2-06-37310/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht 08. juuni 2007.a, Tallinn, Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-37310 Tsiviilasi TL avaldus piiratud teovõimega täisealisele isikule AM’le eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad

Istungi toimumise aeg Avaldaja: TLLLV kaudu, lepinguline esindaja UU Asjast puudutatud isikud: AM (isikukood XXX), tema esindaja vandeadvokaat TMH, SM (isikukood XXX).

04.06.2007.a, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada TL avaldus AM’le eestkostja määramiseks. 2. Määrata AM (isikukood XXXX) eestkostjaks SM (isikukood XXX). 3. Eestkostja SM ülesandeks on AM kõigi asjade ajamine. 4. AM ei või teha tehinguid eestkostja SM nõusolekuta. 5. Aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, on kolm aastat, alates käesoleva kohtumääruse tegemisest. 6. Lugeda, et AM on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

2 Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

ASJAOLUD TL esitas XXX Harju Maakohtule avalduse, milles palub määrata AM eestkostjaks tema ema SM. Avalduse kohaselt on AM sügava puudega ning vajab kõrvalabi ja juhendamist, kuna ei tule iseseisvalt toime. Lisaks hooldusele vajab AM abi oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel. Avaldaja on seisukohal, et AM ei saa kestvalt aru oma tegude tähendusest ega suuda neid juhtida ning oma isiklike ja varaliste õiguste kaitseks vajab eeskostet. Avaldaja palub AM eestkostjaks määrata tema ema SM, kes on andnud nõusoleku asuda eestkostja kohustusi täitma.

Kohus määras asjas kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Riiklikult tunnustatud ekspert JE andis XXX ekspertiisiaktis järgneva arvamuse: AMl on elukestev psüühikahäire, mille tõttu ei ole ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. AM psüühiline seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid, ka mitte pisitehinguid. AM psüühiline seisund ei võimalda teostada valimisõigust. AM psüühiline seisund ei võimalda tal osa võtta kohtuistungist. AM kohtu poolt ärakuulamisel võivad tuleneda kahjulikud tagajärjed. Eestkoste kestus - elupuhune.

Tuginedes eksperdi arvamusele ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 524 lg 5 p 1 alusel kohus AM’d isiklikult ära ei kuulanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

Kohtuistungil kõik kohalolnud menetlusosalised toetasid avaldust. Avaldaja esindaja palus avalduse rahuldada. Puudutatud isik SM kinnitas nõusolekut tema määramiseks AM eestkostjaks kolmeks aastaks. AM esindaja riigi õigusabi korras on seisukohal, et eestkoste määramine on AM huvides ning toetas SM eestkostjaks määramist. Puudutatud isiku esindaja leidis, et AM’le tuleb eestkoste määrata kolmeks aastaks ning AM ei ole võimeline teostama valimisõigust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 475 lg 1 p 5 alusel kohus lahendab täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 alusel kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Tutvunud asjas kogutud tõenditega ja kuulanud ära menetlusosalised, kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja rahuldab selle. Riiklikult tunnustatud kohtupsühhiaatriaekspert JE poolt XXX koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr XXX kohaselt on AMl elukestev psüühikahäire, mille tõttu ei ole ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid

3 juhtida. Ekspert asus seisukohale, et AM oma iseseisva elukorraldusega toime ei tule ja vajab eestkoste seadmist. Kohtul puudub alus eksperdi hinnangus kahelda, kuivõrd tegemist on riiklikult tunnustatud eksperdiga. Eksperdi poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused on kooskõlas toimikus sisalduvate materjalidega. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on põhjendatud määrata AM’le eestkostja.

PKS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Kohus leiab, et SM on sobiv isik AM eestkostja kohustuste täitmiseks. SM on faktiliselt juba asunud täitma AM eestkostja ülesandeid. SM AM emana on kursis AM soovide ja vajadustega. SMon andnud kirjaliku nõusoleku enda määramiseks AM eestkostjaks. Kohtul puuduvad andmed, mis välistaksid SM asumise eestkostjaks PKS § 96 järgi.

TsMS § 526 lg 1 kohaselt määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 3 märgitakse määruses eestkostja ülesanded. TsMS § 526 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse määruses, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti kohaselt ei võimalda AM psüühiline seisund teha iseseisvalt tehinguid. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et oma tervisliku seisundi tõttu ei ole AM võimeline iseseisvalt tehingud tegema. Seega tuleb eestkostja ülesandeks määrata AM kõigi asjade ajamine.

TsMS § 526 lg 2 p 5 alusel märgitakse määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Vastavalt TsMS § 526 lg 3 ei või nimetatud aeg olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates. Nii avaldaja, AM esindaja kui asjast puudutatud isik olid seisukohal, et eelnimetatud ajaks tuleks märkida kolm aastat. Kohus leiab, et põhjendatud on määrata ajaks, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, kolm aastat, alates kohtumääruse tegemisest.

Vastavalt TsMS § 526 lg 5, kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

TsMS § 532 lg 1 kohaselt võib uue eestkostja määramise peale esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne vallavõi linnavalitsus.

Vastavalt TsMS § 531 lg 1 jõustub käesolev määrus eestkostjale kättetoimetamisega.

Krista Kirspuu kohtunik