3-03-90/16 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 4.juuni 2007, Tallinn Haldusasja number 3-03-90 Haldusasi Lidia Lanbergi kaebus Eesti Advokatuuri Aukohtu tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 2.märtsi 2005 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Lidia Lanbergi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 15.mai 2007 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Lidia Lanberg Vastustaja Eesti Advokatuuri Aukohus, esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Halduskohtu 2.märtsi 2005 otsus muutmata ja Lidia Lanbergi apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Jätta Eesti Advokatuuri Aukohtu menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest, so 4.juunist 2007.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lidia Lanberg esitas Eesti Advokatuuri juhatusele kaebuse vandeadvokaat Sanjay Jaanus Mody tegevusele tsiviilkohtumenetluse asjades, taotledes õigusabi andmise loa tühistamist

3-03-90

2(7) ametiseisundi kuritarvitamise, kutse-eetika rikkumise ja ametisse sobimatuse tõttu (kohtutoimiku lk 26-27). Eesti Advokatuuri kantsleri 7.aprilli 2003 kirjaga teatati Lidia Lanbergile, et advokatuuri juhatus arutas kaebust vandeadvokaadi tegevuse peale, tutvus kaebuse, selle lisade, advokaadi seletuskirja ja selle lisadega ning leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse materjalidest ei nähtu seaduse või advokaadi kutse-eetika rikkumist (tl 36).

Lidia Lanberg esitas 30.juunil 2003 Eesti Advokatuuri Aukohtule avalduse aukohtumenetluse algatamiseks Sanjay Jaanus Mody suhtes (tl 6). Eesti Advokatuuri Aukohtu 1.septembri 2003 kirjaga teatati L. Lanbergile, et aukohus arutas avaldust, tutvus asja materjalidega ning leidis, et aukohtumenetluse algatamiseks puudub alus (tl 5).

2. Lidia Lanberg esitas 10.oktoobril 2003 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Eesti Advokatuuri Aukohtu keeldumine distsiplinaarmenetluse läbiviimisest advokaat Mody suhtes (tl 3-4). 22.jaanuaril 2004 esitas kaebaja avalduse nõude täiendamiseks taotlusega kohustada aukohut advokaat J. S. Mody suhtes distsiplinaarmenetlust läbi viima ja taotlusega hüvitada kahju (tl 50). 10.veebruaril 2004 esitas kaebaja kaebuse aukohtult 18 000 krooni väljamõistmiseks (tl 55). 16.veebruaril 2005 esitas kaebaja avalduse kahju hüvitamise nõude suurendamiseks, taotledes 378 000 krooni väljamõistmist (tl 87-88). Kaebuse põhjendused: 1) kaebaja esitas Advokaadibüroo Mody, Hääl & Partnerid vandeadvokaat S. J. Mody peale kaebuse, milles viitas kutse-eetika nõuete rikkumisele, kuid aukohus keeldub menetluse algatamisest. Aukohtu poole võib pöörduda iga isik ning aukohus võib määrata distsiplinaarkaristuse; 2) advokaadibürool oli õigus anda õigusabi vaid tsiviilasjades, kuid J. S. Mody oli J.R esindaja kriminaalasjas, mis algatati J. R avalduse alusel kaebaja suhtes novembris 2002. Kriminaalasi lõpetati. J. S. Mody rikkus Advokatuuri luba anda õigusabi ainult tsiviilasjades. Litsentsi rikkumise eest on aukohtul õigus Mody Eesti Advokatuurist välja heita; 3) J. S. Mody oli J. R esindaja neljas kaebajaga seotud tsiviilasjas. Tema käitumine kohtus näitas, et tal puudub vastav haridus ja tema teadmised on kohtus käimiseks liiga nõrgad. J. S. Mody taotles tsiviilasja läbivaatamata jätmist ning samas ka kaebajalt kohtukulude väljamõistmist, kuigi sel juhul ei saa advokaadikulude hüvitamist nõuda. Ringkonnakohus tühistas advokaadikulude väljamõistmise. Ainuüksi see annab aluse algatada aukohtumenetlus ja kaaluda tema distsiplinaarkorras karistamist. Kaebaja on Modyga käinud Tallinna Linnakohtus aastaid ning Mody teeb pahatahtlikult takistusi asja paremaks ja kiiremaks läbivaatamiseks. Kaebajat diskrimineerivalt väitis Mody istungitel, et kaebajal puudub õigus kohtusse pöördumiseks ja ta peab võtma endale esindajaks advokaadi Eesti Vabariigist. Protsessiosaliste diskrimineerimine on advokatuurist väljaheitmise alus. Mody on oma kliendi J. R suhtes ebaaus, väites, et L. Lanbergil puudub õigus korteri kasutamiseks, kuigi seaduse järgi see nii ei ole. Mody väljaütlemised kaebaja kohta kohtuprotsessides ja tema eraelu puutumatuse rikkumine annavad aluse aukohtumenetluse algatamiseks Eesti Advokatuuri kutse-eetikakoodeksi § 21 lg 2 ning § 22 lõigete 1, 2 ja 3 rikkumise tõttu; 4) aukohus on sekkunud kaebaja eraellu ning kahjustanud kaebaja au ja head nime. J. S. Mody kasutas tsiviilkohtumenetluses ja esitas aukohtule ebaausal viisil saadud delikaatsed isikuandmed - õiendi, mis oli adresseeritud politseiprefektuurile. Distsiplinaarmenetluse algatamisest keeldumisel lähtus aukohus nimelt neist andmetest, mitte seadusest, ega saanud

3-03-90

3(7) olla objektiivne. Aukohus esitas käesolevas asjas need andmed ka kohtule, alandamaks kaebajat kohtu ees ja mõjutamaks otsust; 5) tsiviilasi kaebaja teovõime piiramiseks oli algatatud J. S. Mody taotlusel ja initsiatiivil. Tallinna Linnakohtu esimehe 16.septembri 2002 kirjast Tallinna linnale nähtuvad andmed, mis J. S. Mody esitas tsiviilasjas 2/3-3999/97. Mody eiras Riigikohtu 10.veebruari 1999 otsust ja 2.augusti 1999 määrust tsiviilasjas nr 2/5-230-398/99, millega taastati kaebaja kasutusõigus vaidlusalusele korterile. Mody eiras, et 2.septembri 1997 hagi tagamise määruse täitmata jätmine ja 15.septembril 1997 ostu-müügilepingu sõlmimine J. Rga ei anna seaduslikku õigust korterile. Korter oli Rle müüdud koos kaebajaga. Mody varjas kohtu ja R eest, et Toomisele ebaseaduslik korteri mõttelise osa erastamine ei luba tunnistada avalik-õigusliku suhte olemasolu. Kriminaalasja algatamise avalduses esitas ta teadvalt valeandmeid – Rga sõlmiti ostu-müügileping pärast hagi tagamise määruse koostamist, R ostis korteri koos kaebajaga, kuid ei võimaldanud korterit kasutada. Mody esindas Rd kriminaalasjas advokatuuri loata. Tsiviilprotsessi ajal Mody tekitas kaebajale tervisekahju. Arstid on keelanud kaebajale füüsilise ja psüühilise ülepinge, kuid protsessi tahtliku venitamise, kaebaja eraellu sekkumise, au ja hea nime kahjustamise, laimamise ja teadvalt valeandmete esitamise tõttu on kaebaja kannatanud füüsilist ja psüühilist pinget. Kui aukohus oleks aastatel 2000/2001 välja selgitanud kutse-eetika rikkumised asjas nr 2/3-3999/97, siis ei oleks kaebaja teovõime piiramise asjas kohtuprotsessi tekkinud.

3. Tallinna Halduskohtu 2.märtsi 2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused: 1) advokatuuriseaduse (AdvS) § 4 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik advokatuuri organi õigusakti või toimingu peale esitada kaebuse halduskohtule. Sama seaduse § 6 lg 2 kohaselt on aukohus advokatuuri organ. AdvS § 15 lg 1 kohaselt arutab aukohus advokaatide distsiplinaarsüüasju ja muid seadusega aukohtu pädevusse antud asju. Vastavalt AdvS § 16 lõikele 1 (kuni 28.veebruarini 2005 kehtinud redaktsioonis) võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole pöörduda iga isik. Aukohtumenetlus algatatakse, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused (AdvS § 16 lg 2). Käesolevas haldusvaidluses on aukohus leidnud, et advokaat S. J. Mody tegevuses ei ilmne distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Kui aukohus oleks asunud vastupidisele seisukohale, siis oleks algatatud aukohtumenetlus; 2) Eesti Advokatuuri eetikakoodeks sätestab advokaadi kutse-eetika nõuded. Kaebaja väitel rikkus advokaat S. J. Mody eetikakoodeksi § 21 lg 2 ning § 22 lg 1, 2 ja 3 nõudeid. Eetikakoodeksi § 21 sätestab kliendi huvide kaitse kohtumenetluses. Eetikakoodeksi § 21 lg 1 kohaselt ei ole advokaadil õigust esitada tõendeid ega väiteid, mis kahjustavad tema kliendi huve. Advokaadil on keelatud tahtlikult viia kohut eksitusse, esitada kohtule teadvalt ebaõiget või eksitavat teavet, esitada kohtule tõendeid, mis advokaadile teadvalt on võltsitud või muul moel tahtlikult võivad takistada asja õiget ja kiiret läbivaatamist (§ 21 lg 2). Eetikakoodeksi §- s 22 on sätestatud suhtlemine menetlusosaliste ja tunnistajatega. Eetikakoodeksi § 22 lg 1 kohaselt on advokaat kohustatud vastaspoole ja teiste menetlusosaliste suhtes käituma väärikalt, viisakalt ja lugupidavalt nii kõnes, kirjas kui teos ning advokaat hoidub menetlusosaliste isikuid halvustamast. Advokaat ei tohi esitada menetlusosalistele teadvalt ebaõiget või eksitavat teavet (§ 22 lg 2). Advokaat ei tohi kohtuväliselt mõjutada tunnistajaid ning avaldada survet muudele menetlusosalistele, neid tahtlikult eksitada või kasutada oma protsessiõigusi pahatahtlikult (§ 22 lg 3); 3) aukohus, leides, et vandeadvokaat ei ole toime pannud distsiplinaarsüütegu, ei alustanud tema suhtes aukohtumenetlust. Aukohus kui kollegiaalne organ teostas oma seadusest

3-03-90

4(7) tulenevat diskretsiooni. Kohtul puudub õigus sekkuda haldusorgani poolt diskretsiooni teostamisse ning seda õigust piirata. Kohus on pädev kontrollima üksnes kaalutlusõiguse piiride ületamist. Käesolevas asjas kohus kaalutlusõiguse piiride ületamist ei tuvastanud. Vastustaja otsustus mitte algatada aukohtumenetlust advokaadi suhtes ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebajal puudub ka põhjendatud huvi, mis on eelduseks tuvastamiskaebuse esitamisele; 4) kaebaja on esitanud ka kahjunõude summas 378 000 krooni. Kahju peab olema põhjuslikus seoses vastustaja süülise käitumisega. Käesolevas asjas puudub vastustaja süüline käitumine, millest oleks tingitud kaebajale kahju tekkimine. Puudub põhjuslik seos vastustaja tegevuse ja väidetava kahju tekkimise vahel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. 13.jaanuaril 2006 Tallinna Ringkonnakohtule menetlemiseks saabunud Lidia Lanbergi apellatsioonkaebuses (tl 118-120) paluti kohtuotsus tühistada ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kaebaja põhjendatud huvi seisneb selles, et kohus pidanuks tuvastama, kas J. S. Mody rikkus tsiviilkohtuprotsessides kaebaja õigusi ja vabadusi, ning uurima litsentsisätete rikkumist. Kohus pole tuvastanud, kas Mody rikkus kaebaja protsessiõigusi; mingite teiste toimingutega piiras kaebaja õigusi ja vabadusi; kas advokatuuri liige kahjustas kaebaja au ja head nime; kas see tõi kaasa varalise ja mittevaralise kahju. Kohus jättis aukohtusse pöördumise põhjused analüüsimata ja Mody litsentsi uurimata; 2) J. S. Mody distsiplinaarsüütegu seisneb eetikakoodeksi § 21 lg 2 ning § 22 lõigete 1, 2 ja 3 süstemaatilises rikkumises: a) 1999 puudus Modyl advokatuuri litsents ja seega õigus esitada 2002. aasta oktoobris politseile avaldust kaebaja suhtes KrK § 156 alusel kriminaalasja algatamiseks. Süüdistused olid õigusliku aluseta. Mody staatus ei võimaldanud kriminaalasjades esindamist. Kriminaalasi lõpetati juulis 2003, sest kaebaja tõestas, et Rl puudub õigus korterile ja kaebajal on õiguslik alus sellele korterile. Kohus jättis välja selgitamata, kas Modyl oli 2002. aastal õigus esindada kriminaalasjades või mitte. Advokatuuri esindaja ei tõendanud dokumentaalselt Mody staatust advokatuuris aastal 2002; b) tsiviilasjade nr 2-3-/227-3999/97, 2/3-21-3157/02, 2/5-34/6876/99, 2/4-1384/01, 2/5/21- 3157/02 menetluste käigus kasutas Mody õiendit, mis sisaldas kaebaja delikaatseid andmeid ja oli adresseeritud politseiprefektuurile kriminaalasjas nr 96041417. Seda õiendit kasutas ka aukohus, rikkudes kaebaja vabadusi. Mody esitas õiendi aukohtule, kuid aukohus polnud võimeline eetika rikkumist nägema. Mody esitas kohtule igasuguseid taotlusi, sealhulgas taotluse psühhiaatrilise ekspertiisi määramiseks. Kohus keeldus taotluse rahuldamisest, tuvastades seega, et Modyl puuduvad teadmised teovõime piiramise protseduuri kohta. Mody piiras kaebaja õigust kaitsta oma huve kohtus, Mody käitumises ilmneb laim, kuid aukohus ei saa sellest aru. Mody avaldas Tallinna Linnakohtu esimehele survet 16.septembri 2002 kirja esitamiseks Tallinna linnale kaebaja teovõime piiramiseks. Linnakohtu esimees ei olnud teadlik kohtunik Mesipuu vastuse sisust. Kokkuleppel Modyga algatati kohtuprotsess kaebaja suhtes. Kiri tõendab, et kaebaja õiguste ja vabaduste piiramise algatas Mody ning kaebaja au ja hea nimi on tema tõttu rikutud. Kõnealune kohtuprotsess nr 2/4-8741/02 rikkus kaebaja õigusi ja vabadusi. Talle piirati kohtusse pöördumine ja asjade arutamine kuni 2004. aasta

3-03-90

5(7) oktoobrini, mil linn loobus oma avaldusest. Algatatud kohtuprotsess andis Modyle võimaluse esitada taotlus tsiviilasja nr 2/3/21-3157/02 läbi vaatamata jätmiseks ja teostada toimingud R huvides; c) aukohus ei hinnanud ja ka kohus ei uurinud Mody poolt taotluse esitamist õigusabikulude hüvitamiseks koos asja läbivaatamata jätmise taotlusega tsiviilasjas nr 2/3/21-3157/02. Ringkonnakohtu 22.novembri 2002 määrus tõendab, et taotlus oli põhjendamatu, Modyl puuduvad juriidilised algteadmised ja ta on saanud advokatuurilt litsentsi ebaausal teel. Toimingus nähtub Mody tahe kaebaja arvel alusetult rikastuda. Ringkonnakohus tuvastas Mody ametisse sobimatuse, kuid aukohus pole võimeline vastavat hinnangut Mody tegevusele ja teadmistele andma. Nõude esitamisega rikuti kaebaja õigust tasuda ainult õiguspäraselt esitatud nõuete eest; d) 1999. aastal pidi Mody politseile lähtudes AdvS §-st 24 teatama, et Rl puudub õigus korterile, sest ostu-müügileping sõlmiti 15.septembril 1997 pärast hagi tagamise 2.septembri 1997 määruse koostamist tsiviilasjas nr 2-3-3999/97, millega pandi korterile võõrandamise keeld. Mody piiras ebaausalt kaebaja võimalusi taastada omandiõigus korterile; 3) kahjunõue 378 000 krooni on otseselt seotud Mody poolt tekitatud kahjuga kohtuvaidlustes alates 1999. aastast. Esitatud faktid lükkavad ümber kohtuotsuse, sest Mody on kaebaja õigusi ja vabadusi oluliselt riivanud; 4) kohus jättis pahatahtlikult kohtunik Särgava tunnistajaks kutsumata, rikkudes sellega kaebaja protsessiõigusi. Otsuses ei analüüsitud tõendeid ning otsus tugineb üksnes aukohtu esindaja ütlustele. Aukohtu positsioon tõestab, et litsentse väljastatakse nõrkade teadmistega juristidele.

5. Vastustaja kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista kaebajalt välja vastustaja kohtukulud. Vastustaja vastuväited: 1) kaebaja seob oma väidetava põhjendatud huvi advokaat J. S. Mody käitumisega tsiviilkohtumenetlustes ning seab kahtluse alla tema liikmelisuse advokatuuris. Kõnealustes tsiviilasjades esindas J. S. Mody kaebaja vastaspoolt. Vastaspoolel ehk advokaadi kliendil ega ka asju arutanud kohtunikel advokaadi kutsetegevusele midagi ette heita ei olnud. Seega on käesoleva menetluse sisuline põhjus selles, et kaebaja süüdistab tsiviilasjade talle ebasoodsas lahenemises vastaspoolel edukalt tegutsenud advokaati. Advokatuuri aukohtumenetluse ega halduskohtumenetluse eesmärgiks ei ole isikute kättemaksuhimu rahuldamine advokaadi suhtes. Aukohus lükkas kaebuse tagasi diskretsiooniõigusest lähtudes. Kaebajal ei ole tegelikult mingit põhjendatud huvi advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamiseks; 2) kaebaja rahanõue on põhjendamatu. Nõude suurus on tõendamata, puudub vastustaja õigusvastane tegu, süü ning ka põhjuslik seos; 3) asjaolu, et J. S. Mody on Eesti Advokatuuri liige, ei vaja eraldi tõendamist. Tema aukohtumenetlusele allutamist nõudes on kaebaja sellega ise möönnud, et J. S. Mody on advokatuuri liige.

6. Ringkonnakohtu istungil toetas kaebuse esitaja apellatsioonkaebust, vastustaja esindaja palus selle rahuldamata jätta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-03-90

6(7) 7. Esmalt kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidete põhjal esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust (I) ning seejärel jagab menetluskulud (II).

I

8. Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohus ei ole kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme, ebaõigesti hinnanud tõendeid ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise.

9. Halduskohus on asja läbi vaadanud vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et halduskohus pidanuks kaebuse lahendamiseks kontrollima kaebaja poolt kohtumenetluse käigus esitatud väidete põhjal seda, kas vandeadvokaat J. S. Mody rikkus eetikakoodeksit ja tekitas kaebuse esitajale kahju. Kaebuse esemeks on Eesti Advokatuuri Aukohtu keeldumine vandeadvokaadi suhtes kaebaja avalduse alusel aukohtumenetluse algatamisest. Seega tuli halduskohtul kaebuse lahendamiseks kontrollida, kas vastustaja keeldumine aukohtumenetluse algatamisest oli õiguspärane. Kaebaja teovõime piiramise kohtumenetluse asjaolude selgitamiseks kohtunik Särgava tunnistajana halduskohtusse kutsumata jätmisega ei ole halduskohus kaebaja menetlusõigusi rikkunud. Kohus korraldab üksnes selliste tõendite kogumise, millel on asjas tähtsust.

10. Käesolevas asjas kohaldamisele kuuluvas redaktsioonis nägi AdvS § 16 lg 2 ette, et aukohtumenetlus algatatakse, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Ringkonnakohus jagab vastustaja ja halduskohtu seisukohta, et aukohtumenetluse algatamisest keeldumine oli õiguspärane, sest kaebaja poolt 2003. aastal Eesti Advokatuuri juhatusele ja Aukohtule esitatud avaldustes kirjeldatust ja esitatud dokumentidest ei ilmne distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Kaebaja avaldused sisaldavad hinnanguid tsiviilkohtumenetlustes tema vastaspoole esindaja tegevusele. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja õiguslikud hinnangud on protsessuaalse vastase esindaja omadest erinevad, ega seegi, et kõik vastaspoole esindaja menetlustaotlused ei leia kohtu poolt aktsepteerimist, ei viita distsiplinaarsüüteo võimalikule toimepanemisele advokaadi poolt.

11. Kuna aukohtumenetluse algatamisest keeldumine oli õiguspärane, pole kohtul alust ka kohustamistaotluse ja kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks. Vastustaja ei ole kaebajale kahju tekitanud. Neil põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.

II

12. Kaebaja menetluskulud jäävad kaebuse ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tema enda kanda.

13. Vastustaja taotles apellatsioonimenetluse kulude hüvitamist. Menetluskuluks on õigusabikulu 7965 krooni, mille kandmise tõendamiseks on ringkonnakohtule esitatud

3-03-90

7(7) advokaadibüroo 30.aprilli 2005 arve nr 329-05 ja 30.novembri 2005 arve nr 519-05 advokaadibüroo juhatuse liikme kinnitusega arvetel märgitud summade laekumise kohta.

14. Ringkonnakohus jätab taotluse HKMS § 93 lg 5 ja § 92 lg 10 alusel rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium on 14.mai 2007 otsuses nr 3-3-1-16-07 selgitanud, millal jätab kohus menetluskulud kaebajalt haldusorgani kasuks välja mõistmata. Kolleegium leidis, et menetluskulude väljamõistmine haldusorgani kasuks on piiratud mitmete tingimustega, nagu näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne. Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas asjas õigusabikulu kaebajalt vastustaja kasuks väljamõistmise eeldused täitmata, sest vastustaja piisava kvalifitseerituse tõttu ei olnud õigusabiteenuse ostmine vajalik ja põhjendatud. Samuti tuleb arvestada kaebaja majandusliku olukorraga. Kaebaja on saanud maksejõuetuse tõttu menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamise näol nii esimese astme kohtus kui ka apellatsioonkaebuse esitamisel. Ka ringkonnakohtu 2.märtsi 2007 määruses ei tuvastatud menetlusabi andmise majanduslike eelduste äralangemist, vaid kaebajale riigi õigusabi andmata jätmise tingis RÕS § 7 lg 1 punktis 6 märgitud asjaolu, et kaebusega taotleti mittevaralise kahju hüvitamist.

Oliver Kask

Silvia Truman

Ruth Virkus