Legislator Case Law & Legislation
2-06-10200/15 AI generated

2-06-10200/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-06-10200/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tsiviilasi nr 2-06-10200

Legislator headnote

AI generated

2-06-10200/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Tsiviilasi nr 2-06-10200

Keywords

AI generated
hardship clause opposition to debt enforcement validity of arbitration clause withdrawal following settlement breach of maintenance obligation satisfaction of claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-06-10200

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 06.juuni 2007.a. Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-10200 Tsiviilasi N.B. avaldus kinnistu kasutuskorra kindlaksmäärmiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad • Avaldaja N.B. • Hageja esindaja: v.adv. Tarmo Pilv; • Puudutatud isik: L.R. • Puudutatud isiku esindaja: M.A.

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada N.B. ’i ja L.R. kompromiss alljärgnevas:

1. Pooled lepivad kokku kaasomandis oleva kinnistu asukohaga S. 14, Tartus, kasutuskorras, mis on järgmine: 1.1. N.B. ’i ainukasutusse jäävad kinnistul asuva elamu ruumid numbriga 14, 14a, 15 (esimesel korrusel), 16, 17, 18, 19, 19A, 20, 21 (teisel korrusel), 3 ja 4 (keldris) ja tagumine koridor numbriga 7; 1.2. L.R. ainukasutusse jäävad kinnistul asuva elamu ruumid numbriga 8, 9, 10, 11, 12, 13 (esimesel korrusel) ja 2 (keldris); 1.3. N.B. ’i ja L.R. ühisesse kasutusse jäävad keldriruumid numbriga 1 ja 5, kuhu teine teisele liikumiseks takistuste tegemine on keelatud. N.B. ’i kasutusse jäävad keldriruumid numbriga 3 ja 4, kusjuures L.R. kohustub käesoleva kokkuleppe allkirjastamisest arvates ühe kuu jooksul oma asjad nendest kõrvaldama; 1.4. N.B. ’i poolt tehtud juurdeehitused esimesel ja teisel korrusel jäävad N.B. ’i ainukasutusse; 1.5. Elamu esimesel korrusel asuva koridori (nr 6) jagavad N.B. ja L.R. pooleks kompromissi aluseks oleval plaanil näidatud kohast ehk pikemast koridori pikkusest 2,85 m N.B. ’i kasutuses oleva ruumi nr 15 poole ja kogu ruumi laiuses (so 1,10 m, pindalaga 3,12 m2) jääb N.B. ’i kasutusse ja esimene külg koos pikemast koridori pikkusest 1,0 m meetriga kogu ruumi laiuses (so 1,10 m) jääb L.R. kasutusse. Ruum eraldatakse kindla puitplaadist vaheseinaga. 1.6. Kinnistu elamu alt välja jääva pinna kasutuskorra lepivad N.B. ja L.R. kokku N.B. ’i poolt esitatud plaani variandi nr 2 alusel ehk L.R. kasutusse jääb 310m2 positsioonis 1 ja N.B. ’i kasutusse jääb 309 m2 positsioonis 2 näidatud maast. 1.7. L.R. kohustub N.B. ’i kasutusse jääva ala vabastama 2 kuu jooksul alates kompromissi

2 kinnitamisest kohtu poolt. 1.8. N.B. kohustub L.R. kasutusse jääva ala vabastama 2 kuu jooksul alates kompromissi kinnitamisest kohtu poolt. 1.9. Trassid on ja jäävad poolte kaasomandisse ja neile pooled ühiselt ei sea ainuomandust. 1.10. Torustiku avarii korral lubavad mõlemad pooled põhjendatud vajaduse korral heanaaberlike suhete alusel teine teise kasutuses oleval kinnistu osal isikutel viibida päeviti kell 7.00 kuni 21.00. 1.11. N.B. ei tee takistusi L.R. elektrikilbist jaotuskilbi tarbeks elektrikaabli vedamisele 1 kalendrikuu jooksul alates kompromissi kinnitamisest. 1.12. N.B. ei tee takistusi L.R. iga-aastasele elamu korstna puhastamisele 1 kord aastas või tihedamini päästeameti töötaja ettekirjutuse alusel, alates kompromissi kinnitamisest kohtu poolt.

2. Kostja, L.R., nõustub hagimenetluse lõpetamisega seoses kompromissi sõlmimisega hagis esitatud nõude osas ja ta ei oma hageja vastu pretensioone;

3. Hageja, N.B. , nõustub hagimenetluse lõpetamisega seoses kompromissi sõlmimisega hagis esitatud nõude osas ja palub hageja poolt kohtule esitatud kompromissi kokkuleppe kohtul kinnitada määrusega;

4. Pooled lepivad kokku, et Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-06-10200 raames poolte tehtud muud kohtukulud jäävad poolte endi kanda;

5. Hageja on teadlik TsMS sättest, et sõlmides antud asjas kostjaga kompromissi, ei ole hagejal enam samal alusel võimalik esitada uut haginõuet sama kostja vastu;

6. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 palub hageja kohtul teha määrus, millega 1/2 hageja poolt tasutud riigilõivust tagastatakse hageja arvele XXXXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas.

2. Lõpetada menetlus N.B. avalduses kinnistu kasutuskorra kindlaksmäärmiseks.

3. Tagastada N.B. ’ile (a/a XXXXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas) menetluses tasutud riigilõivust pool ehk 100 (ükssada) krooni.

Määrus saata menetlusosalistele ja p 3 osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD Hageja ja kostja jõudsid kokkuleppele ja sõlmisid 04.06.2007 kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada.

TsMS § 613 lg 1 p-st 1 lähtuvalt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomanike ühisusest ja kaasomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõuded, mis korteriomandiseaduse (RT I 2000, 92, 601; 2001, 93, 565; 2002, 47, 297; 99, 579) § 9 kohaselt tulenevad ühisuse lõpetamise erisusest, ja nõuded, mis korteriomandiseaduse § 14 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 613 lg nähtuvalt lahendab kohus hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses

3 olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega. TsMS-s puuduvad eraldi sätted hagita menetluse lõpetamise kohta, kuid TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p-st 4, § 430 ja § 477 lg-st 1 tulenevalt otsustab kohus kompromissi kinnitamise korral hagita asja menetluse lõpetamise määrusega. Kohus leiab, et puuduvad alused, mis takistaksid kompromissi kinnitamist. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega, sellega ei rikuta olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita.

Kohus kinnitab kompromissi ning lõpetab menetluse N.B. avalduses kinnistu kasutuskorra kindlaks määramises. Pooled on teadlikud, et TsMS § 432 lg 1 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. N.B. on tasunud riigilõivu summas 200 krooni, millest kuulub tagastamisele pool ehk 100 krooni.

Menetluse lõpetamise määruse peale võib TsMS § 433 ja § 661 lg 1 ja 2 alusel esitada määruskaebuse.

Kohtunik