Kohus on seisukohal, et tulenevalt sellest, et kostja on vastavalt poolte vahel sõlmitud kokkuleppele tasunud hagejale elatist 1500.- krooni kuus kuni tsiviilasja kohtus läbivaatamiseni, mille üle pooltel vaidlus puudub ning mille kohta on esitatud kohtule ka dokumentaalsed tõendid, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt, PkS § 70 lg 2 sätestatu kohaselt.

20. Edasi analüüsib kohus poolte poolt esitatud tõendeid ja võtab seisukoha kui suured on hageja põhjendatud igakuised kulud ja kui suure osa peaks sellest kandma kostja.

Lk (4) 4 Kohus on seisukohal, et hageja poolt hagiavalduses märgitud kulutusi ei saa pidada ülepaisutatuteks ega põhjendamatuteks nagu osade kulutuste puhul leidis kostja. Hageja on esitanud oma kulutuste tõendamiseks dokumentaalseid tõendeid. Kohus on seisukohal, et keskkooli lõpetavale hagejale on põhjendatud kaasaja tingimustes võimaldada kasutada nii internetiühendust kui ka mobiiltelefoni ning nende eest kokku kuus arvestatud 500.- krooni ei ole põhjendamatult suur summa nagu leidis kostja. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud hageja ülalpidamiskuluks kuus 4590.- krooni.

21. Kohus nõustub kostja väitega selles, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka sellega kas isikul, kellelt elatist nõutakse, on veel ülalpeetavaid. Kohtule esitatud dokumentaalne tõend tõendab, et kostjal on kooselust AL sündinud tütar TA.

22. Kohus on aga seisukohal, et kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid – VA palgatõend ja talle pensioni suuruse kindlaksmääramise otsus ning IA palgatõend tema töökohast tõendavad, et kostja sissetulekud on üle kahe korra suuremad kui hageja ema palk ja pension kokku, mistõttu ei ole põhjendatud hageja ülalpidamiskulusid jaotada tema vanemate vahel võrdselt.

23. Arvestades sellega, et kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale veel üks alaealine laps Tiina Ait, kuid kostja sissetulek on rohkem kui kaks korda suurem kui hageja ema sissetulek, peab kohus põhjendatuks jätta hageja ülalpidamiskuludest 2/3 ehk 3060.- krooni kostja kanda. Arvestades aga sellega, et kostja on maksnud hagejale elatist vastavalt nende vahel sõlmitud kokkuleppele 1500.- krooni kuus, mille üle samuti pooled ei vaidle, kuulub kostjalt hageja kasuks kohtuotsusega väljamõistmisele alates hagi esitamisest kuni 21.juunini 2007.a. 1560.- krooni kuus.

24. Tulenevalt riigilõivuseaduse §-s 22 lg 1 p 2 sätestatust menetluskulusid käesolevas kohtuvaidluses ei ole.

Kohtunik: