2-06-27919/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1 2-06-27919

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 12.juuni 2007.a Tallinn Tsiviilasja number 2-06-27919 Tsiviilasi LK hagi PP vastu elatise nõudes. Menetlusosalised Hageja: LK(ik XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja: vandeadvokaat IS ( XXX) Kostja: PP( ikk XXX, elukoht XXX Kostja esindaja: vandeadvokaat ÄR, XXX) Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad 10.05.2007.a. Hageja esindaja: IS (adv. tunnistus nr. XXX) Kostja esindaja: ÄR (adv. tunnistus nr. XXX)

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista PP`ilt alates 05.10.2006.a. igakuine elatis tütre HP`i (ik XXX) ülalpidamiseks 2 000 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. XXX lapse ema LK kasuks.

Riigilõiv summas 1 250 krooni jätta kostja PP`i kanda.

Riigilõiv kanda kostjal Rahandusministeeriumi arvelduskontole number XXX Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr XXX Hansapangas, mõlemal viitenumber XXX, maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: „Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja, kohtuotsus nr 2-06-27919, kohtukulu. Elatusraha osas kuulub kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord

2 Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue LK ja PP kooselust sündis XXX tütar HP (ik XXX). Laps elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Kostja ei osale tütre ülalpidamises. Hageja LK palub kostjalt välja mõista elatis tütre HP ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni hageja kasuks. Jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja seisukoht Kostja palub kohtult välja mõista elatusrahaks igakuiselt summas 1 500 krooni tütrele Helene Põdrale. Kostja PPei pea võimalikuks tasuda elatusraha summas 2 500 krooni ühes kuus, kuna tema brutotöötasu on hetkel ja kohtule esitatud tõendi kohaselt 10 128 krooni. Kostjal on kohustusi veel oma kahe teise tütre ees. Hageja ja kostja kooselust sündis ka teine tütar XXX GP (ik XXX), kellele samuti hageja palub välja mõista elatusraha summas 2 500 krooni. Kostja ülal pidada on uuest kooselust XXX sündinud tütar D P (ik XXX) ning tema ülalpidamiseks tuleb arvestada igas kuus vähemalt 1 500 krooni. Hetkel on kostja arvutuste kohaselt vastuväites esitatud püsikulutused ja iga kuised vajalikud kulutused igakuiselt kokku summas 5 284,25 krooni, mis aga võivad suureneda. Kostjal on tasuda ka õppelaen. PP poolt tehtavad püsikulutused ühes kuus sisaldavad HP elukindlustuse makseid AS-le , kord kvartalis 1 447 krooni, mis teeb igas kuus 482,35 krooni ja aastas 5 788 krooni. Kostja vastuväidete kohaselt osales ta tütre ülalpidamises. 2005.a. alates on kostja teinud tütre ülalpidamiseks igakuiseid ülekandeid hagejale. Kostja muretseb täiendavalt lastele jalanõusid ja riideid ja ostab muid igapäevaselt vajalikke asju. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud kulud lapsele on põhjendamatult suured. Kostja arvutuste kohaselt arvestades vajalike kulutusi oleks kostja poolt võimalik tasumisele kuuluv elatisraha summas 1 500 krooni, mis oleks piisav ja katab laste vajalikud kulutused. Lisaks tuleb juurde arvestada ema poolt saadavad riigipoolsed lastetoetused ja maksuvaba tulu soodustus. PP peab võimalikuks, et LK on võimalus edaspidi taotleda elatusraha suurendamist ja seda ka kokkuleppel, kui olukord muutub ja kostja varaline sissetulek suureneb, kuid igasugune vastukaja selles osas puudub.

Hageja seisukoht Välja mõista PPilt elatis LKkasuks tütar HP ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 2 500 krooni kuni tütre täiskasvanuks saamiseni, s.o. XXX. ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja andmetel kuulub kostjale kinnisvara ja sõiduauto ning kostjal on piisav ja stabiilne sissetulek, mis võimaldab kostjal igakuist elatisraha tasuda. Ta töötab SA XXX ja hageja teada veel ühes geenitehnoloogia firmas ja teeb kaastööd XXX. Hageja arvutuste kohaselt on tütre HP igakuised vajadused keskmiselt kuus kokku 5 140 krooni. Arvestuse kohaselt oleks kummagi lapsevanema kanda 2500 krooni. Hageja ise töötab XXX ja tema igakuine brutosissetulek on 12 700 krooni.

XXX toimunud kohtuistungil jäid pooled oma väidete juurde, kostja tunnistas, et on nõus tasuma 1500 krooni kuus lapse ülalpidamiseks.

3 Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja esindaja ja kostja esindaja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Vastavalt PKS § 60 lg-le 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele. Elatis mõistetakse välja nõude esitanud isiku (hageja) kasuks. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär alates 2007.a. on 3600 krooni. Seega ühele lapsele ei tohi olla igakuine elatis väiksem kui 1800 krooni.

Kohtule esitatud maksekorraldustega on tõendatud, et kostja on osalenud tütre ülalpidamisel, kuid mitte regulaarselt ja piisavas suuruses (tl 15-25). Kohus leiab, et laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne st igakuiselt ja piisav. Kostja on elatist tasunud ebaregulaarselt, mistõttu ei ole ta oma ülalpidamiskohustust vajalikul määral täitnud ning elatise väljamõistmine on põhjendatud. Kostja väide, et korterimüügist (tl 26-38) saadud 274 500 krooni on elatisraha ettemaks, on paljasõnaline ega ole tõendamist leidnud. Last kasvataval vanemal on õigus nõuda PKS § 61 lg 1 alusel elatise väljamõistmist kindla maksena igas kuus. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Lapsega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Samas on mõningane täiendavate kulude kandmine paratamatu, arvestades sellega, et laps viibib ka kostja juures.

Kostja leiab, et hageja poolt esitatud elatise suurus on põhjendamatult suur. Kostja märgib, et ta on nõus tasuma elatist 1500 krooni kuus, mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. PKS § 61 lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla seaduses nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või kui lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohtule teadaolevalt ei ole kostja töövõimetu, mistõttu leiab kohus, et kostja on töövõimeline isik ja on seega suuteline tööd tegema. Ka ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et lapsel endal oleks piisav sissetulek. Samuti ei leidnud kohus, et esineksid muud mõjuvad põhjused elatusraha alla seaduses nimetatud suuruse vähendamiseks. PKS § 61 lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Arvestades asjaolu, et kostjal on veel kaks alaealist last (tl 58-60, 50), ei loe kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja elatis 2500 krooni suuruses summas, vaid peab mõistlikuks 2000 krooni kuus ühele lapsele.

4 Ka Riigikohtu 28.03.2007.a. otsusega nr 3-2-1-21-07 on leitud, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Lapsi tuleb kohelda võrdselt. EV lastekaitse seaduse § 10 järgi on lastel võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved, haiged või puudega. Laste võrdse kohtlemise põhimõte tuleneb ka ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artiklist 2, mille järgi tunnustavad ja tagavad konventsiooniga ühinenud riigid kõigile lastele võrdselt konventsioonis sätestatud õigused. Konventsiooni artikkel 18 järgi tunnustavad riigid põhimõtet, et mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Samuti leiab kostja, et tema varanduslik olukord ei võimalda enamat elatist maksta. Kostja brutotöötasu on hetkel 10 128 krooni (tl 39). Hageja väide selle kohta, et kostja saab täiendavaid sissetulekuid, on paljasõnaline ja ei ole tõendamist leidnud. Eesti Nooremarstide Ühenduse arst-residendi stipendium summas 25 000 krooni on aga ühekordne lisasissetulek, mida ei saa arvesse võtta elatise väljamõistmisel. Samuti on paljasõnaliseks jäänud ka hageja väide selle kohta, et kostja müüs 2006.a maha sõiduauto, mistõttu oleks kostja pidanud vastavat asjaolu kajastama ka 2006.a. lisasissetulekute all. Asjaolud, et kostjal on sõlmitud laenuleping (tl 42-45) ja õppelaenuleping (tl 46), kodu koguriskikindlustus (tl 47) ja elukindlustused, ei vabastada kostjat eelkõige oma lapse ülalpidamise kohustusest ega saa olla aluseks elatise määramiseks väiksemas ulatuses. Kohus ei saa eelistada alaealise lapse elatise suuruse kindlaksmääramisel kostja teisi võlakohustusi, kuna selline eelistus ei tulene seadusest.

Kohus lähtub otsuse tegemisel vanemate varalisest seisundist ja 8- aastase lapse vajadustest ning seaduses sätestatud mõlema vanema lapse ülalpidamise kohustusest, peab kohus põhjendatuks elatise 2000 krooni väljamõistmist igakuuliselt. Kohus ei ole tuvastanud asjaolu, et ühel vanemal on parem varanduslik seis kui teisel.

Kohus juhib tähelepanu, et tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt füüsiline isik (hageja), kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksu. Tulumaksu määr aastal 2007.a. on 22%. Seega on reaalselt kättesaadav elatise suurus tunduvalt väiksem.

Elatis kuulub väljamõistmisele vastavalt PKS § 70 lg-le 1 alates elatisehagi esitamisest.

Juhindudes TsMS § 468 lg 3 tunnistab kohus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Eelnimetatu ei välista vabatahtlikku kohtuotsuse täitmist kostja poolt.

Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 163 lg 1 näeb

5 ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda.

Seoses hagi osalise rahuldamisega, peab kohus õiglaseks jätta käesolevas asjas kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 kohaselt oli hageja käesoleval juhul hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. RLS § 37 lg 1 kohaselt tulnuks riigilõivu tasuda vastavalt hagi hinnale. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Käesoleval juhul on hagihinnaks seega 18 000 krooni (9 x 2000) ning RLS § 56 ning seaduse lisa 1 järgselt tasumisele kuuluv riigilõiv 1 250 krooni.

TsMS § 179 lg 1 alusel kuulub tasumata või vähem tasutud riigilõiv ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, sissenõudmisele Eesti Vabariigi kasuks pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskuluna on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muu hulgas käsitletav ka riigilõiv. Järelikult kuulub riigilõiv summas 1 250 krooni pärast kohtuotsuse jõustumist käesolevas asjas kostjalt riigi kasuks sissenõudmisele.

Lukiina Vismann Kohtunik