2-07-3975/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS

Kohtuasja number 2-07-3975 Otsuse kuupäev 11.juuni 2007 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi MTi (isikukood XXX, XXX) hagi JP(isikukood XXX, XXX) vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 05.juuni 2007 Istungil osalenud isikud hageja MT, hageja esindaja vandeadvokaat ET ja kostja J P

Resolutsioon

Hagi rahuldada. Tuvastada, et ST(isikukood XXX, elukoht XXX) põlvneb JP(isikukood XXX, elukoht XXX). Välja mõista JP poja ST, isikukood XXX, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1 800 EEK (üks tuhat kaheksasada krooni) kuus alates XXX kuni lapse täisealiseks saamiseni MTi kasuks.

Menetluskulud põlvnemise tuvastamiseks jätta kummagi poole enda kanda.

Menetluskulud elatise nõudes jätta täielikult kostja JP kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetluse käik. Hageja esitas kohtule hagi paludes tuvastada, et poeg ST põlvneb JP ning kostjalt välja mõista elatis 1 800 krooni kuus.

Kostja hagile kirjalikku vastuväidet ei esitanud. 05.juuni 2007 kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks, kinnitades, et ST põlvneb temast ning nõustub maksma elatist lapse ülalpidamiseks 1 800 krooni kuus.

Kohtuotsuse põhjendus

2 TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et asjas võib teha hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Perekonnaseaduse § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Sama paragrahvi 2.lõike järgi tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Koidula Laurisaar Kohtunik