Legislator Case Law & Legislation
2-07-1512/2 AI generated

2-07-1512/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-07-1512/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Hageja palub kostjalt välja mõista 10 957,66 krooni, millest rahaline põhikohustis on 5 479,33 krooni ja viivis 5 478,33 krooni, ja kohtukulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS §-dele 8 lg 2, Poolte vahel sõlmiti 22.09.2000 liitumisleping, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust.

Legislator headnote

AI generated

2-07-1512/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kuna hagihind ei ületa 20 000 krooni. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-07-1512/34

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht

11. juuni 2007.a kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2-07-1512/34 Tsiviilasi AS-i hagi KL vastu võla saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja HP (XXX)

Kostja KL(isikukood XXX, viibimiskoht XXX) Asja läbivaatamine Lihtmenetluses RESOLUTSIOON

Kohtukulu Hagi rahuldada. Välja mõista KL 10 957 (kümme tuhat üheksasada viiskümmend seitse) krooni ja 66 senti AS-i kasuks.

Mõista menetluskulud täies ulatuses välja KL AS-i kasuks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja palub kostjalt välja mõista 10 957,66 krooni, millest rahaline põhikohustis on 5 479,33 krooni ja viivis 5 478,33 krooni, ja kohtukulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS §-dele 8 lg 2,

76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6 ja 113 lg 1.

2-07-1512/34

2. Poolte vahel sõlmiti 22.09.2000 liitumisleping, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust.

3. Hageja on esitanud kostjale arved nr 1XXX, XXX, XXX, kokku summas 5 667,25 krooni. Kostja on hagejale osaliselt tasunud ning hagiavalduse esitamise seisuga moodustab kostja põhivõlg

5 479,33 krooni.

4. Tingimuste p-is 7.7 leppisid pooled kokku viivises määraga 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste p-i 7.5 kohaselt loetakse makse tasutuks arve tasumisega kahekümne kalendripäeva jooksul arve koostamise kuupäevast, s.t maksetähtajaks. Hageja on arvestanud viivist alates arve maksepäevale järgnevast päevast kuni 29.12.2006. Kostja on olnud viivituses 2108 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 17 327,76 krooni. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Hageja nõuab viivist 5 478,33 krooni.

5. Hageja on nõus asja kirjalikus menetluses lahendamisega.

Kostja vastuväited

6. Kostja vastuväiteid hagile ei esitanud. Kirjalikus vastuses märgib, et ei ole suuteline seoses kinnipidamisasutuses viibimisega võlgnevust tasuma. Peale vabanemist s.o XXX soovib võlgnevuse tagasimaksmist maksegraafiku alusel.

Kohtu põhjendused

7. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kuna hagihind ei ületa 20 000 krooni. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses.

8. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

9. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslikVÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 22.09.2000 on poolte vahel sõlmitud liitumisleping (tl 9), mille kohaselt kohustus AS osutama kostjale teenust ning kostja kohustus tasuma õigeaegselt ja regulaarselt arved hageja poolt osutatud teenuste eest. Kostja omale võetud kohustusi ei täitnud. Võlgnevust kinnitavad kostjale esitatud arved (tl 11-13). Kuivõrd kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta on hagejale võlgu, siis tuleb eeldada nende asjaolude omaksvõttu, mistõttu on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale 5 479,33 krooni. Asjaolu, et kostjal puuduvad vahendid võla tasumiseks ei anna alust jätta hagi rahuldamata.

2-07-1512/34

11. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt tingimuste p-le

7.5 (tl 19) kohustus kostja AS-le arve tasuma 20 kalendripäeva jooksul alates arve koostamise kuupäevast, s.t maksetähtajaks. Tingimuste p-i 7.7 (tl 19) järgi arvete tasumisega hilinemise eest võis AS nõuda kostjalt viivist maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni summas 17 327,76 krooni. Tegutsedes heas usus on hageja vähendanud viivisenõuet põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o summas

5 478,33 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud viivise arvestust, suurust, seega tuleb eeldada, et ta on need asjaolud omaksvõtnud ja et tal on tulenevalt lepingu p 7.7 kohustus tasuda viivist 0,5% päevas võlalt.

12. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja vastu esitatud hagi on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 5 479,33 krooni ning viivis

5 478,33 krooni.

Menetluskulud

13. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv, täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Maire Lukk Kohtunik