2-06-4190/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-06-4190 Otsuse kuupäev 05.juuni 2007 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi AS (reg.kood XXX , XXX) hagi MN(isikukood XXX, XXX) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise ja 41 194,90 krooni nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 09.mai 2007 Istungil osalenud isikud hageja esindaja MT, kostja MN ja kostja esindaja RK

Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt Tunnistada Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsuse sundtäitmine lubamatuks summas 31 308.13 krooni.

Välja mõista MN AS-i kasuks 31 308,13 EEK (kolmkümmend üks tuhat kolmsada kaheksa krooni ja 13 senti).

Menetluskulud jätta täielikult kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue.

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 23.02.2006 hagi kostja MN vastu sundtäitmise peatamiseks ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel, mille järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kuivõrd hageja oli Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni jõustunud otsuse juba sundtäitmise käigus täitnud, siis sundtäitmise peatamine polnud enam võimalik.

2. Hageja muutis haginõuet ning palus tunnistada sundtäitmine TMS § 221 lg 1 alusel lubamatuks ning mõista kostjalt hageja kasuks välja sundtäitmisele pööratud 61 792,30 krooni ning täitekulud

4 613 krooni, kokku 66 405,80 krooni. 04.12.2006 esitas hageja nõude täpsustuse, milles palub kostjalt välja mõista töölepingu lõpetamisel

TLS § 90 lg 1 p 1 alusel välja makstud hüvitis 41 195 krooni, millest arvestada maha tulumaks 24 %.

Kostja vastuväited.

3. Kostja ei nõustu hagiga, leiab, et hageja poolt nõutav tasaarvestus ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamine on õigustühine. VÕS§ 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostjal ei tekkinud hageja ees kohustust seadusest ega ühestki dokumendist, mistõttu ei saa nõuet tasaarvestada. Kostja arvates ei saa kohus lähtuda antud asjas hageja poolt viidatud Riigikohtu lahendist kuna asjaolud on antud vaidluses teised.

4. Töötaja tegelik tahe töövaidluskomisjoni pöördumisel oli tunnistada tööandja käitumine töölepingu lõpetamisel ebaseaduslikuks ning soov saada selle eest kahesugust (töökoha kaotamise fakt ja lepingu lõpetamise ebaseaduslikkuse eest) seaduses ettenähtud kahjutasu ja hüvitist. Asjaolu, et töövaidluskomisjoni otsusega loeti tööleping lõppenuks ITLS § 29 l-st 2 tulenevalt omal algatusel, ei muuda olematuks koondamise toimumist. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad pooled teineteise suhtes käituma hea usu põhimõtetest lähtuvalt. Samuti tuleb vaidluse lahendamisel järgida põhimõtete, et töösuhte spetsiifikat arvestades tuleb töövaidluses töötajat kaitsta laiemalt kui muu võlasuhte pooli.

5. Kostja ei ole koondamishüvitisena kätte saanud 41 194,90 krooni vaid sellest on maha arvatud tulumaks. Kostja leiab, et hagi on ka aegunud.

Kohtu järeldused.

6. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Palgaseaduse 37 lg1 näeb ette tööandja õiguse töötajale arvutusvea tõttu ettenähtust rohkem makstud palka või hüvitist töötajalt kinni pidada. Sama seaduse 2.lõige sätestab, et muudel põhjustel töötajatele ekslikult makstud või tema pangakontole ülekantud summad tagasinõudmisele ei kuulu, välja arvatud juhul, kui maksmise aluseks olid töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid. VÕS § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.

7. Antud juhul ei saa käsitleda AS poolt väljamakstud koondamishüvitist ekslikult väljamakstuks. Kui töövaidluskomisjon andis MN soovil töösuhte lõpetamisele hinnangu, et koondamine oli ebaseaduslik, siis selle tulemusena langes ära õiguslik alus koondamishüvitise saamiseks. MNise leidis, et temaga töölepingu lõpetamine koondamise tõttu oli ebaseaduslik ning taotles töövaidluskomisjonis töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ning hüvitise väljamõistmist kuue kuu palga ulatuses. Seega kostja ise leidis, et ta on alusetult saanud koondamishüvitist. Sellisele järeldusele jõudis ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-107-04.

8. Vastavalt ITLS § 29 sätestatule oli töötajal töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel õigus valida kas taotleda enda tööle ennistamist või mitte. MN ei soovinud enda ennistamist tööle vaid soovis töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmist ning töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest täiendavat hüvitist.

9. Kostja viide Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele 3-3-1-51-99 ei ole asjakohane, kuna sel ajal ei kehtinud võlaõigusseadus. Võlaõigusseaduse jõustumine tõi kaasa aga tööõiguse mõnede seisukohtade ümberhindamise. Eelnevast lähtudes leiab kohus, et kostjalt kuulub välja mõistmisele saadud koondamishüvitis, millest tuleb maha arvata tulumaks (41 194,90 – tulumaks 24 % 9 886.77 = 31 308.13 krooni).

10. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kohus leiab, et Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise taotlus oleks põhjendatud ainult osaliselt nõuete kattuvas ulatuses, so summas 31 308,13 krooni.

11. AS esitas 10.01.2006 MN tasaarvestuse avalduse, millega vastavalt VÕS § 198 oli tasaarvestus toimunud ning sellest tulenevalt sundtäitmine pooltevaheliste vastastikuste nõuete kattuvas ulatuses lubamatu. Käesoleval ajal on töövaidluskomisjoni otsuse täitemenetlus lõpetatud sissenõudja nõude rahuldamisega, mistõttu on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja poolt tasaarvestatud koondamishüvitis summas 31 308,13 krooni.

12. Põhjendamata on kostja vastuväide hagi aegumise kohaldamiseks. ITLS § 6 lg 1 sätestab, et töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud. Töövaidluskomisjoni otsus on 21.novembrist 2005, millest alates oli hagejal õigus esitada nõue koondamishüvitise tagastamiseks või tasaarvestamiseks. Hageja on esitanud nõude tasaarvestamiseks MN 10.jaanuaril 2006 ning hagi kohtusse 28.veebruaril 2006. Seega tuleb lugeda hagi esitatuks tähtaegselt.

13. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et antud asjas on otstarbekas jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda.

Koidula Laurisaar kohtunik