3-07-673/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

3-07-673

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 01.06.2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-673 Haldusasi G. T. kaebus AS Ühisteenused 14.03.2007 viivistasu otsuse (VTO) nr 171131 tühistamise ja tagasitäitmise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised G. T. – kaebuse esitaja; Paavo Paal – vastustaja AS Ühisteenused volitatud esindaja; Talvo Rüütelmaa – kaasatud kolmanda isiku Tallinna Transpordiameti volitatud esindaja. RESOLUTSIOON 1. Jätta G. T. kaebus AS Ühisteenused 14.03.2007 viivistasu otsuse nr VTO 171131 tühistamise ja tagasitäitmise nõudes rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6). 2. Mõista kaebuse esitajalt vastustaja AS Ühisteenused kasuks välja kohtukuluna õigusabikulud summas 500 krooni (HKMS § 92 lg 1). Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 01.06.2007 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule.

2 ASJAOLUD

14.03.2007 koostas AS Ühisteenused linnatranspordi teenindaja VTO nr 171131, kuna sõiduauto PEUGEOT xxx XXX oli pargitud tasulisel parkimisalal aadressil X tn x parkimistasu maksmata. VTO koostati liiklusseaduse (LS) § 502 lg-te 1 ja 6 alusel ning määrati viivitasu summaks 480 krooni. VTO on G. T. poolt tasutud. Sõiduki omanik G. T. vaidlustas VTO Tallinna Transpordiametis, kuid tema vaie jäeti rahuldamata. Seejärel pöördus sõiduki omanik VTO tühistamiseks ja tagasitäitmiseks halduskohtu poole.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse sisu ja taotlus 14.03.2007 parkis kaebuse esitaja oma sõiduauto Peugeot xxx XXX hoone X tn x ette. Armatuurlauale oli jäetud elaniku aastakaart. Tulles auto juurde, avastas kaebuse esitaja, et aastakaart on autosalongi põrandal. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ (Parkimistasu määrus) p-le 4.3.4 on parkimise õigust tõendavaks dokumendiks elaniku aastakaart. VTO koostamise ajal oli kaebuse esitajal kehtiv elaniku aastakaart. Seega oli kaebuse esitajal maksuvaba parkimise õigus. LS § 502 lg 1 p 4 ning Parkimistasu määruse p 9.1.4 näevad ette, et parkimisjärelevalve ametiisik teeb viivistasu määramise otsuse, kui tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Elaniku aastakaart annab tasuta parkimise õiguse, seega ei saa määrata viivistasu selle eest, et seda aastakaarti ei ole esiklaasil või armatuurlaual. LS § 501 lg 41 ja Parkimistasu määruse p 4.4 näevad küll ette, et (nii tasuta kui ka tasulise) parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale, kuid viivistasu määramist nähakse ette ainult tasulise parkimise õigust tõendava dokumendi mittepaigaldamise eest. Seega oli VTO koostatud volitusnormi ületades ja on sel põhjusel õigusevastane. Kui kohus leiab, et elaniku aastakaart on tasulise parkimise õigust tõendav dokument ja kohaldamisele kuuluvad LS § 502 lg 1 p 4 ning Parkimistasu määruse p 9.1.4, siis palub kaebuse esitaja kohut jätta need normid kohaldamata põhiseaduse § 152 alusel, kuna nad on vastuolus põhiseaduse § 3 lg 1, § 11, § 12 lg 1 ning §-de 14, 32 ja 34 sätetega. Lähtudes ülaltoodust palub kaebuse esitaja tühistada 14.03.2007 VTO täielikult ja teha Tallinna Transpordiametile ettekirjutus VTO tagasitäitmiseks.

Vastustaja AS Ühisteenused vastulause ja taotlus 14.03.2007 VTO on õiguspärane. Kaebaja poolt pargitud mootorsõiduk oli VTO koostamise ajal pargitud Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal, mootorsõiduki juht ei olnud parkimise algusaega nähtavalt ja selgelt teatavaks teinud ega olnud paigutanud sõidukile ka parkimise õigust tõendavat dokumenti. Põhjendamatu on kaebuse esitaja väide, et elaniku parkimisloa näol on tegemist parkimise õigust andva dokumendiga, mis ei ole mahutatav LS § 502 lg 1 p 4 toodud mõistemääratluse alla. Kaebuse materjalidest nähtub, et kaebaja on elaniku parkimiskaardi eest tasunud rahas nii nagu näiteks tuleb teha ühekordse parkimispileti puhul. Seega on elaniku parkimiskaart liigitatav tasulise parkimise õigust tõendava dokumendi mõistemääratluse alla LS § 502 lg 1 p 4 tähenduses. Kaebusest ei nähtu, miks oleks

3 loogiline eeldada, et seadusandja on soovinud eristada parkimise õigust andvaid dokumente (mille paigutamata jätmise korral kaebaja väite kohaselt viivistasu määrata ei saa) ja tasulise parkimise õigust andvaid dokumente (mille paigutamata jätmise korral kaebaja väite kohaselt saab viivistasu määrata). Vastustaja leiab, et selliseks vahetegemiseks puudub igasugune mõistlik põhjendus ning seaduseandja on LS § 502 lg 1 p 4 osas pidanud silmas kõiki dokumente, mis annavad avalikul tasulisel parkimisalal parkimise õiguse. Eespool toodust lähtudes palub AS Ühisteenused jätta kaebuse rahuldamata täies ulatuses ja mõista kaebajalt välja menetluskulud kantud õigusabikulude eest summas 1770 krooni.

Kolmanda isiku Tallinna Transpordiameti vastulause ja taotlus Kolmas isik ei nõustu kaebuse esitajaga ja vaidleb sellele vastu. LS § 501 lg 41 kohaselt peab parkimise õigust tõendav dokument olema paigutatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Seega on parkimise õigust tõendava dokumendi õige eksponeerimise hoolsuskohustus pandud sõiduki parkijale. Viivistasu määramise iseseisev alus on LS § 502 lg 1 p 4, mille kohaselt parkimisjärelevalve ametiisik teeb viivistasu määramise otsuse, kui tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt käesoleva seaduse § 501 lg-s 41 sätestatule. Käesolevas asjas puudub vaidlus sellest, et parkimise õigust tõendav dokument ei olnud nõuetekohaselt eksponeeritud. Kaebaja ise tunnistab oma kaebuses, et parkimise õigust tõendav dokument asus sõiduki põrandal, kui kaebaja sõiduki juurde tuli. Viited Põhiseadusele ei ole asjakohased, kuna kehtivad õigusaktid ega haldusorgani otsused ei moodusta riivet kaebaja õigustele. Eespool toodust lähtudes palub Tallinna Transpordiamet jätta kaebuse rahuldamata ning kohtukulud kaebaja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

14.03.2007 VTO nr 171131 õiguspärasus Kohtu hinnangul on 14.03.2007 VTO õiguspärane, kuivõrd kaebaja parkis Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal ning kaebaja ei olnud parkimise algusaega nähtavalt ja selgelt teatavaks teinud ega olnud paigutanud sõidukile ka parkimise õigust tõendavat dokumenti. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja omas dokumenti, mis andis talle õiguse parkida avalikul tasulisel parkimisala (elaniku aastakaart), kuid nimetatud dokument ei olnud autosse paigutatud LS-iga ette nähtud kohta. Vaidlus on selles, kas LS § 502 lg 1 p 4 on iseseisvaks aluseks viivistasu maksmise kohustuse tekkimisel sõltumata sellest, et faktiliselt omas kaebaja õigust tasulisel parkimisalal parkida. LS § 501 lg 41 kohaselt peab parkimise õigust tõendav dokument olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Eeltoodud sätte alusel oli kaebuse esitajal kohustus asetada elaniku aastakaart kui parkimise õigust tõendav dokument sõiduki esiklaasile või armatuurlauale. Kaebaja on kaebuses omaks võtnud, et tema parkimise õigust tõendav dokument ei olnud sõidukis asetatud LS nõuete kohaselt. LS § 502 lg 1 p 4 sätestab, et parkimisjärelevalve ametiisik teeb viivistasu määramise otsuse, kui tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt LS § 501 lg-s 41 sätestatule. Kohtu hinnangul on ainetud kaebaja arutlused sellest, kas elaniku aastakaart on tasulise parkimise õigust tõendav dokument või tasuta parkimise õigust tõendav dokument, kuivõrd kohtu arvates on seadusandja tahe olnud siinkohal selge –

4 kohustada parkijat esitama parkimise (tasuta või tasulise) õigust tõendav dokument viisil, et seda oleks võimalik kontrollida ning juhul, kui seda kohustust ei täideta, sätestada seaduses parkijat distsiplineeriva vahendina viivistasu otsuse koostamine. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium on oma 18.11.2004 otsuse nr 3- 4-1-14-04 p-s 23 märkinud järgmist: “Kui tasulisel parkimisalal parkimiskohta kasutav isik ei esita vastuolus kohaliku omavalitsuse kehtestatud tõendite esitamise korraga parkimistasu maksmist tõendavaid dokumente, on parkimisjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus eeldada parkimistasu maksmata jätmist ning koostada viivistasu otsus. Kui parkimisjärelevalvet teostav ametiisik ei saaks nimetatud eeldusest lähtuda, ei saaks ta parkimismaksumenetlust efektiivselt läbi viia.“ Eeltoodud Riigikohtu lahendist saab järeldada, et viivistasu otsuse koostamine juhul, kui isikul on tegelikult tekkinud õigus parkida, kuid ta on eiranud parkimisdokumentide esitamise korda, on seaduslik ning kooskõlas põhiseadusega.

Halduskohtule esitatud kaebuses on leitud, et LS § 502 lg 1 p 4 rikub kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele, omandi puutumatusele, liikumise vabadusele ja vaba omandi kasutamisele. Kohus on seisukohal, et nimetatud põhiõiguste rikkumist antud juhul ei esine. Asjakohased võivad olla eelkõige kaebaja vastuväited kõnealuse sunnimeetme proportsionaalsuse osas. Mootorsõidukijuht, parkides oma sõiduki tasulise parkimise alale, peab olema piisavalt hoolas ning täitma LS § 501 lg-s 41 sätestatud kohustust, so paigutama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisele järgnevat karistusliku iseloomuga haldussunnivahendi kohaldamist ei ole alust pidada sel määral ebaproportsionaalseks, et tekiksid kahtlused LS § 502 lg 1 p 4 vastuolus põhiseadusega. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et parkimiskorra rikkumine on spetsiifiline õiguserikkumine, mille menetlemine toimub lihtsustatud korras ning vastav kord on mõistlik ja proportsionaalne. Taoline lihtsustatud menetlus paneb ka parkijale kohustuse olla parkimiskorda järgides eriliselt hoolas. Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et parkimiskorra järgimist kontrolliv ametnik peaks igakordselt tuvastama, ega tasulisel parkimisalal asuva sõiduki osas pole välja antud mõnda parkimist lubavat dokumenti. Selline kohustus ei vastaks lihtsustatud menetluse olemusele. Lihtsustatud menetlusega kooskõlas ning mõistlik on aga parkija kohustamine veendumaks, et ta paigutab parkimist lubava dokumendi nõuetekohaselt autole. Selle kohustuse täitmist tagab LS § 502 lg 1 p 4 ning kui isik kohustust ei täida, on tegemist parkimiskorra rikkumisega ja viivistasu otsuse koostamine on seega põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 14.03.2007 VTO oli koostatud õiguspäraselt ja puudub alus selle tühistamiseks.

Kohtukulude jagamine HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleva juhul tuleb kaebus 14.03.2007 VTO tühistamise nõudes jätta rahuldamata. Vastustaja on taotlenud kaebajalt kohtukuludena 1770 krooni hüvitamist. Kohtukulu dokumentidena on kohtule esitatud OÜ Aksum Konsult arve nr 56-07 ning arve tasumise kinnitus (tl 45-46). Õigusabikulude tasumine on tõendatud. Kohtupraktikas on põhimõtteliselt aktsepteeritud, et arvestades viivistasuotsuste peale esitatavaid massilisi kaebusi, on kõrvalise õigusabi kasutamine vastustaja poolt põhjendatud, kuid AS Ühisteenused peaks haldusülesande

5 täitjana tagama, et viivistasu suurust arvestades (480 krooni) ei kujuneks iga kohtumenetluse kulud selliseks, mis nõude suurust mitmekordselt ületavad. Kohus peab õigusabikulusid põhjendamatult suureks ning HKMS § 93 lg 5 alusel mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Arvestades asja arutamise mahtu ning asja keerukust, peab kohus põhjendatud kuluks 500 krooni, mis tuleb kaebuse esitajalt vastustaja kasuks välja mõista.

Maret Altnurme Kohtunik