2-07-10554/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

15. juuni 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-10554 Tsiviilasi AH hagi JGi vastu põlvnemise tuvastamiseks ja lapsele elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AH (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja advokaat MT Kostja JG (isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

4. juuni 2007.a. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.

2. Tuvastada, et KH (isikukood XXX) põlvneb JGist (isikukood XXX).

3. Välja mõista JGilt elatis 2 300 (kaks tuhat kolmsada) krooni kuus AH kasuks tütre KH (sünd. XXX) ülalpidamiseks alates XXX kuni KH täisealiseks saamiseni XXX, kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud põlvnemise tuvastamise osas jätta poolte endi kanda.

2. Menetluskulud elatise saamise osas jätta JGi kanda. Edasikaebamise kord Otsus ei ole edasikaevatav.

Asjaolud XXX esitas AH hagi JGi vastu põlvnemise tuvastamiseks ja lapsele elatise saamiseks. Pooltel sündis XXX tütar KH. Hageja palus tuvastada, et KH põlvneb kostjast ning palus kostjalt KH ülalpidamiseks välja mõista igakuine elatis summas 2 300 krooni tagasiulatuvalt alates XXX kuni KH täisealiseks saamiseni.

Kohtuistungil hageja palus kostjalt välja mõista igakuise elatise 2 300 krooni lapse K H ülalpidamiseks alates XXX kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja võttis hagi õigeks. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kirjeldava ja põhjendava osa võib otsusest välja jätta, kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemist kohtule, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled on apellatsioonkaebuse esitamisest loobunud.

Hageja on taotlenud KH põlvnemise tuvastamist JGist. Perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohus leiab, et eksperdi arvamusest (t. lk. 37-39) lähtuvalt võib pidada kostjat K H isaks. Ekspertiisi aktist nr XXX nähtub, et tõenäosus, mille kohaselt JG saab olla K H bioloogiline isa on 99,99991 %. Kostja on kohtuistungil hagi õigeks võtnud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põlvnemise tuvastamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Hageja on esitanud nõude elatise väljamõistmiseks. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Aates 01.01.2007 on kuupalga alammäär 3 600 krooni.

Hageja on taotlenud kostjalt tütre KH ülalpidamiseks igakuise elatise 2 300 krooni väljamõistmist alates XXX kuni KH täisealiseks saamiseni. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus antud küsimuses, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks tütre KH ülalpidamiseks välja mõista elatis 2 300 krooni kuus alates XXX kuni KHtäisealiseks saamiseni XXX.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb põlvnemise tuvastamise osas jätta menetluskulud poolte endi kanda ning lapsele elatise saamises osas kostja kanda.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Viivi Villemson Kohtunik