2-06-31113/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 05.juuni 2007.a. Tallinnas, Kentmanni kohtumajas Tsiviilasja number 2-06-31113 Tsiviilasi KAhagi AA vastu elatise suurendamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja KA isikukood XXX elukoht XXX

Kostja AA isikukood XXX, elukoht XXX

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt.

Muuta AA´lt, isikukood XXX väljamõistetud elatusraha suurust ja määrata elatusraha suuruseks 2 170 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend) krooni kuus tütar HA, isikukood XXX ülalpidamiseks KA, isikukood XXX kasuks alates 01.11.2006.a. kuni tütar HA täisealiseks saamiseni.

Jätta rahuldamata KA nõue AA vastu suurendada alates 01.01.2006.a. kuni XXX.a. elatist HA ülalpidamiseks KA kasuks 2 170 kroonini kuus ja välja mõsta võlgnevus nimetatud perioodist summas 14 000 krooni.

Jätta rahuldamata KA nõue AA vastu suurendada alates 01.01.2007.a. elatist HA ülalpidamiseks 2300 kroonini kuus.

Menetluskulude kindlaksmääramine Menetluskulud jaotada KA ja AA vahel võrdsetes osades.

Edasikaebamise kord Pool võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

Asjaolud ja hageja nõue

Hagejal ja kostjal on ühine laps HA, sündinud XXX, kelle sünni kohta on Tallinna Perekonnaseisuametis tehtud XXX.a. tehtud kanne nr XXX. Tallinna Linnakohtu (alates 01.01.2006.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja) otsusega mõisteti 11.10.1999.a. tsiviilasjas nr 2/4/28-5668/99 kostjalt välja elatis HA ülalpidamiseks hageja kasuks summas 1000 krooni kuus. Kostja pole elatise tasumise kohustust täiel määral täitnud, hagiavalduse kohaselt on 01.11.2006.a. seisuga kostja võlgnevus 53 550,40 krooni ja kohtuotsus selles osas on allutatud sundtäitmisele. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole palvega maksta ära võlgnevus ning suurendada elatist, sest laps on kasvanud ja 1000 krooni kuus ei kata enam lapse vajaduste rahuldamiseks mõeldud kulutusi. Kostja ei ole olnud nõus makseid suurendama. Hageja leiab, et poolte ühine laps HA on keskmisest linnalapsest suuremate vajadustega, kuna põeb kroonilise iseloomuga segatüüpi astmat. Seetõttu on vajadus teha pidevalt kulutusi ravimitele ja muudele haigust leevendavatele terviseprotseduuridele. Laps on arvel allergoloogi juures. Laps on aktiivne, suhtleb interneti ja mobiiltelefoni teel, peab lemmiklooma ning käib huvikeskuses „Kullo“. Arstid on soovitanud taastusraviks ujumist. Et rahuldada kõiki lapse esmavajadusi, peaks kostja osalust suurendama 1000 kroonilt vähemalt 2300 kroonini kuus.

Hageja palub 23.03.2007.a ja 14.05.2007.a. muudetud hagiavalduse kohaselt kohtul mõista kostjalt hageja kasuks tütar HA ülalpidamiseks tagasiulatuvalt 01.01.2006 a.. - 31.12.2006.a. 1400 krooni kuus ehk kokku 14 000 krooni, alates hagi esitamisest 01.11.2006.a. kuni 31.12.2006.a. suurendada elatist 2 170 kroonini kuus ja alates 01.01.2007.a. suurendada kostjalt väljamõistetavat elatist 2 300 kroonini kuus. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastus

Kostja nõustub hagiga osaliselt. Kostja on nõus tasuma 2000 krooni kuus, kui hageja ei loobu nõudest tagasiulatuvalt ning 2 200 krooni kuus, kui elatise suurendamine toimub alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kostja leiab, et hageja poolt näidatud korteriüür ei kuulu HA kulutustesse. Kostja sõnutsi puudub seos hageja ema raske tervisliku seisundi ja elatise suurendamise nõude vahel. Tallinna Linnakohus mõistis elatise summas 1000 krooni ja kostja on nimetatud kohtuotsust ka täitnud, varem küll ebaregulaarselt, kuid alates 2003. aasta novembrist regulaarselt ja nõuetekohaselt. Kuna hageja pole pöördunud seni kohtu poole elatise suurendamise nõudega, jätkas kostja kohtuotsuses toodud summa tasumist. Kostja leiab, et konkreetse elatise suuruse määrab kohus ja see ei suurene automaatselt, kui Vabariigi Valitsus kehtestab suurema palga alammäära ja seeläbi suureneb elatise seadusega sätestatud minimaalmäär. Kostja palub jagada menetluskulud mõlema poole vahel. Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seletused, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seetõttu rahuldamisele osaliselt.

11.10.1999.a. Tallina Linnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2/4/28-5668/99 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatusraha poolte XXX.a. sündinud tütar HA ülalpidamiseks summas 1000 krooni kuus. Kuivõrd kostjal on nimetatud kohtuotsuse täitmise osas võlgnevus, on antud otsus pööratud sundtäitmisele.

Vastavalt PkS § 61 lg 3 võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et antud tsiviilasjas on kostja varandusliku seisundi ja lapse vajaduste osas ilmnenud uued asjaolud, mis tingivad elatise muutmist.

Pooled vaidlevad elatise suuruse üle, samuti on poolte vahel vaidlus selles, kas hagejal on õigus ja sellele korrespondeerivalt on kostja kohustatud tasuma tagasiulatuvalt aasta jooksul enne hagiavalduse esitamist elatist suurendatud määras.

Kohus lähtub otsuse tegemisel lapse huvidest. Kohus on seisukohal, et lapse huvid ei pea kannatama seetõttu, et tema vanemad elavad lahus ja ei saavuta kokkulepet lapse ülalpidamise osas. Perekonnaseaduse § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama seaduse § 50 lg 1 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

Kohus ei nõustu hageja väidetega, et kuna elatise minimaalmäära arvutamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär muutub, kuulub ka väljamõistetud elatis ses osas automaatselt ümberarvestamisele.

TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 456 lg 4 kohaselt peatab kohtuotsuse jõustumise vaid kohtuotsuse seaduslik vaidlustamine. PkS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest kui isik ei täida ülalpidamiskohustust. PkS § 70 lg 2 võimaldab kohtul hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Kohus leiab, et PkS § 70 lg 2 sätted ei laiene elatise suurendamise hagile kahel põhjusel – esiteks käsitleb viidatud norm elatise väljamõistmist, mitte juba väljamõistetud elatise suurendamist. Nimetatud on käsitletavad erinevate õiguslike alustena nõuetekohaselt ülalpidamiskohustust mittetäitva isiku vastu õigustatud isiku õiguste maksmapanemiseks. Teiseks – ülalpidamiskohustuse mittetäitmine PkS § 70 lg 2 mõttes tähendab hageja õiguste rikkumist, millele ei ole võimalik reageerida muul moel, kui oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse pöördumine. Käesoleval juhul on hageja nõue juba eelneva kohtuotsusega maksma pandud ja kohtuotsuse mittetäitmiseks ei ole vaja pöörduda kohtu poole, vaid algatada täitemenetlus. Jõustunud kohtuotsuses kirjeldatud asjaolude muutmine uue kohtuotsusega tagasiulatuvalt, st. ajavahemikuks, mil oli jõus eelmine kohtuotsus ja hageja ei olnud esitanud uut nõuet, millest kostja oleks saanud teada, on kostja seadusega kaitstud õiguste rikkumine. Hageja on esitanud elatise suurendamise nõuded eri suuruses - 01.11.2006.a. kuni 31.12.2006.a. suurendada elatist 2 170 kroonini kuus ja alates 01.01.2007.a. suurendada kostjalt väljamõistetud elatist 2 300 kroonini kuus. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt on põhjendatud elatise suuruseks alates hagiavalduse esitamisest 2 170 krooni kuus. Kostja töölepingust nr 249 (tl 65 – 68) nähtuvalt töötab kostja alates 08.01.2007.a.AS Infotark autojuht – logistiku ametikohal ja tema põhipalk on

10 000 krooni kuus. Töölepingu p 1.3 kohaselt on kostja tööle võetud katseajaga, katseaja viimane kuupäev on 07.05.2007.a. Arvestades asjaolu, et 14.05.2007.a. toimunud kohtuistungil kostja kinnitas, et tema andmete osas muudatusi pole, on kostja katseaeg möödunud. Kohus järeldab sellest, et kostjal on püsiv töökoht regulaarse igakuise sissetulekuga, mistõttu ta on võimeline tasuma elatist nõutud suuruses. HA ülalpidamiseks vajalike asjade soetamise kuludokumentidega (tl 75 – 88, 98-106, 115-116), üüriarvetega (tl 89-90) ja arstitõenditega (tl 95-96) on tõendatud HA üldiste ja haigusest tingitud erivajaduste suurus. Kohus leiab, et hagi selles osas on põhjendatud ja tõendatud, esitatud kviitungitest ja arvetest nähtuvalt ei ole tegemist ebamõistlikult suurte kulutustega. Kohus arvestab elatise suuruse määramisel ka hagejapoolse tulumaksukohustusega. Kohus ei nõustu hageja taotlusega suurendada elatist 01.01.2007.a. 2300 kroonini kuus. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, kuid seadus ei ole elatise suurust pannud sõltuvusse minimaalpalga suurusest. Asjaolu, et hageja on 2007.a. olnud sunnitud lapse vajaduste rahuldamiseks sõlmima krediitkaardi kasutamise lepingu, ei ole käsitletav lapse vajaduste suurenemisena. Eelmise kohtuotsusega kostjale pandud kohustuse rikkumise puhul on hagejal õigus pöörduda kohtuotsuse sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Eelmise kohtuotsusega väljamõistetud elatise võlgnevus ei mõjuta käesolevas tsiviilasjas elatise nõuet, samuti ei saa käesoleva tsiviilasja nõudele juurde liita võlgnevust varasema kohtuotsusega pandud kohustuse osas. Vastavalt PkS § 61 lg 3 võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust edaspidi muuta.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Arvestades asjaolu, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jaotada TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste vahel võrdsetes osades.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Tiia Mõtsnik Kohtunik