Legislator Case Law & Legislation
2-06-35958/2 AI generated

2-06-35958/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-06-35958/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-06-35958

Legislator headnote

AI generated

2-06-35958/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 2-06-35958

Keywords

AI generated
lack of standing of owner standing of petitioner proof of ownership previous legal status lack of supporting documents notification of address change
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-06-35958

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-35958

Tsiviilasi xxx AS hagi xxx vastu 4761,39 krooni saamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja: xxx AS (vana ärinimega xx AS; registrikood xxx; asukoht xxx) - hageja lepinguline esindaja: Raido Reinsalu (Lindorff Eesti AS; asukoht Hobujaama 4, Tallinn 10151) - kostja: xxx (isikukood xxx; elukoht xxx

Asja läbivaatamise kuupäev 1. juuni 2007.a; kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada xxx AS hagi xxx vastu 4761,39 krooni saamiseks tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista xxx xxx AS kasuks võlgnevus 3588,90 krooni (kolm tuhat viissada kaheksakümmend kaheksa krooni ja 90 senti) ja viivis 1172,49 krooni (üks tuhat ükssada seitsekümmend kaks krooni ja 49 senti).

3. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus Jätta xxx AS poolt kantud menetluskulud täies ulatuses xxx kanda.

Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja

2 vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjon summas 250 (kakssada viiskümmend) krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 3100057358.

MENETLUSE KÄIK 30.11.2006.a kohtusse saabunud hagiavalduses palus xxx AS (registrikood xxx) mõista kostjalt välja võlgnevuse 3588,90 krooni ning viivise 1172,49 krooni.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid aadressile xxx ning kohustas kostjat kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 393 lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati 19.03.2007.a edasiandmiseks kätte kostjaga koos elavale isikule. TsMS § 322 kohaselt loeb kohus kostjale menetlusdokumendid kättetoimetatuks. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

xxx AS (endise ärinimega xxx Aktsiaselts; registrikood xxx) on 23.03.2007.a äriregistrist kustutatud. xxx AS (ühendav ühing) on ühendanud endaga xxx OÜ (ühendatav ühing) ja xxx AS (ühendatav ühing). Ühinemisleping on sõlmitud 06.11.2006.a ja ühinemisotsus on vastu võetud 28.12.2006.a. Alates 22.03.2007.a on xxx AS ja xxx AS uueks ühiseks ärinimeks xxx AS (registrikood xxx).

24.05.2007.a saabus kohtusse xxx AS taotlus menetlusse astumiseks xxx AS-i õigusjärglasena. Taotlusest nähtuvalt on tegemist erinevate äriühingute ühinemisel moodustatud uue äriühinguga, mille tulemusena on õigusjärgluse korras moodustatud äriühingule üle läinud ühinenud äriühingute õigused ja kohustused, sealhulgas ka nõudeõigus kostja vastu. Vastavalt äriregistris sisalduvale teabele on hageja uueks ärinimeks xxx AS. Taotluse kohaselt jääb xx AS hagis esitatud nõuete juurde ning palub hagiavalduse rahuldada.

TsMS § 209 lg-st 1 tuleneb, et füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg

2-06-35958

3 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s.h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Indrek Parrest Kohtunik