2-05-16683/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2007 Tartu Tsiviilasja number 2-05-16683 Tsiviilasi K valla hagi A.K. i vastu kinnistusraamatu kande muutmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 13. märtsi 2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.K. i apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant-kostja – A.K. (IK XXXXX), esindaja advokaat Tarmo Pilv Vastustaja-hageja – K Vallavalitsus (RK XXXXXX), esindaja advokaat Leonid Tolstov RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 13. märtsi 2007 otsus muutmata.

Apellandi apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja palub AÕS § 65 lg 1 ning AÕSRS § 10 lg 5 alusel nõusoleku andmist kinnistusraamatu omaniku kande muutmiseks A.K. ile kuuluva K kinnistu, asukohaga I küla K vald Tartumaa, suhtes Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosas nr XXXX ja kanda kinnistu omanikuna sisse Eesti Vabariik. Hagiavalduse kohaselt tagastati K Vallavalitsuse 07.10.1994 korraldusega A.K. ile kui õigustatud subjektile endistest piiridest lähtudes 49,5 ha suurune maa-ala K maaüksuse taastamiseks Tartumaal K vallas I külas. Tagastatud maale jäid osaliselt ka kaks üldkasutatavat teed: K-L tee 2,355-2,965 km ja K -K tee 0-0,705 km. Maa tagastamise korralduse p 3.3 kohaselt kohustati maaomanikku mitte takistama liiklust maaüksust läbivatel üldkasutatavatel teedel. A.K. kanti K kinnistu nr XXX omanikuna kinnistusraamatusse 22.03.1995. 1999. aastal hakkas kehtima teeseadus (edaspidi TeeS), mille § 52 kohaselt on tee, mis paikneb füüsilise isiku kinnisasjal, eratee ja seda võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. TeeS § 4 lg 3 kohaselt määrab vallavolikogu kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes eratee avalikuks kasutamiseks tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning vallavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel. K Vallavalitsus tegi 17.03.2005 kostjale ettepaneku tee avaliku kasutamise lepingu sõlmimiseks, kuid kokkulepet ei saavutatud. Seejärel saatis kostja 18.07.2005 kirja, milles teatas nimetatud erateede sulgemisest avalikuks kasutamiseks alates 01.10.2005. K Vallavalitsus tunnistas 28.07.2005 korraldusega nr 981 kehtetuks oma 07.10.1994 korralduse nr

104 A.K. ile maa tagastamise kohta. 08.08.2005 teatas K Vallavalitsus kostjale kirjalikult eelnimetatud korralduse tühistamisest. Seejuures selgitati, et K Vallavalitsus korraldab K talumaade väljamõõtmise ja A.K. ile tagastamise vastavalt seadusele ning et tagastamata jääva maa eest määratakse kostjale kompensatsioon. Samuti paluti A.K. ilt 1 kuu jooksul nõusolekut kinnistusraamatu kande muutmiseks. A.K. keeldus oma kirjaga 12.08.2005 nõusoleku andmisest kinnistusraamatu kande muutmiseks.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt esitas hageja hagi pahauskselt, kuna haginõude aluseks olev korraldus oli kostja poolt vaidlustatud, st korraldus ei olnud jõustunud ning selle täitmist ei ole õiguslikult võimalik nõuda. Hageja on teid hooldanud ebaregulaarselt ning nõuetekohaseks teehoolduseks mittepiisavalt. Hageja nõude aluseks oleva K Vallavalitsuse 28.07.2005 korralduse nr 981 välja andmiseks puudusid põhjendused ja vajadus. Pooled on nõus sõlmima tee avaliku kasutamise lepingu.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 13. märtsi 2007 otsusega K valla hagi A.K. i vastu kinnistusraamatu kande muutmise nõudes ning kohustas A.K. i andma nõusolek kinnistusraamatu omaniku kande muutmiseks talle kuuluva K kinnistu, asukohaga I küla K vald Tartumaa, suhtes Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosas nr 79204 ja kanda kinnistu omanikuna sisse Eesti Vabariik.

Otsuse kohaselt tagastati K Vallavalitsuse 07.10.1994 korraldusega nr 104 A.K. ile kui õigustatud subjektile K maaüksus ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna registriossa nr 79204 on omanikuna 22.03.1995 sisse kantud A.K. . K Vallavalitsuse 28.07.2005 korraldusega nr 981 on maa tagastamise korraldus tunnistatud kehtetuks. Tartu Halduskohtu 15.05.2006 otsusega jäeti A.K. i kaebus K Vallavalitsuse 28.07.2005 korralduse peale rahuldamata. Halduskohtu otsus on seadusjõus. Seega on maareformi käigus tagastatud maa esmakinnistamise õiguslikuks aluseks olnud vallavalitsuse korraldus tunnistatud kehtetuks, mistõttu on kande õiguslik alus ära langenud ja kinnistusraamatu kanne registriosas nr 79204 ebaõige. Isikul, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, on AÕS § 65 lg 1 alusel õigus nõuda kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigust parandamine puudutab. A.K. i kirjalikust vastusest nähtub, et ta keeldus AÕS § 65 lg 1 sätestatud nõusoleku andmisest kande muutmiseks. Puudutatud isik ei ole oma nõusolekut ühe kuu jooksul kande muutmiseks andnud, mistõttu on hageja õigustatud esitama kohtule hagi. Puudutatud isiku nõusolekut kinnistusraamatu kande parandamiseks asendab TsÜS § 68 lg 5 ja TMS § 184 järgi kohtuotsus. AÕSRakS § 10 lg 5 kohaselt kui maa tagastamise aluseks olnud linnavõi vallavalitsuse korraldus tühistatakse pärast maa esmakinnistamist ja kinnistusraamatu kanne muutub seetõttu ebaõigeks, on isikul, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, õigus nõuda kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigust parandamine puudutab. Nõude rahuldamisel kantakse kinnistusraamatusse omanikuna riik. AÕSRakS § 10 lg 5 alusel tuleb kinnisasja omanikuna kanda kinnistusraamatusse Eesti Vabariik. Kohtuotsus asendab kande parandamiseks puuduvat nõusolekut KRS § 341 lg 7 järgi.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. A.K. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu 13. märtsi 2007 otsuse tühistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole K Vallavalitsus õigustatud isikuks ei AÕS § 65 lg 1 ega AÕSRakS § 10 lg 5 mõistes, kuivõrd tema õigusi ei ole ebaõige kandega rikutud. Iseenesest on K Vallavalitsusel küll õigus tühistada tema poolt välja antud korraldusi haldusmenetluse seadustikus sätestatud korda järgides, samas kuivõrd tema õigusi rikutud ei ole, ei saa ta vastavat kinnistusraamatu kande muutmise hagi esitada ning selline õigus on ainult riigil.

Nii AÕS § 65 lg 1 kui AÕSRS § 10 lg 5 järgi kinnistusraamatu kande muutmise hagi esitamise õigus ainult isikul, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud. K Vallavalitsus ei ole selliseks isikuks. AÕSRakS § 10 lg 5 viimase lause järgi kantakse nõude rahuldamisel kinnistusraamatusse omanikuna riik. Seega kui kinnistusraamatusse on omanikuna kantud riik, siis on ainult riigil õigus kinnistusraamatusse kantud kinnistule ning K Vallavalitsusel igasugused õigused sellele puuduvad. K Vallavalitsus kui kohaliku omavalitsuse organ ei ole käsitletav riigi esindajana. KOKS § 2 lg

1 järgi on kohalik omavalitsus põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallavõi linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Vallavalitsus on kohaliku omavalitsuse täitevorgan, mis lähtub kohaliku omavalitsuse huvidest. Seadusandja on selgelt eristanud riigi ja kohaliku omavalitsuse, sätestades mõlema pädevused, samuti õigused ja kohustused. Seega, kuivõrd tegemist on kahe eri võimutasandiga, ei ole kohalik omavalitsus riigi esindajaks. Samuti ei ole kohalik omavalitsus riigi õiguste võimaliku riive korral puudutatud isikuks ning tal puudub õigus esitada kinnistusraamatu kande muutmise hagi.

5. K Vallavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu 13. märtsi 2007 otsuse muutmata jätmist.

Vastuväidete kohaselt on ebaõige väide, et kuivõrd kinnistusraamatusse kantakse kinnistu omanikuna riik, mitte kohalik omavalitsus, siis kõnesolev ebaõige kanne ei riku kuidagi K valla õigusi ning viimasel puudub sellest tulenevalt õigustatud huvi hagi esitamiseks A.K. i vastu. Vastavalt MaaRS §-le 15 lg 1 otsustab maa tagastamise ja kompenseerimise kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Seega on kogu maa tagastamise protseduur kohaliku omavalitsuse pädevuses. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 3 teostab riik maavanema kaudu maa tagastamise üle üksnes järelevalvet. Praegune ebaõige kinnistusraamatu kanne rikub otseselt valla õigusi, sest ei võimalda valla kohustuseks olevaid tagastamistoiminguid läbi viia ning on takistuseks kohalike teede munitsipaliseerimisele.

Ebaõige on järeldus, et tulenevalt AÕSRakS § 10 lg-st 5 justkui ei olekski kellelgi peale riigi õigust nõuda vastava ebaõige kinnistusraamatu kande parandamist. Tegelikkuses on riigi huvi sellistel puhkudel reeglina olematu, sest riigil pole nende kinnistutega midagi peale hakata. Seetõttu ei pruugigi riik olla huvitatud kuluka hagimenetluse algatamisest, kuna riik sellest otseselt mingit kasu ei saa ning riigil puudub ka kohustus näiteks hilisemate tagastamistoimingute läbiviimiseks.

Tavapärased on näiteks erastamise ja tagastamise õigustatud subjektide vahelised vaidlused, kus näiteks maa on tagastatud õigustatud subjektile, jättes tähelepanuta erastaja õiguse vastav maatükk ostueesõigusega erastada. Kui sellisel juhul maa tagastamise korraldus tühistatakse, ei olekski erastamise õigustatud subjektil apellandi loogika kohaselt justkui õigust esitada AÕSRakS § 10 lg 5 alusel hagi kinnistusraamatu kande parandamiseks, kuna esmalt kantakse kinnistusraamatusse omanikuna riik, mitte erastamise õigustatud subjekt. Selline seisukoht on aga ilmselgelt väär.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu

13. märtsi 2007 otsus muutmata. Kuna vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis järgib ringkonnakohus vastavalt TsMS §-le 654 lg 6 esimese astme kohtu põhjendusi ega pea vajalikuks neid oma otsuses täies mahus korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et apellandi väited ei anna põhjust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Pooltel ei ole vaidlust selles, et K Vallavalitsuse 07.10.1994 korraldus nr 104, millega apellandile kui õigustatud subjektile tagastati K maaüksus, on tunnistatud kehtetuks ning seetõttu on kinnistusraamatu kanne apellandi osas ebaõige. Pooled vaidlevad selle üle, kas K Vallavalitsusel on õigus nõuda kinnistusraamatu kande muutmist või on antud juhul selline õigus üksnes riigil.

AÕS § 65 lg 1 kohaselt isik, kelle asjaõigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, võib nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. AÕSRakS § 10 lg 5 järgi kui maa tagastamise aluseks olnud linnavõi vallavalitsuse korraldus tühistatakse pärast maa esmakinnistamist ja kinnistusraamatu kanne muutub seetõttu ebaõigeks, on isikul, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, õigus nõuda kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigust parandamine puudutab. Nõude rahuldamisel kantakse kinnistusraamatusse omanikuna riik. Ringkonnakohus leiab, et K Vallavalitsuse õigusi on ebaõige kandega rikutud ning tal on õigus nõuda kinnistusraamatu kande muutmist. Apellandi seisukoht, et kuna AÕS § 10 lg 5 järgi kantakse kinnistusraamatusse omanikuna riik, siis ei saa ebaõige kanne teiste isikute õigusi rikkuda, on ekslik. MaaRS § 15 lg 1 kohaselt maa tagastamise ja kompenseerimise otsustab kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kuivõrd apellant on tunnistatud K maaüksuse osas õigustatud subjektiks, siis on vallavalitsusel seadusest tulenev kohustus tagastada apellandile õigusvastaselt võõrandatud maa ning kompenseerida maaüksust läbivate K-L tee kilomeetrite 2,355-2,965 ja K -K tee kilomeetrite 0- 0,705 alune maa. Samuti on vallavalitsusel õigus taotleda eelmärgitud teede alust maad munitsipaalomandisse MaaRS §-des 25 ja 28 sätestatud korras. Nimetatud seadusest tulenev kohustus tagastada apellandile õigusvastaselt võõrandatud maa ning õigus taotleda teedealust maad munitsipaalomandisse on sellised asjaolud, mis annavad vallavalitsusele aluse nõuda ebaõige kinnistusraamatu kande parandamist. Asja lahendamise eesmärgiks on vallavalitsuse asetamine võimalikult sarnasesse olukorda, milles ta oleks olnud, kui seadusvastast tagastamise korraldust poleks tehtud.

Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellandi apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema kanda.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Üllar Roostoja