Legislator Case Law & Legislation
2-06-4928/6 AI generated

2-06-4928/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-06-4928/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 (2)

Legislator headnote

AI generated

2-06-4928/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: 1 (2)

Keywords

AI generated
Nigerian asylum application allegations of abuse abusive litigation fee abusive appeal filing refusal of provisional measures challenge against refusal
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 (2)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-06-4928 Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2007, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur Kohtuasi … hagi … vastu abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 22. mai 2007 Hageja: … Menetlusosalised Kostja: …

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada … ja … abielu, sõlmitud 31. jaanuaril 1987, Narva linna Perekonnaseisuosakonnas, abieluakti kanne nr 58.

3. Muuta … perekonnanimi ja anda … uueks perekonnanimeks ...

4. Poolte menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.

5. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonna Narva büroole.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Viru Maakohtule 07. märtsil 2006 esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 31. jaanuaril 1987, Narva linna Perekonnaseisuosakonnas.

Hageja on seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu ning vastu hageja tahtmist ei saa abielu jätkata..

2 (2) Poolte abielust on 19. novembril 1978 sündinud poeg Igor ja 20. aprillil 1992 poeg ... Hageja palub lahutada poolte abielu ja muuta perekonnanime ning taastada abielueelne perekonnanimi. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja esitas kohtule dokumentaalsed tõendid - abielutunnistuse originaal.

Kostja vastus

Kohtuistungil 25. septembril 2006 kostja ei nõustu abielu lahutamisega.

Kostja kohtule dokumentaalsed tõendeid ei esitanud.

Kohtuistung

Kohtuistungil 22. mail 2007 jäi hageja hagiavalduse juurde. Kostja nõustus lahutusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et poolte abielu on sõlmitud 31. jaanuaril 1987, Narva linna Perekonnaseisuosakonnas. Pooled avaldavad soovi abielu lahutamiseks. Hageja soovib taastada abielueelset perekonnanime. Poolte ühine laps…on täisealine, … alaealine.

Abielu lahutamine

Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 p 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle ning lähtuvalt PKS § 29 lg 2, abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Hageja soovib lahutada poolte abielu ning kostja nõustus sellega kohtuistungil.

Lähtuvalt PKS § 2 lg 1, abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil.

Abielu sõlmimise eeldustest võib järeldada, et ka abielu jätkamiseks peab abielupooltel olema ühine soov kooseluks. Mõlemapoolne tahteväljendus kooselu lõpetamiseks on piisav põhjus, et lugeda abielu jätkumist võimatuks.

Poolte abielust sündinud lastest on üks laps alaealine. Vaidlust lapse elukoha, lapse suhtes vanema õiguste määramise või lapsega suhtlemise korraldamise ja alaealisele lapsele elatise osas poolte vahel ei ole. Pooled ei vaidle ka ühisvara jagamise üle.

Kohus leiab, et kuna hageja on väljendanud tahet abielu lahutada ning kostja sellega nõustub, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada.

Perekonnanime muutmine

Vastavalt nimeseaduse (NS) § 4 lg 1, Eesti kodanikule ja Eestis elamisloa alusel viibivale isikule, kes ei ole ühegi riigi kodanik, annab isikunime Eesti haldusorgan või kohus.

NS § 11 lg 1 ja lg 2 p 1 ja 2 kohaselt, abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

3 (2)

Abielutunnistuse kohaselt oli hageja abielueelseks nimeks ... Hageja esitas kohtuistungil taotluse abielueelse perekonnanime taastamiseks.

Kohus taastab hagejale abielueelse perekonnanime ning hageja … uueks perekonnanimeks tuleb lugeda ...

Kooskõlas PKS § 29 lg 5, abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.

Kohtuotsuse ärakiri tuleb 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist saata Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonna Narva büroole.

Menetluskulud

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Lähtuvalt TsMS § 102 lg 1 p 1, abieluasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on abielu lahutamine.

Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Iris Kangur Kohtunik